Saabus selline kommentaar/tagasiside elatisevõlglaste häbiposti kohta, ühe varasema sissekande juurde:
Kas arvad tõesti et neid üksikuid emasid, kellele elatis määratud on, et neid kotib see nimekirjas olek?
Innol on väga õige tähelepanek selle looga!
Selline meeste kottimine tekitab ainult suuremat vastuseisu ja varsti on sellise juhtumi puhul mõni veresaun tulekul.
Kes siis vastutab sellise riikliku represiooni eest, kui mõnel töötule isale ex naine kriminaalkaristust nõuab, et see lastele pappi ei suuda köhida?
Arvate, et Inno Tähismaa on ainus, kellelt 7500.- kroonine summa on välja mõistetud?
Usun, et nii mõnigi endine ehitaja, kes sai 30-50 000 palka, maksis samas suurusjärgus. Aga nüüd töötuna paneme seltsimees Rein Langiga VANGLASSE, prii toidu peale.
Kriminaliseerime Eestis veel ja veel asju ja tegevusi, et saaksime rohkem vange ja probleeme rahvale.
Inno kommentaar:
ja see pole veel kõik! Nimelt, kui isa tahab, näiteks töötuks jäädes, makstavat elatist vähendada (et mitte langeda repressioonide ohvriks), siis peab ta välja köhima summasid kümnetes tuhandetes kroonides, et maksta advokaadile ning riigilõivu elatise vähendamise eest. Seda raha isal, kes on jäänud töötuks, või kelle sissetulekud kokku kuivanud, loomulikult pole. Samas toetab riik elatise väljanõudmisel emasid, kelle eest makstakse kohtukulud. Ning siis pole ime, kui võlglaste hulk kasvab lumepallina, ja kui neid isasid veel pitsitada, võib arvata, et nende hulk kasvab veelgi, sest häbiposti panemine ei suurenda kuidagi isa võimalusi tulu teenida.
Millegipärast eeldab riik (lisaks sellele, et kõik ettevõtjad on pätid ja vargad), et kõik isad on sulid ja ei maksa pahatahtlikult laste ülalpidamise eest, mistõttu peab neid karistama.
7 kommentaari:
Pole vaja vaadata probleemi vaid enda mätta otsast. Küsimus on ju selles, et laps tahab süüa ja see vanem, kellega laps parajasti koos on lihtsalt PEAB kuskilt plönni välja köhima ja kõik. Ja see teine, kellega laps parajasti koos ei ole võib õlgu kehitada ja SELETADA , miks tal raha pole jne. Aga kui esimesel lapsevanemal ka raha pole, siis sipelgu ise, jah? Ma olen pea 30-ne aastane, aga pole siiani julgenud lapsi sünnitada, kuigi olen OMA eluga täitsa hästi siiani hakkama saanud. Aga kui peaks laps sündima, siis kõik muutub ja ma ei ole kindel, et inimene, kes sind üks päev väga armastab ja soovib sinuga peret luua, teine päev sind pikalt ei saada...vot see on kurb tõsiasi. Ja ma tean peresid, kus mõlemal vanemal puuduvad igasugused sissetulekud, nad on veidi ullikesed isegi, sotsiaalabide toel elavad....ja nendel pole küsimustki, kas sünnitada veel üks laps või mitte. Nad valivad ikka lapse, kuigi tulevik on tume. No ehk on neid ullikesi mõnes mõttes õnnistatud, et nad ei muretse üle. Võib-olla nad ka arvestavad, et küll keegi (riik) neid ikka aitab ja küll kuidagi saab. Aga mina nii ei oska. Mina tahan olla kindel, et kui minul tekib pere, et see pere saab head elu elama. Aga paistab, et siin riigis ei saa millegi peale kindel olla. Ansip ässitas noori peresid muudkui laene võtma, nüüd on pooled mu tuttavad sellises karuperses, et annab olla ... Ja vaikselt sureb välja meie väike Eesti, sest ullikesed toodavad jätku, aga see pole ju riigi tulevik, see on piirdega loomaaed, kus mõned rumalamad loomad paljunevad ja targemad surevad teadupärast õnnetult üksindusse.
See ongi põhjus miks meestel ei ole kunagi kasulik kellegagi abielluda ja lapsi teha. Naine on inimesele ainult sõber. Mitte abikaasa.
Tean paljusid mehi eestis, kes on sellest olukorrast teadlikult, kasvatavad lapsi ja elavad pere elu, aga vannuvad, et ei abiellu oma laste emaga mitte kunagi. Kui, siis võibolla alles peale seda kui lapsed on iseseisvat elu alustanud. Seniks on selge, et kas see naine sinu kõrval on sinu sõber või ei ole. Siis saab ka selle formaalselt vormistada ja abileutunnistus on naisele sel juhul nagu diplomiks ja tänutäheks, et siga ei hakanud keerama. Et ta oli inimene. Et ta oli ABIkaasa, mitte HÄVINGUkaasa.
Kuldsed sõnad viimaselt!
Kuidas eksnaised bitchivad...Vol.1
Helistab lapseema ja kurdab, et lapsele arvutit vaja. Isa, kes just oli endale uue arvuti 15 tuhhiga ostnud, oli nõus selle koheselt oma lapsele andma. Soovides, et 10 tuhat selle eest kataks 2 järgmise kuu elatismaksud. 5 tuhat sellest oleks olnud kingitus lapsele. Ema polnud nõus, tahtis igakuiselt sulli 5 tonni, et saaks uue elukaaslasega ennast hästi tunda. Arvutit pole lapsel siiani...
heasoovlik issi
To ULA...
Kirjutaksin enda nime väikeste tähtedega ja paluksin leebelt maha suruda nende meeleavaldused, kes nõuaksid, et see oleks suurelt kirjutatud. Kannaksin tagasihoidlikku õlgkaabut ja aegajalt võtaksin ümmarguste nägudega lapsi sülle.
kirikuisa
12:50-l muidu nagu minu mõtted, ainult see Ansipi süüdistamine kisub pigem sinna ullikeste kanti. ega siis sellepärast, mida keegi ässitab, ei saa oma otsuseid tegema. laenulepingule kirjutas ikka alla inimene ise, mitte Ansip. aga eks ikka on vaja kedagi teist peale iseenda süüdistada
Postita kommentaar