Presidendi vastuvõtt: ka ajakirjanduslik ämber

Väljavõte Delfi veebist.

Kuigi ajakirjandus on selle aasta presidendi vastuvõttu kõvasti kritiseerinud, ilmselt seetõttu, et presidendiproua julges ilmutada initsiatiivi ajakirjanike tegevuse organiseerimisel, ei erinenud seekordne vastuvõtt oma olemuselt mitte millegi poolest varasematest. Oli selline harju keskmine pingviinide paraad, milliseid on taasiseseisvunud Eestis korraldatud juba 15 aastat järjest, kui ma ei eksi. Ja kui jäi mulje, et fotograafe seekord üldse juurde ei lasta, oli seegi ajakirjanduse poolt loodud vale ettekujutus, sest minu arvates oli seekord neid tublisti rohkem, kui vaadata eri väljaannete veebides avaldatud pilte ja lugusid (ja seda tunnistas ka kohal viibinud eurosaadik Indrek Tarand). Fotograafe ei lastud küll juurde teatud toimingu, kätlemise tseremoonia juurde, ent seda ilmselt seetõttu, et iseteadev presidendiproua saaks oma korporatsiooniõdesid rahumeeli kallistada, nagu tal on kombeks. Mis muigi näitab selgesti, kellel on praegusest presidendipaarist rohkem seda va lennartmerilikku bravuuri. Seda, muide, oli rohkem ka eelmisel presidendiproual Ingrid Rüütlil. Ja üldse paistavad eesti naised olevat sellised, ütleme, tegijamad, mis annab alust arvata, et vanakreeka autorite poolt kirjeldatud salapärane amatsoonia asus Eestis, või õigemini asus see Naissaarel. Kus asunud tsivilisatsiooni valitsesid naised, kes on aastasadade jooksul segunenud eesti naistega. Kui vaadata kõrvalt näiteks kasvõi Eesti arhailisemaid säilinud kultuure Kihnus ja Setumaal, torkab silma naiste juhtiv roll. Ernevalt näiteks Vahemere või Kesk-Euroopa kultuuridest, kus juhtiv roll on meeste käes. Aga see selleks.

Millest ma tahtsin rääkida, et kui ajakirjandus võttis vaevaks teravalt kritiseerida tänavust vastuvõttu, ja ajakirjanikke oli kohal terve armee, siis oli ajakirjanduse enda tase allpool igasugust arvestust. Mistõttu oli seekordne vastuvõtt minu arvates täielik ajakirjanduslik ämber.

Esiteks torkas silma, et kõik kanalid püüdsid võistelda televisiooniga, ehk edastada sedasama pilti, mida traditsiooniliselt edastab Eesti Televisioon. Ent see oli juba surnult sündinud ettevõtmine, sest esiteks teeb ETV seda teistest paremini (kuigi sel aastal veidi teisiti, jättes osa külalisi üldse välja, mistõttu võiks edaspidi kaaluda ühel kanalil, näiteks ETV pealt näidata järgemööda kõiki külalisi ning teiselt kanalilt, ETV2 pealt edastada intervjuusid. Kus siis vaataja saab ise otsustada, millist pilti parasjagu vaadata), teiseks mis mõte on korrata täpselt sama, mis ETV on aastaid ees teinud. See näitab ajakirjanike vähest loovust ning nüridat mõistust, mitte midagi muud. Kui vaadata seda, kui palju oli seekord kohal kõiksugu pressi esindajaid, oleks internetimeedia väljaanded võinud pakkuda kasvõi otse-reportaaže kohapealt, liikuda mobiilsete veebikaameratega sinna, kuhu ETV kaamerad poleks saanud liikuda. Ja pakkuda ETV omast vähem formaalset pilti kohapealt, küsida osalejatelt vähem formaalseid küsimusi. Ehk teha seda, mida ETV tavapäraselt ei tee. Jääb arusaamatuks, miks seda ühel aasta tähtsündmusel, vähemalt ajakirjanduse jaoks, presidendi vastuvõtul, kus on korraga rekordarv prominente koos, miks seda seal ei tehtud. Pealegi edastas Delfi hiljuti otsepilti ühelt presidendi esinemiselt ühel meediaseminaril. Lubati, et nüüd hakkabki Delfi selliseid ülekandeid tegema. Tekib küsimus, miks seda ei tehtud sündmusel, kus meediatarbija huvi on tuhat korda suurem ja kus on ajakirjandusel võimalus kasutada selliseid võimsaid tehnoloogiaid nagu Skype, mis pealegi veel eesti poiste valmis kirjutatud?! Kas Delfi peab lugejat idioodiks, või mis?! Või on Delfi ajakirjanikud lihtsalt laisad?! Või on Luik oma ajud kokaiiniga nii ära peedistanud, et sealt tuleb ainult sooja auru?! Lihtsa vaevaga oleks Delfi saanud küsitleda sel peol kasvõi KÕIKI külastajaid, ja neid intervjuusid otse edastada. Vajalik tehnoloogia selleks on juba ammu olemas, ja seda kasutavad massiliselt paljud lääne meediaväljaanded. On arusaamatu, miks Delfi, mis peab end meedia lipulaevaks, meedia arengul sabas sörgib. Praeguse tehnoloogiaga on võimalik näidata isegi seda, mis riiete all, muust rääkimata, ning edastada pilti valguskiirusel üle kogu maailma. Ma ei ütle, et seda oleks pidanud kasutama, aga see annab aimu võimalustest. Näiteks oleks saanud küsida igalt külaliselt, palju maksis nende peorõivastus, ka sellest oleks saanud teha huvitavaid kokkuvõtteid. kasvõi seda, kas külalised lasid need teha moekunstnikel nagu varasematel aastatel või kombineerisid ja valmistasid ise.

Parem pole lugu ka teiste kanalitega, nagu Postimees ja Õhtuleht, kes surusid täpselt sama auku, mis teised, kus siis neis kanalites on äravahetamiseni sarnane jutt ja kajastus. Õhtuleht, tõsi, leidis huvitava nüansi Evelini dekolteesse naaldunud peokülaliste pilkudest. Aga see oli ka kõik.

Hiljuti näitas ETV üht dokumentaalfilmi Inglise kuninganna visiitidest, kus oli pikalt peatutud Eesti-visiidil. Kus näidati pilti visiitide telgitagustest, mida tavaliselt ametlikest ülevaadetest ei näe. Kui Inglise kuningannast kõlbas sellise filmi teha, ja kuninganna sellega rõõmsalt kaasa läks, miks ei võiks kasvõi näpuotsagagi midagi sellist korraldada Eesti presidendi vastuvõtu puhul?! Näiteks reportaaže sellest, kuidas vastuvõttu ette valmistatakse, milline oli presidendi päevakava. Olen ise presidendiga, küll Lennart Meri ja Arnold Rüütliga ajakirjanikuna visiitidel kaasas käinud, nii Eestis kui välismaal, ja sellega pole olnud mingit probleemi, kas oleks raske olnud mõnel ajakirjanikul end sokutada sel päeval presidenti saatvasse meeskonda ja vahendada sündmusi reaalajas üle veebi. Et teha oma tööd: teenida eesti rahva uudishimu ja rahuldada infonälga. Aga seda, et rahvas on näljas, näitab kasvõi blogide, ka Inno ja Irja kohviku kõrge loetavus.