Kes juhib Euroopa Liitu? Veidi Eesti julgeolekust ka.

Eesti on juba 6 aastat Euroopa Liidu liige, ent vähe on juttu sellest, kes siis seda liitu juhivad. Kohvik kergitab veidi katet.

Praegune Kreeka kriis on kogu Euroopa Liidu kriis. Kolm meest, kes mängivad Kreeka kriisi lahendamisel võtmerolli, on Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja rahvusvahelise valuutafondi IMF juht Dominique Strauss-Kahn. Mis neid kolme meest seob peale võtmerolli Euroopa Liidus? Õige, nad on kõik prantslased. Needsamad prantslased otsustasid äsja muu hulgas müüa Venemaale kaks moodsat NATO kopterikandjat Mistral, millest Venemaa võttis esialgu ühe ja nõustus veel kolme sellise ehitamisega koostöös prantslastega. Sellisest relvastusest võib Eesti ainult unistada. Teiselt poolt peetakse Eestis Venemaad peamiseks ohuks ja vaenlaseks. Sakslaste, ja nüüd prantslaste koostöö Venemaaga üle ELi ja NATO partnerite peade nullib Eesti liitumise efekti ELi ja NATOga ning muudab mõttetuks eestlaste ohvrid Iraagis ja Afganistanis. Kui üldse, tulevad eestlastele ohu korral appi naabrid: soomlased, rootslased ja lätlased, võibolla ka poolakad. Gruusia stiilis kriisi puhul, kus Eesti peaks Venemaad esimesena ründama, ei tule appi ka naabrid ning Eesti peab tõenäoliselt loovutama osa oma praegusest territooriumist.

Muide, Sarkozy mängis võtmerolli Gruusia kriisi lahendamisel. Ka see on kõnekas fakt.

On paradoksaalne, aga Eesti on oma osalemisega Iraagi ja Afganistani sõjas ise kaevanud omale auku: sõjategevuse laienemine Lähis-Idas on pidevalt suurendanud Venemaa mõjuvõimu ja rolli nii Euroopas kui kogu maailmas. Pole ilmselt juhus, et Nõukogude armee kõrge tankiväeohvitser Ants Laaneots juhib ühe NATO liikme, Eesti kaitseväge. Samuti kõnekas fakt. Ei saa välistada, et peagi võtavad Afganistanis NATO vägede kõrval positsioonid sisse Laaneotsa endised kolleegid Venemaalt. Ja Eestile surutakse (seekord mitte Moskvas, vaid Brüsselis) seoses Venemaaga peale tingimused, millest pole võimalik keelduda.

Olukorras, kus prantslased ja sakslased juhivad Euroopa Liitu ja otsustavad seda, kas Eesti liitub eurotsooniga või mitte, on üsna tõenäoline, et Eestile seatakse juba eurotsooniga liitumisel tingimuseks Venemaaga piirileppe sõlmimine, ja seda Venemaale soodsatel tingimustel. Eesti juhid sellest loomulikult rahvast ei informeeri, nagu Eesti ajalooline tava ette näeb, aga eks seda aeg näitab. Ma igatahes ennustan sel teemal üsna kiireid arenguid. Ja pole võimatud ka uued baaside lepped, sest, lõppeks, Venemaa peab ju loodavat gaasijuhet, ja sellega koos energiatarneid Euroopale võimalike eesti terroristide eest kaitsma. Mis markeerib Eesti kuvandit Euroopas ja mujal maailmas: agressiivne, tige, ülbe ja ennast täis putukas.