Langi seaduse eesmärk on muuta ajakirjanikud osaliselt teovõimetuteks

 Irja täna intervjueerimas rahandusminister Jürgen Ligi't.

Kirjutan hiljem meie järjekordsest valitsuse pressikonverentsil käimisest pikemalt, aga praegu tunnustaks entusiastlikku ja vaprat Äripäeva ajakirjanikku Kadrin Karnerit, kes esitas täna valitsuse pressikonverentsil peaminister Andrus Ansipile küsimusi, millele endine Tartu kommunist ei osanud vastata ning hakkas seepärast ajakirjanikku solvama. Olgu siinkohal ära toodud tubli ajakirjaniku ja ülbete (Jürgen Ligi kaitseks tuleb öelda, et ta vähemalt üritab sõbralik olla) ministrite kõnelus (väljavõte pressikonverentsi stenogrammist). Tubli, Äripäev ja Kadrin!

Kadrin Karner, Äripäev
Ma tuleks veel korraks tagasi selle valgete  lehekülgede ja ajakirjandusprotesti teema juurde. Ma küsiks sellist asja, et kas  te ei karda, et selle eelnõuga julged kodanikud ära kaovad ja nad ei julge enam  võimu kuritarvitamise kohta ajakirjandusele infot anda?

Andrus Ansip
Oi ei, seda hirmu kindlasti ei ole. Ja kui juba jutt on Äripäevast, siis ma  soovitan teil lugeda tänase Äripäeva teist külge ja vaadata, mida siis teie oma  väljaande poolt küsitletud inimesed arvavad ajakirjandusest ja juhinduda ka  nendest arvamustest.

Jürgen Ligi
Ja muidugi, see oht on juhul, kui  võim raskeid kuritegusid sooritab ja kohus ütleb, et selle kohta tuleb andmeid  anda. Sel juhul on see oht olemas, aga selle otsustab kohus.

Kadrin  Karner, Äripäev
Aga inimesed võivad ju siiski mitte enam infot anda ….

Andrus Ansip
Kuulge, mulle tundub, et teie ei ole selle eelnõuga  nüüd küll tuttav.

Jürgen Ligi
Te ei ole seda lugenud.

Andrus  Ansip
Te räägite asjust, mida te ilmselgelt absoluutselt ei tunne. Ehk siis,  praegusel hetkel ei ole ju mitte mingisugust allika kaitset Eestis olemas.  Ükskõik missuguse juhtumi puhul kohtunik võib küsitleda ajakirjanikku ja tal ei  ole seaduse alusel mitte mingisugust õigust keelduda ütluste andmisest. Praegu  teil ei ole kaitset. See eelnõu reguleerib allikate kaitse. Ma palun enne  hinnangute andmist eelnõule tutvuda eelnõuga.

Jürgen Ligi
Ja  kajastada siiski valge värvi asemel seda lahkheli, kus üks pool ütleb selgelt,  et allikaid kaitstakse, teine ütleb, et suukorvistatakse. Kirjutage see lahti,  mina ausalt öeldes kuni tänase päevani olin segaduses, aga täna hommikul mul  tekkis trots, et peab ka midagi ütlema.

Kadrin Karner, Äripäev
Kuidas siis on tegelikult, kas suukorvistatakse või ei?

Andrus Ansip
Ei, mingit suukorvistamist ei ole! Teie praegu ise suukorvistate ennast oma  valge leheküljega. Seaduse eelnõu küll kedagi suukorvistama ei hakka.

Jürgen Ligi
Mina olin täitsa mures selle eelnõu pärast, aga kui ma  neid valgeid lehti nägin, siis ma hakkasin vaatama, aga kus need kirjutised siis  on, kus seda eelnõu käsitletakse adekvaatselt - ei tule nagu meelde. Ja ega  palju vaeva ei näinud, et selgeks teha või meelde tuletada tegelikult, sest see  läks valitsusest väga valutult läbi, seal ei olnud mingisuguseid avastusi, kuigi  oleks võinud ju erakondade vahel väga palju hõõrumist olla. Ja Rein Lang on  käinud seda tutvustamas ajakirjanikele ja ta on käinud fraktsioonides.

Andrus Ansip
Ajakirjanike Liidu ees esineb täna Rein Lang, olge  kena, minge sinna kohale, esitage küsimusi! Aga eelnevalt tasuks kodutöö ära  teha.

Jürgen Ligi
Äkki ta eksib ja tasuks ….

Andrus Ansip
Tasuks see eelnõu läbi lugeda ja vaadata, kas seal on tont sees või ei ole  tonti sees.

Jürgen Ligi
Meil ei ole see selline suhteliselt  imelikult kõrgele profileeritud teema, meie jaoks on tegelikult see üllatus. Aga  võib-olla me eksime, aga siis kirjutage sellest, lehed teevad ka poliitikuid  tihti palju targemaks, aga mitte sellise valge värviga. 

Muideks, kui Stenbocki'i maja ukse taga seisime, siis kuulsime pealt, kuidas Rahvusringhäälingu ajakirjanikud tulid välja, võdistasid õlgu ja üks neist ütles teisele: "Uhh, Äripäeva ajakirjaniku nahas ei tahaks küll olla!"

Muidugi, on märksa toredam, puhtam ja kuivem tunne olla õukonnanarr, aga tõelisteks ajakirjanikeks saab nimetada ikkagi vaid neid, kes ei karda küsida julgeid küsimusi. Ka neid, mis ministreid närvi ajada ja pahandada võivad.

Ajakirjaniku asi on küsida, ministri asi vastata

Ansipile informatsiooniks - ajakirjanikud ei pea eelnõusid läbi lugema. Ajakirjanik ei ole jurist, tema asi on küsida. Ministri asi on aga vastata, mitte pareerida ajakirjaniku küsimust omapoolse küsimusega.

Ansipi vastused ajakirjanike küsimustele meenutavad üha enam mäejutlusi, kus tema, peaminister, teeb ajakirjanikele selgeks, kuidas ajakirjanik mõtleb, kuidas ta mõtlema peaks ja kes ta ülepea on. Näiteks võib Ansip väga vabalt otsustada, et ajakirjanik ei olegi ajakirjanik, vaid hoopistükkis kahe küüruga kaamel.

Sedapuhku jutlustas Ansip ajakirjanikele, et neil ei ole kaitset, aga tema pakub neile kaitset. Aga miks võtta jõuga kaitse alla inimest, kes seda kaitset üldsegi mitte ei soovi? Sellisel juhul ei ole tegu mitte kaitse, vaid ahistamisega.

Ajakirjanikud pole ometigi lapsed, kelle teovõime on piiratud ning kelle eest peavad seepärast otsustama tema vanemad, hooldajad või eestkostjad. Tegemist on täiemõistuslike loominguliste inimestega, kes suudavad ise otsustada, kas nad vajavad kaitset või mitte.

Langi seaduseelnõu näol on minu meelest tegemist Ansipi valitsuse katsega võtta ajakirjanikelt ära osa nende teovõimest, s.o tunnistada nad esmalt otsustusvõimetuteks ning hakata nende kui piiratud teovõimega indiviididele (nagu lastele ja hulludele) üle järelevalvet teostama. Kui lapsel on järelevalvajateks ema ja isa ning hullul hulluarst, siis ajakirjaniku jaoks saab selleks järelevaatajaks, hooldajaks ning eestkostjaks riik. Riik volitab ajakirjanikuga tegelema oma õigussüsteemi, täpsemalt politseid, prokuratuuri ning kohut, kel on siis voli seda piiratud teovõimega tegelast karistada, kui ta oma eestkostja või hooldaja tahtest üle astub.

Langi seaduse tegelik mõte ei ole niisiis mitte allikakaitse, nagu väidetakse, vaid AJAKIRJANIKE TEOVÕIME  OSALINE  PIIRAMINE. Samuti ajakirjanikele eestkostja või hooldaja määramine, kelleks riik volitab seadusandja suu läbi politseid, prokuratuuri ning kohtusüsteemi.

Nõnda on justiitssüsteemi üle täielikku kontrolli omaval Reformierakonnal võimalik ajakirjandus täielikult oma kontrolli alla võtta. Sellest juristiharidusega Lang mõistagi targu ei räägi.

Ajakirjanikud, ärge laske endale mütsi pähe tõmmata! Teid ei taheta mitte kaitse alla võtta, vaid piirata ja kontrollida.