Kreeka probleemile on lahendus: kommunism

Alustuseks, NB!, palun mitte segi ajada proletariaadi diktatuuriga, mida N Liidus kommunismiks nimetati (või arenenud sotsialismiks). Kommunismi, rahata ühiskonda on praktiseeritud aastakümneid Iisraelis, sealsetes teatud tüüpi kommuunides ehk kibbutzides, seda vabatahtlikkuse alusel, ilma mingi terrori ja küüditamiste ning tagakiusamisteta.

Miks kommunism? Sest ühiskond on arenenud sinnamaale. Tõsi, erinevalt marksistlikust teooriast, kus rõhutud töölised pidid ise võimu haarama, on ühiskond ise arenenud sinnani, kus inimesed on nõus vabatahtlikult tegema tööd ilma selle eest raha saamata, tingimusel, et neile tagataks selle eest aluase ja toit. Sest neil ei jää midagi muud üle. Sest raha ei ole. Ja kõik on kõigile võlgu. Tohutult suuri summasid. Ühed inimesed teisetele, ühed riigid teistele, kusjuures raha tegelikult mitte kellelgi pole, on ainult võlad. Võtame kasvõi Saksa riigi, mis kiitleb kõrge ekspordiga, ent see on võimalik ainult seetõttu, et riik maksis autotööstustele peale, et need saaks odavalt oma toodangut müüa. Riik võttis selleks laenu, oma kodanike käest, kes on omakorda võlgu pankadele, kes on võlgu riigile. Ja nn Kreeka kriis pole samuti midagi muud kui Saksa majanduse teise alustala, panganduse päästmine, laenates selleks raha mitte ainult Saksamaa, vaid kogu Euroopa Liidu elanikelt. Kaasa arvatud eestlastelt, kui Eesti peaks liituma eurotsooniga, neiltsamadelt eestlastelt, kes on kõrvuni võlgades, võlgadesse uppunud.

Ehk, ja seda pole avalikult palju välja öeldud: raha ei ole. Tegelikult pole raha ka Saksamaal, sest kui Kreeka läheks pankrotti, ehk jätaks oma kohustused Saksa pankade ees tasumata, siis järgneks sellele Saksa majanduse ja kogu Saksa riigi kollaps. See, mis praegu toimub, ja mitte ainult neis kodudes, kelle pere-emad ja -isad üksteise järel Tõehetke saate abil oma võlgu püüavad päästa, on üleilmne sms-laenamine. Seejuures paaniline sms-laenamine. Kus võetakse üha uusi ja uusi, üha kallimaid laene vanade laenude tasumiseks, lootuses, et ükskord olukord laheneb. Lootuses, et majandus hakkab kasvama ning selle kasvu abil luuakse niipalju uut väärtust ja raha, et võlad selle kõrval kahvatuvad. Ent, NB!, see oli nii aastakümneid tagasi, kui uut tööjõudu tuli massiliselt peale ning seda veeti sisse kolooniatest. Ent nagu näitab maailmas ühe eesrindlikuma majanduse, Jaapani areng viimased paarkümmend aastat, see süsteem enam ei tööta. Ühiskond vananeb ning üha raskem on senise süsteemi abil heaolu säilitada, ilma langemata laenu-lõksu. Kui Kreeka puhul räägitakse avaliku sektori võlast veidi üle 100% SKPst, ja seda peetakse suurekas, siis Jaapani võlg on ligi 200%!!! Eesti riik on teises äärmuses pea olematu võlaga, ent see võib kiiresti muutuda, nagu see juhtus Lätis, kuna inimesed on kõrvuni võlgades, maksutulud kukuvad kiiresti ning riik peab senise elustandardi säilitamiseks hakkama massiivselt laenama.

Ent mis saab siis, kui laenata pole enam võimalik? Sest see aeg võib tulla küllalt ruttu. Juba Kreeka puhul kostis üleskutseid mitte laenu anda. Kas see tähendab, et kõik nn arenenud riigid nagu Kreeka peavad oma majanduse kokku tõmbama kuhugi 18. sajandi alguse tasemele, ehk aega, kui pandi alus kaasaegsele majandusmudelile ning algas tormiline areng, ehk selle mulli puhumine, kust äsja õhk välja visises. Andrus Ansip ilmselt teeks seda, kui talle keegi kõrva sosistaks. Ent inimesed, kes oma peaga mõtlevad, nii ilmselt ei teeks. Isegi eestlased, kes alles äsja elasid 18. sajandi alguse tasemel, ent kes on juba hea elu maitse suhu saanud ja pole nõus sellest niisama lihtsalt loobuma. Mida näitab ka kreeklaste otsustav vastuhakk plaanidele suruda neid tont teab kuhu, pelgalt selleks, et Saksa pangad oma raha kätte saaks.

Olukorras, kus raha ei ole, ega ka tule, on ainus võimalus loobuda üldse rahast, ja sellega ka senisest raha-põhisest ühiskonnakorraldusest. Ehk üle minna kommunismile. Süsteemile, kus igaühelt nõutakse tema võimaluste järgi ja igaühele antakse tema vajaduste kohaselt. Sellele poleks arvatavalt ka suuremat vastuseisu, sest raha pole ka neil, kes muidu oleks vastu sõdinud, rahatuusadel. Kui nad just rongi alla pole hüpanud, või vangi pandud, ei peksa oma naist ja lapsi või ei sõida purjuspäi kesklinnas autoga ringi, siis konutavad nad vaikselt oma kodus ja meenutavad vanu ilusaid aegu. Mis kapitalismist me siin enam räägime?! Mis kapitalismi saab olla ilma kapitalita?!