Meedias ilmunud info põhjal pole uus sammas mitte klaasist ega ka plastikust, vaid silikoonist. Kahe aknaklaasi vahele on lastud lihtsalt silikooni ning sinna vahele puistatud klaasitükikesi.
See "UV-kindel akrüülpolümeer" on tavaline silikoon, ehitusmehed peaks hästi teadma. Pildi pealt on ka näha, et puhas silikoon. Sellepärast on ka külgedel peened klaasiliistud, et valamise ajal silikoon välja ei voolaks. Nüüd on aga hakanud klaas silikooni küljest lahti tulema millegipärast, ilmselt on tegemist kas kehva silikooniga või pole seda korralikult tihendatud.
Seda juttu, et paneelid koosnevad 85% ulatuses klaasist, tuleks kindlasti kontrollida. Võimalik, et see protsent jääb siiski 50 juurde.
33 kommentaari:
Kuule sa Innu oled veidi targem tehnika koha pealt.Üks küsimus sulle:
Kas on olemas tasuta skype mobiiltelefoni videokõnesid?
http://techcraver.com/2010/05/25/skype-video-calling-on-the-n900-via-t-mobile-3g/
http://www.fring.com/default.php
Kolme minutiga laeb elektriauto akud
http://ee2020.wordpress.com/2010/06/30/jfe-to-conduct-field-trials-of-super-rapid-charger-by-years-end/
JFE to conduct field trials of super-rapid charger by year’s end
juuni 30, 2010 ·
Early last month, we broke a story regarding a super-rapid charging system that could take an electric vehicle (EV) from empty to 50 percent charged up in as little as three minutes. The super-rapid charging system, developed by JFE Engineering, could potentially change the EV industry forever. Just imagine, an EV could be charged in about the same amount of time that it takes to fuel up a traditional car. This could certainly put to rest some of thegripes regarding long charging times that are often associated with EVs.
JFE Engineering has apparently made significant progress on its super-rapid charging system and claims that it will be ready for field tests before the end of the year. In addition, the company claims that it will be ready for production as soon as EVs supporting the rapid charging standard become available. The system utilizes 500-600 amps of current, significantly more than the CHAdeMO systems, which of course means that the Nissan Leaf and Mitsubishi i-MiEV are not currently compatible with the super-rapid standard. Of course, there’s stillconcern over battery degradation from the rapid charging system, but JFE remains confident that batteries can be designed to withstand the additional strain. We’ll update you again as soon as the super-rapid charging system swings into action. Hat tip to Larz!
AutoblogGreen
=> JFE to conduct field trials of super-rapid charger by year’s end.
Rubriigid: Laadimissüsteemid
Rein Langi seiklused Hiinas
http://en.expo2010.cn/a/20100216/000006.htm
Mehed on värdjad sest nad on üliegoistlikud kusepead...
Naised on alamas seisuses suguelu pärast.Esiteks,peavad kasutama tervisele ülimalt kahjulikke viljastumise vastaseid vahendeid ja kui nad ei kasuta neid vahendeid siis mingi paariminutilise seksuaalakti tagajärjel peavad terve elu orjama oma last...heal juhul mees on mingil moel toeks...Paljudel juhtudel naised loodavad saada mehest tuge aga seda ei saa sest hoopiski mehed on nõrgemaks pooleks...nii juhtubki sedasi,et lisaks lastele naised toetavad mehi...ja kannatavad nende oigamisi ja kapriise. Üldjuhul mehed on värdjad sest nad on üliegoistlikud kusepead... Naistele on mehed nuhtluseks sest naised vajavad armastust ja seksi aga selle tagajärjel peavad kannatama terve elu orjapõlve mida tekitavad lapsed ja värdjalik ühiskonna korraldus kapitalismi näol kus igal sammul pead maksma iga asja eest. http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/kuis-taastada-eesti-kula-ehk-mida.html
test, test
Inimene on karjaloom. Ja tema ellujäämine on aegade algusest sõltunud sellest, kuidas ta suudab oma liigikaaslasi vajadusel toetada. Inimese ellujäämine sõltus pere ellujäämisest ja hõimu ellujäämisest. Meied kaitsesid peret ja pidasid jahti, naised hoolitsesid kodukolde ja laste eest. Me võime vaielda, kas vastupidine poleks tulemuslikum olnud, kuid fakt, et rollijaotus oli just selline, kõneleb sellest, et inimesed tegid just seda, milleks nad paremini sobisid.
Meest on meedias maha tambitud järjekindlalt vähemalt oma kolmkümmend aastat. Komöödiaseriaalid on eranditult kujutanud teda Homer Simpsoni taolise loll-Ivanina, kes on muidu südamlik, kuid põlgustväärt elukas. Või on ta seksuaalpervert-pedofiil, keda tuleks oma lastest miilide kaugusel hoida. Selle kõige tulemuseks on üksikemade arvu järjekindel kasv.
See on ammu teada tõsiasi, et katkistest või mittefuntsionaalsetest peredest ei kasva üles terviklikke inimesi.
Ja riik pakub muidugi lahkelt oma karvast kätt, pakkudes abi "teenuste" näol. Läänes on kasvanud üles terved sugupõlved, kes pole pidanud kordagi tööd tegema, sest nad on elanud riiklikust sotsiaalhoolekandest. Ja seetõttu täiesti abitud. Üksikemade pojad otsivad puuduvat isa sõjaväest, jäädes sandiks või surres kellegi ärihuvide nimel kuskil kaugel maal.
Nõukogude süsteem oli üles ehitatud just riiklike teenuste peale, mis olid inimestele autoriteetideks. Mis sundisid kuuletuma. Sellest rääkis juba Lenin. Mälatate nn tasuta arstiabi?
Sellepärast, et võimule meeldib, kui inimestel puudub üksteisega vahetu side. Valmidus teineteisele abiks olla. Hõimutunne. Ja peresidemed on ühed tugevamad inimestevahelistest sidemetest. Üksik inimene on sõltuvam riigist ja seda neile vaja ongi.
On üles kasvanud egoistide sugupõlv, keda huvitab ainult nende enda pisike maailm.
Riik pakub inimestele seevastu teenuseid, ette kirjutades samas, mis moodi nad peavad elama, kuni pisiasjadeni välja. Maksustada kõiki ja kõike ning trahve välja võluda ükskõik, millest.
Tulemas on orjus, mille kõrval kommunismi verised eksperimendid olid algajalik katsetus. Ja ta ei tule Aurora kogupaugu saatel, vaid hiilide, nagu kiskja liigub oma saagi poole. Meie oleme saak, meie kõik...
Stefan Zweig kirjutas oma suurepärases autobiograafilises teoses "Eilne maailm" (tlk. Jaan Kross), et fashism tuli tema kodumaale just niisama ettevaatlikult kompides, muutudes vastupanu mitte kohates aina jultunumaks. Ja nad marssisid ringi uhiuutes mundrites ja sõitsid ringi tehasest tulnud veoautodega ajal, kui kogu rahvas käis närudes ringi. Ja pakkusid inimestele kuldseid unistusi "viie rikkama riigi hulgast", kui pisut parafraseerida.
Inimeste käes on võim, et see uuesti ei sünniks. Meie vabadus sõltub meie isiklikust aktiivsusest ja meil on voli minema kihutada need, kes selle majanduskriisi korraldasid ja nüüd oma petlikke "lahendusi" pakuvad. Sest need inimesed on halastamatud ja kui me istume käed rüppes, siis oleme ette hävinud...
Inglismaal tõe kuulutamise eest pandakse vangi...
Kas meil meedia on ajupesuvaba?"
Ei ole küll ja vast peavoolu meedia ei ole üheski riigis tõepärane sest terve maailma on vallutanud pankurite diktatuur ja sel põhjusel uudistest tõde ei leia...
Inglismaal on asi isegi nii hull,et tõe kuulutamise eest pandakse vangi...Moslemid kes avalikkusele kuulutasid tõe Iraagi sõjas toimunu kohta pandi vangi...
Meedias poliitikute reklaami asemel parem jutustage kuidas inimesed saaksid hakkama oma elumuredega vms.On ju selge,et riigi kulutused moodustavd SKP-st tühise osa ja nood poliitikud niikuinii ei tee midagi rahva huvides seda ju ilmekalt tõestasid nood näitlejad oma etenduses...
Kuid minu meelest on alati olemas väljapääs ka kõige hullemast seisust:
http://elektritsaabtasuta.blog spot.com/2010/07/kuis-taastada-eesti-kula-ehk-mida.html
Mis loom on muldlae töötuba?!?
http://ttysak.blogspot.com/2010/06/mis-on-tulemas.html
Mis on tulemas?
* 9,10,11 juuli muldlae töötuba Arukülas Jako juures
* Loodetavasti toimub juulis ühel tööpäeval päevane matk Raplamaale. Plaanis on minna üle Lipstu nõmme, Sõbesoo, Jalase küla, Kuusiku katsejaama, kus 5ha alal Eestis kasvatatakse erinevaid põllukultuure. Kuupäeva täpsustame.
* 30.juuli -1. august SAKi suvepäevad Sangastes
Kohtumiseni!
Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel”
http://ttysak.blogspot.com/2010/06/kursus-paikeseenergia-kasutamine.html
Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)
Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel. Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.
Sidusõnad seoses hoonega olid:
* hoone maht
* asetus ilmakaarte suhtes
* kuju ja suurus
* asetus teiste hoonete objektide suhtes
* soojustamine
* valguse juhtimine hoones
* õhuvoolude juhtimine hoones.
* EUI – Energy Use Index
* Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
* Jne.
Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.
Veel mõned märksõnad:
* HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
* Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
* Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)
Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.
Tänud TTÜle korraldamast!
teemaarendus on huvitav. klaaspaneelide seos suhete ja elektrisäästmisega on täiesti olemas.
Elektrikalkun, räägi meile mis materjalist võiks teha uue Ansipi korgitseri ja kuidas seda tasuta valgustada saaks. Anna lingid ka.
Kel elektrituulikuid põle need kahe aasta pärast kärvavad nagu
kärbsed...
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/aastal-2012-naftabarrel
l-maksab-300-usd.html
Vaja on toetada roheliste töökohtade teket ja vastavalt sellele anda haridust
http://www.epl.ee/artikkel/488061
sest
aastal 2012 naftabarrel maksab 300 USD
http://www.epl.ee/artikkel/579590
Mis on öko mõte,mis on rohelise liikumise mõte?
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88365
Vaata 37:00 alates sest ta ütleb välja mis on öko mõte,mis on rohelise liikumise mõte.
Elfaelektroonika foorumis on palju pööbli peedistajaid...
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/threads/15585-Tuule-abil-elekter.
Jälgige mängu...
Vaadake esimesi ja viimaseid postitusi selles teemas...kusagil lõpu poole tulevad asjalikud postitused,nood ma panin oma blogisse üles.
Ah jaa,vaadake Zeitgeist1 postitusi ka ja näete kuis röövlite kari peedistab kõigest väest...
Nüüd on ju uus sõimusõna:"Tarbija!"
Kunagi oli häbiasjaks jalgsi käimine "Käi jala!" aga nüüd on häbiasi olla tarbija...
http://www.bioneer.ee/tegutse/kuidas_asjad_kaivad#reply
Tere päikseküllase Võrumaa esindajad:
Võrumaale kerkib päikesepark
http://www.epl.ee/artikkel/579701
KIK-i toel valmiv park peaks tõestama päikeseenergeetika tasuvust Eestis.
Ulvar Käärt 07. juuli 2010 07:30
Energy Smart kavatseb
Kurenurme ehitada
samasuguse päikesefarmi kui Saksamaal.
Energy Smart kavatseb
Kurenurme ehitada
samasuguse päikesefarmi kui Saksamaal. Foto: Energy Smart OÜ
Päikesepaneelide tarnimisega tegelev hulgimüügifirma Energy Smart OÜ hakkab sel suvel Sõmerpalu valda Kurenurme külla rajama Eesti esimest päikeseelektrijaama. See katsejaam peaks kummutama levinud arusaama, et siinmail ei tasu päikesekiirgusest elektrit toota. Energy Smart OÜ esindaja Viido Polikarpus rääkis, et 100 kW võimsusega ja kolmel-neljal hektaril laiuma hakkava päikesepargi ehitustööd lähevad lahti augustis. „Kui saame heina augusti esimesel nädalal maha niidetud, saame asjaga kohe pihta hakata,” sõnas ta. Kui algul oli Austraalias ja Saksamaal alternatiivenergeetika alal tegutsenud ning hiljuti Eestisse kolinud Michael Wegecsanyi asutatud ettevõttel plaanis püsti panna neljakümnest päikesepaneelidega tornist koosnev päikeseelektrijaam, siis praeguse seisuga kerkib Polikarpusele kuuluva Klõbi talu maadele viisteist torni.
Polikarpus kirjeldas, et iga ligi kuue meetri kõrguse torni küljes on kokku 37 päikesepaneeli. Ühtlasi märkis ta, et Kurenurme päikesepark tuleb eriline selle poolest, et päikesepaneelide efektiivsuse suurendamiseks hakatakse kasutama nn päikesejälgijaid, mille sensorid suunavad paneele pidevalt kõige valgusküllasemate kohtade poole – selgetel ilmadel päikese, pilviste ilmadega aga hõredama pilvisusega taevaosade poole. „Talvel, kui lumi maas, võivad paneelid vaadata hoopis alla lumelt peegelduva valguse poole,” lisas Polikarpus, kelle sõnul peaks katsejaama toodetud elekter katma umbes sadakonna majapidamise vajaduse. Päikesepark peaks plaanide kohaselt valmis saama ja elektrivõrku ühendatama kuue kuuga. Kogu projekti maksumus küünib kuue miljoni kroonini, millest poole ehk ligi 2,9 miljonit krooni otsustas hiljuti Energy Smartile toetusena anda keskkonnainvesteeringute keskus. Ülejäänud osa investeeringust tuleb ettevõttel endal välja käia.
Pilvisus Eestis väheneb
Polikarpus märkis, et päikesepargi rajamisega soovib Energy Smart vastupidi üldlevinud seisukohale tõestada, et Eestis tasub päikeseelektri tootmist arendada. „Eestis mainitakse taastuvatest energiaallikatest rääkides miskipärast vaid tuult ja biokütuseid. Samas on siin päikesekiirgust rohkem kui näiteks Poolas või Ida-Saksamaal,” tähendas ta. Klimatoloog Ain Kallis kommenteeris, et päikesekiirguse poolest on Eesti asukoht tõesti võrreldav Põhja-Saksamaaga. „Kümmekond aastat tagasi oli levinud arusaam, et meie oludes on vähe tõenäoline, et päikest hakatakse rakendama elektri tootmisel. Nüüd on tehnoloogia kiire areng selle aina perspektiivsemaks muutnud,” rääkis ta. „Vastavad seadeldised on viimastel aastatel palju võimsamaks muutunud ning välja on töötatud ka väga palju selliseid materjale, millest kümmekond aastat tagasi ei osatud unistadagi.”
Kallis viitas, et peale tehnoloogia kiire arengu on päikeseenergeetika arendamise Eestis mõttekamaks muutnud ka asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on meil pilvisust aina vähemaks jäänud ja päikesekiirguse hulk selle võrra suurenenud. „Sõmerpalu jääb Eesti ühte pilvisemasse ossa. Kui seal arendatav päikesepargi projekt õnnestub, peaks see näitama, et päikeseelektrit on võimalik toota ka suhteliselt keerulistes oludes,” osutas Kallis.
Ka TTÜ katsetab päikesepaneele
•• Päikesepaneelide uurimisega tegelev Tallinna tehnikaülikooli professor Jüri Krustok kinnitas, et päikest on Eestis elektri tootmiseks piisavalt. Tema sõnul on päikeseenergeetika areng Eestis lapsekingades, kuna erinevalt vana Euroopa riikide praktikast meil päikesepaneelide soetamist riiklikult ei toetata. „Kuna päikesepaneelid on väga kallid, muudab see ka päikesest elektri tootmise rentaabluse küsitavaks,” selgitas Krustok.
•• Krustok märkis, et praegu võib Eesti kõige suuremaks päikesepargiks pidada tehnikaülikooli viienda korpuse katust. See on kaetud eri tootjate päikesepaneelidega, katsetamaks, kui palju need meie oludes elektrit toodavad.
•• Eesti kõige päikeselisem kant on Vilsandi, kus päike võib paista kuni 268 päeval aastas. Kõige pilvisemas kandis Raplamaal Kuusikul võib aga päike aastas paista vaid 234 päeval.
•• Arvestuste kohaselt läheb näiteks elumaja katusele ühe kilovatise võimsusega päikesepaneelide süsteemi paigaldamine maksma umbkaudu 70 000 krooni. Selle toodetavast elektrist peaks piisama kogu majapidamise vajaduse katmiseks.
Pilvisus Eestis väheneb
Polikarpus märkis, et päikesepargi rajamisega soovib Energy Smart vastupidi üldlevinud seisukohale tõestada, et Eestis tasub päikeseelektri tootmist arendada. „Eestis mainitakse taastuvatest energiaallikatest rääkides miskipärast vaid tuult ja biokütuseid. Samas on siin päikesekiirgust rohkem kui näiteks Poolas või Ida-Saksamaal,” tähendas ta. Klimatoloog Ain Kallis kommenteeris, et päikesekiirguse poolest on Eesti asukoht tõesti võrreldav Põhja-Saksamaaga. „Kümmekond aastat tagasi oli levinud arusaam, et meie oludes on vähe tõenäoline, et päikest hakatakse rakendama elektri tootmisel. Nüüd on tehnoloogia kiire areng selle aina perspektiivsemaks muutnud,” rääkis ta. „Vastavad seadeldised on viimastel aastatel palju võimsamaks muutunud ning välja on töötatud ka väga palju selliseid materjale, millest kümmekond aastat tagasi ei osatud unistadagi.”
Kallis viitas, et peale tehnoloogia kiire arengu on päikeseenergeetika arendamise Eestis mõttekamaks muutnud ka asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on meil pilvisust aina vähemaks jäänud ja päikesekiirguse hulk selle võrra suurenenud. „Sõmerpalu jääb Eesti ühte pilvisemasse ossa. Kui seal arendatav päikesepargi projekt õnnestub, peaks see näitama, et päikeseelektrit on võimalik toota ka suhteliselt keerulistes oludes,” osutas Kallis.
Ka TTÜ katsetab päikesepaneele
•• Päikesepaneelide uurimisega tegelev Tallinna tehnikaülikooli professor Jüri Krustok kinnitas, et päikest on Eestis elektri tootmiseks piisavalt. Tema sõnul on päikeseenergeetika areng Eestis lapsekingades, kuna erinevalt vana Euroopa riikide praktikast meil päikesepaneelide soetamist riiklikult ei toetata. „Kuna päikesepaneelid on väga kallid, muudab see ka päikesest elektri tootmise rentaabluse küsitavaks,” selgitas Krustok.
•• Krustok märkis, et praegu võib Eesti kõige suuremaks päikesepargiks pidada tehnikaülikooli viienda korpuse katust. See on kaetud eri tootjate päikesepaneelidega, katsetamaks, kui palju need meie oludes elektrit toodavad.
•• Eesti kõige päikeselisem kant on Vilsandi, kus päike võib paista kuni 268 päeval aastas. Kõige pilvisemas kandis Raplamaal Kuusikul võib aga päike aastas paista vaid 234 päeval.
•• Arvestuste kohaselt läheb näiteks elumaja katusele ühe kilovatise võimsusega päikesepaneelide süsteemi paigaldamine maksma umbkaudu 70 000 krooni. Selle toodetavast elektrist peaks piisama kogu majapidamise vajaduse katmiseks.
Suurbritannias pannakse juba mikrofone tänavalampide sisse:
http://www.express.co.uk/posts/view/184932/Councils-use-bugs-in-lampposts-to-eavesdrop-on-you
Ameerikas on armee tänavatel, konfiskeeritakse relvi, inimesi kiiritatakse läbi mobiilsete röngeniseadeldiste, et relvi leida.
Ja sõjavägi pole mitte nende omad poisid, vaid poolakad.
http://nationalexpositor.com/News/2670.html
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37202
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler regionaalarengust (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 07. juuli 2010.
Läinud nädala reedel külastas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Saare maakonda. Visiidi üheks põhjuseks oli külastada Mustjala valla Kiruma küla Heinmetsade peret, kes taasiseseisvunud Eesti riigis oli siiani pidanud oma eluga toime tulema ilma elektrita. Pärast aastatepikkusi püüdlusi ja asjaajamisi nad selle lõppude lõpuks nüüd said.
Kliki ja vaata suuremat pilti
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Kiruma külavanem Mati Heinmets. Foto: Vilma Rauniste
Juhust ja võimalust kasutades ministrile mõned küsimused regionaalarengu teemadel.
Kas valitsusel on kavandatud plaane selleks, et peatada maa tühjenemine inimestest? Et tööealistel oleks tööd, et säiliksid allesjäänud maakoolid, et ettevõtlus- ja elukeskkond oleks suuremate keskustega võrdväärne. Milline on praeguse valitsuse ja teie kui regionaalministri sõnum maapiirkondadele?
Sõnum on see, et kui me vaatame erinevaid toetusi, nii ettevõtluse kui üldise keskkonna, sh koolide kordategemisel, siis nii suuri rahanumbreid EL-ist ja Eestist ei ole selleks kunagi eraldatud. Näiteks Koit-kavast eraldatakse koolidele Eesti peale kokku miljard krooni, sellest on väljas suuremad linnad. Omal ajal seoses “21. sajandi kooliga”, kus olid plaanitud suured programmid, räägiti miljardist kroonist. See tundus unistusena.
Samal ajal on lasteaedade jaoks tehtud otsuseid ca 500 miljoni eest. Nii et rahanumbrid on suured.
Minu arust ei ole küsimus selles, et inimesed maalt lahkuvad ja seetõttu suletakse koole, vaid murekoht on see, kui isa peab töökoha pärast käima mandril tööl. Näiteks Rae vallas, siis ühel hetkel ta väsib sellest sõitmisest, võtab oma pere ja kolib sinna. Ma arvan, et kitsaskoht ei ole mitte niivõrd sotsiaalne, vaid töökeskkond. Küsimus on, kuidas luua tasakaal, et ettevõtjad tahaksid töökohti luua ka väiksematesse kohtadesse.
Vähehaaval, nagu see tänane näidegi, me elamistingimusi ikkagi toetame, aga me ei saa kõike korraga. Meil on veeprogramm (sh joogivee) olemas ja toetus selle väljaehitamiseks, aga kõige suurem küsimus on ikkagi, kuidas motiveerida ettevõtjaid. Selles on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Et planeeringud oleksid tehtud, et pakutaks välja – tooge oma tootmine siia üle. Seega, et ettevõtjatega enam suheldaks.
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37202
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler regionaalarengust (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 07. juuli 2010.
Läinud nädala reedel külastas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Saare maakonda. Visiidi üheks põhjuseks oli külastada Mustjala valla Kiruma küla Heinmetsade peret, kes taasiseseisvunud Eesti riigis oli siiani pidanud oma eluga toime tulema ilma elektrita. Pärast aastatepikkusi püüdlusi ja asjaajamisi nad selle lõppude lõpuks nüüd said.
Kliki ja vaata suuremat pilti
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Kiruma külavanem Mati Heinmets. Foto: Vilma Rauniste
Juhust ja võimalust kasutades ministrile mõned küsimused regionaalarengu teemadel.
Kas valitsusel on kavandatud plaane selleks, et peatada maa tühjenemine inimestest? Et tööealistel oleks tööd, et säiliksid allesjäänud maakoolid, et ettevõtlus- ja elukeskkond oleks suuremate keskustega võrdväärne. Milline on praeguse valitsuse ja teie kui regionaalministri sõnum maapiirkondadele?
Sõnum on see, et kui me vaatame erinevaid toetusi, nii ettevõtluse kui üldise keskkonna, sh koolide kordategemisel, siis nii suuri rahanumbreid EL-ist ja Eestist ei ole selleks kunagi eraldatud. Näiteks Koit-kavast eraldatakse koolidele Eesti peale kokku miljard krooni, sellest on väljas suuremad linnad. Omal ajal seoses “21. sajandi kooliga”, kus olid plaanitud suured programmid, räägiti miljardist kroonist. See tundus unistusena.
Samal ajal on lasteaedade jaoks tehtud otsuseid ca 500 miljoni eest. Nii et rahanumbrid on suured.
Minu arust ei ole küsimus selles, et inimesed maalt lahkuvad ja seetõttu suletakse koole, vaid murekoht on see, kui isa peab töökoha pärast käima mandril tööl. Näiteks Rae vallas, siis ühel hetkel ta väsib sellest sõitmisest, võtab oma pere ja kolib sinna. Ma arvan, et kitsaskoht ei ole mitte niivõrd sotsiaalne, vaid töökeskkond. Küsimus on, kuidas luua tasakaal, et ettevõtjad tahaksid töökohti luua ka väiksematesse kohtadesse.
Vähehaaval, nagu see tänane näidegi, me elamistingimusi ikkagi toetame, aga me ei saa kõike korraga. Meil on veeprogramm (sh joogivee) olemas ja toetus selle väljaehitamiseks, aga kõige suurem küsimus on ikkagi, kuidas motiveerida ettevõtjaid. Selles on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Et planeeringud oleksid tehtud, et pakutaks välja – tooge oma tootmine siia üle. Seega, et ettevõtjatega enam suheldaks.
Kõige lihtsam on luua ettevõtmine mõnda suurde linna. Olen ettevõtjatelt, kes tegutsevad väiksemates kohtades, küsinud – miks te siin olete, miks te ei ole näiteks suure linna serval? Ja on selgunud, et üldiselt on see nende ettevõtjate armastus konkreetse kandi vastu.
Meil on olemas programm ka tööstusalade arendamiseks. Anname omavalitsustele toetust selleks, et nad planeeriksid ja arendaksid välja tööstusala. Näiteks teejupi rajamiseks, et sinna saaks ühendustee. Jne. Selleks on vaja hästi palju kohalikku initsiatiivi.
Kas valitsuses ei ole olnud arutlusel näiteks see, et linnast kaugemates piirkondades, kus ettevõtluse rajamine on keerulisem ja kallim, maksusoodustusi kehtestada ja sellega meelitada ettevõtjaid maale?
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37202
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler regionaalarengust (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 07. juuli 2010.
Läinud nädala reedel külastas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Saare maakonda. Visiidi üheks põhjuseks oli külastada Mustjala valla Kiruma küla Heinmetsade peret, kes taasiseseisvunud Eesti riigis oli siiani pidanud oma eluga toime tulema ilma elektrita. Pärast aastatepikkusi püüdlusi ja asjaajamisi nad selle lõppude lõpuks nüüd said.
Kliki ja vaata suuremat pilti
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Kiruma külavanem Mati Heinmets. Foto: Vilma Rauniste
Juhust ja võimalust kasutades ministrile mõned küsimused regionaalarengu teemadel.
Kas valitsusel on kavandatud plaane selleks, et peatada maa tühjenemine inimestest? Et tööealistel oleks tööd, et säiliksid allesjäänud maakoolid, et ettevõtlus- ja elukeskkond oleks suuremate keskustega võrdväärne. Milline on praeguse valitsuse ja teie kui regionaalministri sõnum maapiirkondadele?
Sõnum on see, et kui me vaatame erinevaid toetusi, nii ettevõtluse kui üldise keskkonna, sh koolide kordategemisel, siis nii suuri rahanumbreid EL-ist ja Eestist ei ole selleks kunagi eraldatud. Näiteks Koit-kavast eraldatakse koolidele Eesti peale kokku miljard krooni, sellest on väljas suuremad linnad. Omal ajal seoses “21. sajandi kooliga”, kus olid plaanitud suured programmid, räägiti miljardist kroonist. See tundus unistusena.
Samal ajal on lasteaedade jaoks tehtud otsuseid ca 500 miljoni eest. Nii et rahanumbrid on suured.
Minu arust ei ole küsimus selles, et inimesed maalt lahkuvad ja seetõttu suletakse koole, vaid murekoht on see, kui isa peab töökoha pärast käima mandril tööl. Näiteks Rae vallas, siis ühel hetkel ta väsib sellest sõitmisest, võtab oma pere ja kolib sinna. Ma arvan, et kitsaskoht ei ole mitte niivõrd sotsiaalne, vaid töökeskkond. Küsimus on, kuidas luua tasakaal, et ettevõtjad tahaksid töökohti luua ka väiksematesse kohtadesse.
Vähehaaval, nagu see tänane näidegi, me elamistingimusi ikkagi toetame, aga me ei saa kõike korraga. Meil on veeprogramm (sh joogivee) olemas ja toetus selle väljaehitamiseks, aga kõige suurem küsimus on ikkagi, kuidas motiveerida ettevõtjaid. Selles on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Et planeeringud oleksid tehtud, et pakutaks välja – tooge oma tootmine siia üle. Seega, et ettevõtjatega enam suheldaks.
Kõige lihtsam on luua ettevõtmine mõnda suurde linna. Olen ettevõtjatelt, kes tegutsevad väiksemates kohtades, küsinud – miks te siin olete, miks te ei ole näiteks suure linna serval? Ja on selgunud, et üldiselt on see nende ettevõtjate armastus konkreetse kandi vastu.
Meil on olemas programm ka tööstusalade arendamiseks. Anname omavalitsustele toetust selleks, et nad planeeriksid ja arendaksid välja tööstusala. Näiteks teejupi rajamiseks, et sinna saaks ühendustee. Jne. Selleks on vaja hästi palju kohalikku initsiatiivi.
Kas valitsuses ei ole olnud arutlusel näiteks see, et linnast kaugemates piirkondades, kus ettevõtluse rajamine on keerulisem ja kallim, maksusoodustusi kehtestada ja sellega meelitada ettevõtjaid maale?
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37202
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler regionaalarengust (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 07. juuli 2010.
Läinud nädala reedel külastas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Saare maakonda. Visiidi üheks põhjuseks oli külastada Mustjala valla Kiruma küla Heinmetsade peret, kes taasiseseisvunud Eesti riigis oli siiani pidanud oma eluga toime tulema ilma elektrita. Pärast aastatepikkusi püüdlusi ja asjaajamisi nad selle lõppude lõpuks nüüd said.
Kliki ja vaata suuremat pilti
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Kiruma külavanem Mati Heinmets. Foto: Vilma Rauniste
Juhust ja võimalust kasutades ministrile mõned küsimused regionaalarengu teemadel.
Kas valitsusel on kavandatud plaane selleks, et peatada maa tühjenemine inimestest? Et tööealistel oleks tööd, et säiliksid allesjäänud maakoolid, et ettevõtlus- ja elukeskkond oleks suuremate keskustega võrdväärne. Milline on praeguse valitsuse ja teie kui regionaalministri sõnum maapiirkondadele?
Kõige lihtsam on luua ettevõtmine mõnda suurde linna. Olen ettevõtjatelt, kes tegutsevad väiksemates kohtades, küsinud – miks te siin olete, miks te ei ole näiteks suure linna serval? Ja on selgunud, et üldiselt on see nende ettevõtjate armastus konkreetse kandi vastu.
Meil on olemas programm ka tööstusalade arendamiseks. Anname omavalitsustele toetust selleks, et nad planeeriksid ja arendaksid välja tööstusala. Näiteks teejupi rajamiseks, et sinna saaks ühendustee. Jne. Selleks on vaja hästi palju kohalikku initsiatiivi.
Kas valitsuses ei ole olnud arutlusel näiteks see, et linnast kaugemates piirkondades, kus ettevõtluse rajamine on keerulisem ja kallim, maksusoodustusi kehtestada ja sellega meelitada ettevõtjaid maale?
Praegune maksusüsteem on ju selline, et ettevõtjad, kui nad just kasumit välja ei võta, siis nad tulumaksu ei maksa. Seda on meie maksusüsteemi juures keeruline teha. Kunagi ammu, Eesti taasiseseisvumise algul oli taoline periood, ilmselt siis vaadati, et see ei andnud loodetud efekti. Eesti on suhteliselt väike ja meil on elukoha registreerimine väga vaba. Ja kuna ettevõtetel tulumaksu ei ole, siis inimeste maksustamine või maksusoodustused meie praeguse maksusüsteemi juurde ei sobi. Kui meil oleks olemas ettevõtete tulumaks, siis võiks seda kaaluda.
Aga ettevõtjatele tööjõu maksusoodustused?
Tööjõumaks on ju inimeste tulumaks ja sotsiaalmaks. Aga praegu saab Eesti inimene väga vabalt oma elukoha registreerimist valida – täna suvekodus, homme mujal. Meie oludes tähendab see seda, et nad muudaksid lihtsalt oma juriidilist tegevuskohta, mitte tegelikku elu- ja tegevuskohta.
Kuidagi tuleks leida tee, et ettevõtlus ei koonduks ainult tsentrisse, vaid ka maal oleks võimalik tootmist arendada.
Pigem ma arvan, et väga tähtis on, et vallajuhid planeeringutega seda arvestaksid. See tundub küll keeruline ja bürokraatlik, aga reaalselt oleneb planeeringu olemasolust ja kvaliteedist palju. See, kui lihtne on ettevõtjal konkreetses piirkonnas tegevust alustada, kui ruttu ta saab kohapealsed tegevusload kätte, kui kiiresti saab kätte planeeringu- ja ehitusloa. Need asjad on väga olulised.
Ja teiselt poolt on olemas riigi toetusprogrammid, EASi kaudu on võimalik kasutada paljusid toetusprogramme. Seega ka omapoolset initsiatiivi on hästi palju vaja. Pigem on lahendus selles suunas.
Kui ma vaatan kas või koole, siis üldiselt on maakoolid suhteliselt korras. Võrreldes näiteks maakoole Lasnamäe koolidega, on viimased tihti palju halvemas korras. Kokkuvõtteks: töökohtadest hakkab asi pihta, just see, kust isa tööd saab.
Kõige lihtsam on luua ettevõtmine mõnda suurde linna. Olen ettevõtjatelt, kes tegutsevad väiksemates kohtades, küsinud – miks te siin olete, miks te ei ole näiteks suure linna serval? Ja on selgunud, et üldiselt on see nende ettevõtjate armastus konkreetse kandi vastu.
Meil on olemas programm ka tööstusalade arendamiseks. Anname omavalitsustele toetust selleks, et nad planeeriksid ja arendaksid välja tööstusala. Näiteks teejupi rajamiseks, et sinna saaks ühendustee. Jne. Selleks on vaja hästi palju kohalikku initsiatiivi.
Kas valitsuses ei ole olnud arutlusel näiteks see, et linnast kaugemates piirkondades, kus ettevõtluse rajamine on keerulisem ja kallim, maksusoodustusi kehtestada ja sellega meelitada ettevõtjaid maale?
Praegune maksusüsteem on ju selline, et ettevõtjad, kui nad just kasumit välja ei võta, siis nad tulumaksu ei maksa. Seda on meie maksusüsteemi juures keeruline teha. Kunagi ammu, Eesti taasiseseisvumise algul oli taoline periood, ilmselt siis vaadati, et see ei andnud loodetud efekti. Eesti on suhteliselt väike ja meil on elukoha registreerimine väga vaba. Ja kuna ettevõtetel tulumaksu ei ole, siis inimeste maksustamine või maksusoodustused meie praeguse maksusüsteemi juurde ei sobi. Kui meil oleks olemas ettevõtete tulumaks, siis võiks seda kaaluda.
Aga ettevõtjatele tööjõu maksusoodustused?
Tööjõumaks on ju inimeste tulumaks ja sotsiaalmaks. Aga praegu saab Eesti inimene väga vabalt oma elukoha registreerimist valida – täna suvekodus, homme mujal. Meie oludes tähendab see seda, et nad muudaksid lihtsalt oma juriidilist tegevuskohta, mitte tegelikku elu- ja tegevuskohta.
Kuidagi tuleks leida tee, et ettevõtlus ei koonduks ainult tsentrisse, vaid ka maal oleks võimalik tootmist arendada.
Pigem ma arvan, et väga tähtis on, et vallajuhid planeeringutega seda arvestaksid. See tundub küll keeruline ja bürokraatlik, aga reaalselt oleneb planeeringu olemasolust ja kvaliteedist palju. See, kui lihtne on ettevõtjal konkreetses piirkonnas tegevust alustada, kui ruttu ta saab kohapealsed tegevusload kätte, kui kiiresti saab kätte planeeringu- ja ehitusloa. Need asjad on väga olulised.
Ja teiselt poolt on olemas riigi toetusprogrammid, EASi kaudu on võimalik kasutada paljusid toetusprogramme. Seega ka omapoolset initsiatiivi on hästi palju vaja. Pigem on lahendus selles suunas.
Kui ma vaatan kas või koole, siis üldiselt on maakoolid suhteliselt korras. Võrreldes näiteks maakoole Lasnamäe koolidega, on viimased tihti palju halvemas korras. Kokkuvõtteks: töökohtadest hakkab asi pihta, just see, kust isa tööd saab.
Kui sõidate ringi mööda Eestimaad, siis milline mulje on jäänud – kas maaelu on jätkusuutlik?
Minu meelest väga jätkusuutlik. Me peame enda jaoks ümber mõtestama, mis asi see maaelu on. Kui ma vaatan, mis Eestis toimub, siis suur minek on tegelikult ammu möödas.
Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad. Saaremaalt nii väga seda ei ole, kuid Hiiumaalt käivad väga paljud Tallinna lähedal tööl. Nädala sees on telefon Tallinnas, nädalavahetusel Hiiumaal. On näha, et Tallinnast liigub osa eesti keelt kõnelevat rahvast välja maa poole ja Tallinna elanikkond püsib sellepärast, et Ida-Virust tulevad inimesed Tallinna. See on see, mis tegelikult Eestis toimub.
Nii et pigem on näha, et väiksemates kohtades on suur minek toimunud ja elanikkonna vähenemine tuleb sellest, et kohapeale on jäänud suhteliselt eakad. Lapsi sünnib vähem kui on surmasid. Iseasi, miks on sünde nii vähe. Eestlane peab ennast justkui kangelaseks, kui peres on kaks last, tegelikult oleks vaja vähemalt kolme-nelja. Kuid selge on ka see, et sellist põllumajanduses töötavate inimeste protsenti nagu varem, kunagi enam tagasi ei tule. Praegu teeb üks talumees oma perega sama töö ära, mis enne terve kolhoos.
Lahendus on selles, et inimesed elavad maal, kuid teevad teistsuguseid töid. Kindlasti peame soodustama kaugtööd, kaugtöökeskuste väljaarendamist ja kodutööd. Siin on palju ka suhtumise murdmist, muide, ka riigiasutuste puhul. Ministeeriumi ametnikud ei pea kõik istuma Tallinna vanalinnas, nad võivad näiteks eurotaotlusi lahendada ka Mustjalas.
Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.
Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.
Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.Me tegime ühe hästi huvitava uuringu, tellisime pendelrändeuuringu, kus jälgiti mobiiltelefonide liikumisi – kuidas inimesed liiguvad, kus nad tööl käivad.
Postita kommentaar