Riigikohus on otsustanud - Kõusaare enesetapufilm jääb kuni 2025-aastani keelatuks. Mitte et mul sest kahju oleks. Minu meelest on see film vilets ja keegi ei kaota midagi, kui ta seda kunagi ei näe.
Aga jabur, jaburamast jabur on see, et üks vilets film saab nii palju tähelepanu seetõttu, et ta ära keelatakse. Kuidas prototüübi ema ja tema advokaat Kersti Kägi aru ei saa, et oma kaebustega on nad ise olnud selle filmi kõige usinamad müügiagendid ja reklaamijad?!
Soov oli ju vastupidine - et mitte keegi sellest loost mitte midagi ei teaks. Aga tulemus oli vastupidine. Absoluutselt kõik uudishimulikud inimesed on seda filmi vähemalt korra näinud. Meie ka. Film on netis olemas ja seda võib sealt tasuta vaadata.
So what is the point?
Jääb vaid rahuldustunne sellest, et saab filmi autorile Kadri Kõusaarele käru keerata. Et ta ei saaks selle linateosega raha teenida. Teiste sügava õnnetuse arvelt teenida... Kui järele mõelda, siis eks selleski ole oma point.
1 kommentaar:
no rahateenimise seisukohalt pole see film tõesti meistriteos ja juba sellepärast on see vaht keelamise ümber mõttetu. kuid kaasamõtlema ta ometi paneb ja ka pildiliselt on seal päris häid kohti. ka halvemaid filme on eestis tehtud.
ei saa pahaks panna ka Kersti Kägi seisukohti, sest vaatamata oma puudustele ja kompleksidele (mida ta selle keelamisega on demonstreerinud) on ta siiski inimlikus plaanis ühtteist üle elanud ja haiget saanud. soovides seetõttu filmi vaba levikut takistada.
vaatleja
Postita kommentaar