Kohvik viitas juba aasta algul sellele, et Islandist on saamas ajakirjanike paradiis ajal kui paljud muud riigid, kelle sabas ka Eesti truu koerana sörgib, on ajakirjandust üha enam suukorvistamas, või päitseid pähe panemas. Seda põhjendatakse loomulikult demokraatia kaitsmisega, nii nagu kõik vaikivad ajastud ja diktatuurid on loodud demokraatia kaitsmiseks.
Igatahes tasub nüüd, Wikileaksi uue paljastuse ja ajakirjanike tegevust pitsitava nn allikakaitse seaduse raames meelde tuletada Islandil vastu võetud ajakirjanduse-sõbralikku seadusandlust, millele on oma poolehoidu avaldanud ka Wikileaks (mida vaba ajakirjanduse senises kantsis USAs soovitakse koguni terroristlikuks kuulutada). Mis seal salata, ka Eestis on seaduse nimi "allikakaitse", mis peaks justkui viitama ajakirjandusvabaduste kaitsmisele, ent millest on jäänud hoopis vastupidine mulje, kuna seadus kubiseb eri sätetest ja sanktsioonidest, mida on võimalik ajakirjanduse suukorvistamiseks rakendada, kuni ajakirjaniku kodu läbiotsimiseni välja. Kui Islandi sõnum maailmale on luua nn safe heaven avalikustatavale infole, siis Eestist lähevad välja ajalehed valgete esikülgedega. Eestit on hakatud võrdlema ajakirjanduse suukorvistamises juba Venemaaga, erisusena tuuakse välja asjaolu, et siin ei lööda ajakirjanikke kasti.
Muide, Islandi parlament teeb seadusloomes koostööd Wikileaksi looja Julian Assange'iga. Eesti rahvaesindajatelt sellist julgustükki ilmselt oodata pole mõtet, sestap tuleb väljaannetel oma esindused üle kolida Islandile.
Muide, üks nüanss veel. Ka islandi rahvas sörkis aastakümneid truu koerana oma lääne partneritel sabas. Kui rahvas finantskriisis hätta sattus, ei teinud keegi sellest enam välja ja Island jäi oma probleemidega täiesti üksi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar