Kes on Eesti Sarah Palin?

Järgmised tsitaadid räägivad ühest poliitikust.

„Ta on ühtaegu nii suletud raamat kui pidev müratekitaja. Tema pressišeff räägib ajakirjandusega väga harva ja ta ise kultiveerib kavalal moel tõelist ja retoorilist antagonismi selle suhtes, mida nimetab „lamedaks meediaks". Tema toetajad eelistavad tegutseda varjatult ja esineda pseudonüümide all. Ta annab intervjuusid vaid sellistele ajakirjanikele, kes ei esita talle ebamugavaid küsimusi. Ta kontrollib väga oma väljaütlemisi, esinedes vaid valitud üritustel, publikule, kelle on ise välja valinud, hoides reportereid endast eemal."

Ja: „Ta presenteerib end kui sirgjoonelist, otsekohest nö maa soola, kes kaitseb töökat, patriootilist, vabadust armastavat ameeriklast, üksikut vabariiklast sõjaväljal, kes astub vapralt välja valitsuse vastu, mis on väljunud kontrolli alt."

Ja siis veel: „Inimesed, kes on tema heaks töötanud - nad on murtud, ärakasutatud, jalge alla tallatud, pikali mudas."

See viimane lause on kui rusikas silmaauku, kui mõelda ühele eesti politikule, erakonna juhile, kelle suhtumine ajakirjandusse meenutab Sarah Palini oma. Jah, need lõigud Vanity Fair'ist räägivad vabariiklaste asepreseidendikandidaadist Sarah Palinist, kes on temaga kokku puutunud inimeste sõnul „tige ja kättemaksuhimuline".

Nagu seesama eesti poliitikki, kes äsja ajakirjanikke „ostetavateks ja müüdavateks" sõimas ja neid Allikakaitseseadusega ähvardas.