Üks huvitav pilguheit Eesti liitumisele eurotsooniga, mis toob välja, et eestlased pole kunagi toetanud euro kasutuselevõttu. Küllap annab selline reaktsioon ka hinnagu Euroopa Liiduga liitumisele, sest liitumisotsuse juures oli teada ka liitumiskohustus eurotsooniga. Näiteks praegu toetab eurot vaid 25% Eesti elanikest.
Artikkel toob ühtlasi välja, et erinevalt Põhjamaade demokraatiatest ei antud Eestis inimestele võimalust euro osas hääletada. Euobserver kirjeldab eurot kui vaesuslõksu, millest riikidel pole võimalik välja tulla. Tavalised inimesed, kelle jaoks euro tähendab peamiselt võimalust muretumalt reisida, avastavad peagi, et eurotsoon tähendab hoopis tsentraalset kontrolli ning ühise rahanduspoliitika sisseseadmist. See omakorda ühise maksupoliitika, ühiste majanduslike eesmärkide ning de facto Euroopa Ühendriikide loomiseni. Kõige hullem asi on kogu loo juures see, et euroraha pole rajatud inimeste tahtele. Euroopas on eurorefrendumid toimunud ainult kahes riigis- Rootsis ja Taanis, ning kummaski riigis on rahvas euroraha tagasi lükanud. Artikkel juhib tähelepanu, et demokraatia oluline element on rahva hääl. Eestis ja mitmetes teistes Euroliidu riikides pole rahva häält olnud kuulda. Pikas perspektiivis võib see kujuneda palju suuremaks probleemiks kui praegune kris.
1 kommentaar:
See artikkel pole tõsiseltvõetav. Euro on muutunud konkurendiks teistele rahadele ja nende kasutajad siis püüavad külvata segadust euroleeris. Miks ei kirjutata selliseid artikleid saksa või prantsuse keeles? Ja kas soomlased olid siis rumalad?
Postita kommentaar