Kui enne eelmisi Riigikogu valimisi, ehk keegi veel mäletab seda aega, lubas Reform kõigile 5 rikkama hulka jõudmist, siis ositus see loosung erakonnale juba mõne aasta pärast tõeliseks kirstunaelaks: Eesti jõudis 5 vaesema hulka.
Sama ohtlik on praeguses olukorras, kus mitte milleski ei või kindel olla, tulla välja loosungiga, et võid kindel olla. Pealtnäha võib see küll kindlust suurendada, aga kui see on järjekordne katteta lubadus, siis valija seda ei andesta. Ilmselt tuleb see loosung samadelt "mõtlejatelt", kes tulid enne uut aastat välja loosungiga "euro hinda ei tõsta", kui samas hinnad kogu aeg tõusid. Pigem oleks mõistlik inimestele ausalt rääkida nagu asjad on: euro tulekuga on hinnatõus paratamatu, sest hinnad tõusevad üle maailma, ning et praeguses olukorras maailmas ei saa keegi kindel olla, seetõttu on end mõistlik ebakindluse vastu kaitsta, näiteks läbi peresidemete tugevdamise ja lähedaste hoidmise, sest just lähedased on need, kellele saab ebakindlas olukorras toetuda. Ebakindlas olukorras "võid kindel olla" karjuda mõjub sama tobedalt, kui kisada selges majanduskriisi olukorras, et "sellises kriisis ma elada tahangi".
Reformi puhul on samas positiivne see, et palmioksalt ollakse juba poolel teel maapinna poole, kui 5 rikkama hulka jõudmise loosing on asendunud märksa elulähedasema Põhjala tiigri omaga. Tegelikkuses on samas raske mõista, mida selle tiigri all mõeldakse. Paljudes valdkondades on Põhjala riigid, need on siis Taani, Rootsi, Norra, Island ja Soome Eestist valgusaastate kaugusele ette ära läinud ja nende püüdmine võtab aega aastakümneid. Kas tiiger on see, kes teistele arste, ehitajaid ja muid spetsialiste ette valmistab? Või on tiiger see, kes on teistest edukam? Aga siis on see jälle see 5 rikkama jõudmise loosung, ainult teises sõnastuses, sest Põhjala riigid on ühed Euroopa rikkaimad.
Põhjamaadega võrdlemine pole Reformi loosungis samuti eriti õnnestunud, sest Eestit ei peeta Põhjamaaks, pole kunagi peetudki, Eesti on olnud Ida-Euroopa, Russia ja praegu veel eks-soveet, see silt jääb aastakümneteks külge. Põhjamaades näiteks pole käibel euro, välja arvatud Soome. Juba see asjaolu näitab teatud erinevusi väärtustes ja kultuuris. Arusaamatu, miks Eesti häbeneb oma staatust Ida-Euroopana, ida ja lääne vahepeal, eri kultuuride ristumiskohas. Asukoht ida ja lääne vahel on mõjutanud Eesti ajalugu juba aastatuhandeid, see on andnud eesti rahvale loomuse, identiteedi ja väärtused. Näiteks võime haarata lennult kõike uut. Põhjamaa staatus on selgelt igav eestlasele, kes harjunud olema konfliktide ja sündmuste keskel. Pealegi on Ida-Euroopa tänapäeva maailmas palju seksikam ja atraktiivsem. Eestil on palju reaalsem, arusaadavam, ausam ja kasulikum reklaamida end (müüa end) Ida-Euroopa lipulaevana kui Põhjamaa tiigrina. Läbi aastatuhandete on Eesti arenenud ja rikastunud läbi ida-lääne suhete vahendamise, muutudes koguni nii atraktiivseks, et selle ühel hetkel orjastasid ja allutasid needsamad Põhjamaade "tiigrid".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar