Veerpalu dopinguasja salastamise keiss on hea näide, mis juhtub Eestiga (antud näites Eesti=Andrus Veerpalu), kui hakata rakendama "psühholoogilist kaitset" ehk siis "kaitse" sildi all levitada lausvalet.
Tänapäeva üha enam üleilmastuvas ning võrgustuvas maailmas on igasugune salastamine ja valetamine, nii endale kui teistele selge nonsens. Üks selline hiljutine näide oli komejant, mille paljastas väga professionaalselt Äripäev. Mille läbi ehk võidavad mõned rumalad tegelased (loe: need, kes Andruse dopinguasja salastamist juhtisid või need, kes Eestis "psühholoogilist kaitset" juurutavad), kaotavad aga päeva lõpuks heausksed ja süüta inimesed (loe: Andrus Veerpalu ja eesti rahvas).
Kui "psühholoogiline kaitse" on mõeldud endale valetamiseks (teistele valetada pole võimalik tänapäeva võrguühiskonnas), siis on ajaloos tõde suutnud vale pähe serveerida vaid totalitaarsed ühiskonnad, nagu näiteks Puna-Hiina ja Nõukogude Liit. Mis tähendab, et "psühhologilisest kaitsest" kõnelejad ihalevad totalitaarset ühiskonda, ehk sinna, kus Eesti 50 aastat juba vireles. Tasub meeles pidada, et totalitaarsed süsteemid nagu proletariaadi diktatuur Venemaal ja Pätsi nn vaikiv ajastu Eestis on kõik alguse saanud ainult "headest" kavatsustest. Lõpp on aga vähem või rohkem dramaatiline.
4 kommentaari:
Hea kirjutaja. Ehk seletad lahti kust tuleb eelkõige arvamus, et Veerpalu on süütu. hGH ei ole suukaudu manustatav aine ja kui peaks Veerpalu ka kokkuvõttes peale kohtus käimist süüdi jääma, siis ei saa kuidagi rääkida olukorrast kus Veerpalu oli süütu kannataja. hGH on manustatav ainult süstide näol ja süüdi jäämise korral (mis tänaseks on üsna ilmne) ei saa ta väita, et sõi hommikuks munaputru, millele keegi võis soola asemel hGH-d sisse segada. Ma lihtsalt ei saa aru sellest rumalast optimismist, mida EV rahvas väljendab. Reaalsus on, et jäädi vahele ning üritati varjata.
Eelimisele
Urro ise on hea näide sellest, et eestlased elavad mingis omas mullis, mingis olematus maailmas millel on reaalsusega vähe pistmist.
See mõnes mõttes ilus ja liigutav ka. Niikaua kui mull lõhkeb muidugi.
Meenutagem Haavlit, Galojani, vene märatsejaid, Bläkmunni, ja rikkaks pärijaks olemist jms.
Kohviku üks põhimõtteid on olnud maaslamajat kaitsta, ükskõik kes ta ka siis ära ei ole. Kohviku eesmärk pole olnud meediapeksule kaasa koogutamine, mis on äsja pärisorjusest vabanenud eestlastele kahjuks veel väga omane.
Veerpalu on hetkel maaslamaja ja kohvik ei näe põhjust teda täiendavalt peksta.
Mis Veerpalu "süüsse" puutub, siis pole põhjust inimest süüdi tunnistada kui pole tõestatud vastupidist. Siiani pole suudetud veenvalt tõestada, et ta on milleski süüdi.
maaslamajat ei lööda - tõsi. väide, et süü pole tõendatud on vale. selleks WADA ongi, et tõestada süüd ja WADA on ta süüdi tunnistanud tõendite alusel. Edasine on juriidiliste aukude leidmine, kas õnnestub kuidagi karistusest pääseda.
Tänapäeva tippsporti puhtalt Jänksi või munapudru pealt enam ei tehta ja selles osas võiksid ka eestlased ennast harida. Küsimus ei olegi niivõrd dopingu tarvitamine ja sellega vahelejäämine, vaid sellega seonduv vassimine ja rusikate vehkimine. Küsimus on reeglites. hGH polnud 25 aastat tagasi keelatud ainete nimekirjas - siis võisid seda süstida söögi alla ja söögi peale. Hetkel on antud ühend keelatud.
Küsimus: kui Veerpalu (pikka iga talle) peaks kunagi nt-ks 95 aastaselt enne surma tunnistama, et nad avastasid Alaveriga mingi enneolematu keemilise aine mis andis peale süstimist 5 tunniks meeletu jõu ja energia, siis kas peaksid Veerpalu võidetud medaleid ja saavutatud tulemusi ikka eestlaste suureks uhkuseks ja auks või tekiks tunne, et krt, jama on see lugu??
Selge on, et kõik kasutavad midagi (tunnistas ka Alaver, et Veerpalu võtab taastumiseks teatud veel lubatud medikamente) - täna pole me lihtsalt piisavalt targad, et kõikide ainete vastu teste teha.
Postita kommentaar