Nagu ütleb president Ilvese Gruusia visiiti puudutav USA Tallinna saatkonna memo, oli olukord gruusias terav juba 2006. aasta lõpus. Nagu ütles presidendi välisnõunik Sven Jürgenson, oli grusiinidel "tendents kuulda ainult seda, mida nad tahavad kuulda", mistõttu nad ei võtnud kuulda sõnumeid, mis neile ei meeldinud, või ei tahtnud kuulata neid sõnumeid edastavaid inimesi, isegi kui tegemist on sõpradega. Jürgenson nimetas olukord Gruusias paranoiliseks, tuginedes Gruusia valitsusametnike kommentaaridele seoses NATO ja ELiga liitumisega. Gruusia ametnikud olid rääkinud, et nad on tunnetanud teatud Euroopa riikide vastumeelsust Gruusia liitumisele ning isegi USA välisministeeriumi ametnikud olevat käinud Brüsselis külvamas kahtlusi Gruusia võimekusest liituda ELi ja NATOga. Jürgenson oli ise neile Gruusia ametnikele öelnud, et selline paranoia ainult takistab nende püüdlusi.
Jürgenson ütles, et ta tunnetas Tbilisis teatud sõja-meeleolu. Grusiinid ütlesid Ilvesele, et nad teevad kõik, et mitte reageerida vene-polstele provokatsioonidele, ent mingist hetkest pole sisepoliitilistel põhjustel enam võimalik rahulikuks jääda, näiteks Gruusia kodanike röövimiste puhul Lõuna-Osseetias või Abhaasias.
Saakašvili kohta rääkis Jürgenson, et ta püsib populaarne vaatamata ulatuslikele reformidele. Põhjusena nimetas Jürgenson, et Gruusias puudub tugev opositsioon, samuti on Saakašvili süüdistanud ebapopulaarsetes otsustes teisi valitsuse liikmeid, samas kui populaarsed otsused on enda arvele kirjutanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar