Eesti jalgratturid võisid olla tunnistajaks valitsusvägede tegevusele Süürias

Nagu nähtub sellest Youtube'i videost, on olukord Süürias muutunud väga teravaks. Näiteks selles Süüria lõunaosas Sanamayn'i linnakeses äsja üles võetud klipis on näha vähemalt seitset surnukeha, kellest vähemalt kolmel on kuulihaavad. Kohalike elanike väitel on seal tapetud vähemalt 20 inimest. Seejuures, nagu kirjutab New York Times, on Süüria valitsus sulgenud selle piirkonna välismaalastele ning ei lase maale sisse välismaa ajakirjanikke. Süüriast tulevate teadete kohaselt on valitsuse julgeolekujõud avanud tule rahumeelsete meeleavaldajate pihta üle kogu riigi.

Samuti on Süüria julgeolekujõud võtnud Damaskuses kinni inimesi, kes on püüdnud meelt avaldada. Eesti jalgratturid olid aga käinud just Damaskuses, võimalik, et nad nägid meeleavaldusi, valitsusvägede tegevust ja kardeti, et nad võivad anda selle kohta infot või hakati neid kahtlustama Süüria valitsuse vastases tegevuses.

Ehk, piltlikult öeldes, on Süürias toimumas midagi Pronksiöö taolist ning eesti poisid võivad olla kinni nabitud sarnaselt nende heausksete välismaalastega, kes olid Tallinnas nö valel ajal vales kohas, tänavalt kinni võeti, käed nailonpealtega selja taha kinni seoti, seejärel D-terminali toimetati ja seal öö läbi kinni hoiti. Süürias on asi muidugi märksa karmim praegu. Poisid võivad olla Süürias vanglas, sarnaselt nende egiptlastega, kes mõni aeg tagasi Süüria julgeolekujõudude poolt Liibanonis rööviti. Küsimus tekib, miks korraldab Süüria valitsus selliseid asju just Liibanonis. Võimalik, et Süüria valitsus ei taha endale liigset meedia tähelepanu.

Ajakirjanduse raportite põhjal on olukord Süürias praegu väga kaootiline. President Hafez al-Assad on end distantseerinud rahumeelsete meeleavaldajate kallal jõu kasutamisest, öeldes, et ei tea, kes on selle taga. Võimalik, et ta püüab teha nägu, et tegemist on nende vastutustundlike kodanikega, kes on režiimi poolt, stiilis, et vaenuline tegevus käib valitsuse pooldajate ja vastaste vahel. Pronksiööga paralleele tõmmates tähendab Süüria tegevus seda, et Ansipi valitsus oleks osa eriüksuslasi riietanud erariietesse ning saatnud nad mässulisi laiali ajama, väites, et seda ei teinud mitte valitsusjõud, vaid valitsuse tegevust pooldavad kodanikud.

Võimalik, et eesti poistel tekkisid kontaktid kohalike Süüria elanikega ning seda hakati pidama ohtlikuks. Tähelepanuväärne on see, et Süürias kehtib eriolukord juba alates 1963. aastast, mis annab võimaluse vangistada inimesi vähimagi "eksimuse" eest (Damaskuses arreteeriti hiljuti lapsed, kes kirjutasid seinale teksti, et inimesed tahavad režiimi kukutamist). Ehk sisuliselt on seal juba pea 50 aastat seis, mis oli Eestis 1930ndatel aastatel Pätsu režiimi ajal, kus valitsusvastaseid samuti jälitati, näiteks vapside juht Artur Sirk mõrvati lausa välismaal.

Juhul, kui eesti poisid on Süürias vanglas, on halvem variant muidugi see, kui neid sunnitakse omaks võtma rahva kallal toime pandud vägivalda või neid selles süüdistatakse. Näiteks on Süüria valitsus juba teatanud, et meeleavaldused ja surmad on Jordaaniast üle piiri tulnud kurjategijate süü.

Kas eestlaste röövimine seotud Dragomir Milošević'i vangistamisega Tartus?

Lihtsalt spekulatsioon: teisipäeval, 22. märtsil toodi Tartu vanglasse karistust kandma endine Serbia kindral Dragomir Milošević (69), kel jääb istuda veel 22 aastat. Samas vanglas istub juba paar aastat teine serblaste juht Milan Martić (56), kel jääb veel 26 aastat. Neljapäeval, 24. märtsil rööviti Liibanonis seitse noormeest, kellest enamik samuti Tartust.

Pealtnäha pole neil kahel sündmusel justkui mingit seost, ent kui uurida natuke veebis ringi, võib leida infot selle kohta, et serblased rajasid juba kümmekond aastat tagasi Liibanoni oma baasi, investeerides sinna olulisi summasid. Seal redutasid need Serbia juhid, kes Euroopas olid mittesoovitud isikud. Seejuures, nagu kirjutab Independent, ei pidanud serblased Beiruti lennujaamas läbima tavapäraseid formaalsusi ning veetsid aega lukshotellides:

Spekuleeritakse, et just Liibanoni smugeldati võimult tagandatud Serbia juhtkonna miljonid. Raha on paigutatud Liibanoni pankadesse ja ettevõtetesse.

Kui nüüd Liibanon on serblaste kontrolli all, siis pole ime, kui seal röövitakse poisid Tartust, kus istub kinni kaks tähtsat serblast. Tavaliselt ei juhtu sellised asjad juhuslikult.

Briti Guardian kirjutab, et Serbija juhtidel - Slobodan Milošević'i toetajatel olid Beirutis avatud pangakontod, kuhu oli kantud 4 miljardit USA dollarit:

Pildid 7 Eesti ratturist Liibanonis

Pildid Eesti ratturitest Liibanonis, saidilt lebanese-forces.com.

Eesti on saanud kuulsaks

Ininmrööv on teinud Eesti maailmas kuulsaks. Paljud küsivad, kes need eestlased sellised on, seetõttu levivad Eestit ja eestlasi tuvustavad videod.

Lisaks inimröövile pälvib Eesti puhul kindlasti tähelepanu ja kommenteerimist odekolonnile alkoholiaktsiisi kehtestamine.

Liibanonis röövitud egiptlased viidi Süüria vanglasse

Väljavõte English.ahram.org veebist.

Nagu kirjutab Ahram online, leiti hiljuti Liibanonis röövitud egiptlased Süüria vanglast. Egiptlasi süüdistati ebaseaduslikus Süüria riiki sisenemises ning hiljem nad vabastati.

Varem oli meedias spekuleeritud, et Liibanonis töötavad egiptlased röövis rahvusvaheline jõuk, kes nõudis iga röövitud mehe eest lunaraha.

Daily Star: inimröövil oli poliitiline motiiv

Väljavõte Daily Star'i veebist.

Liibanoni ajaleht Daily Star kirjutab, viitega asjaga kursis olevale julgeolekuallikale, et inimröövil oli poliitiline motiiv, kinnivõtjad olid professionaalid, kes olid planeerinud operatsiooni ette, jälgisid oma ohvreid, röövisid nad ning peitsid kiiresti.

Eri allikatest pärit info kohaselt võib tegemist olla Liibanonis tegutseva ja Iraani ning Süüria poolt toetatud grupiga PFLP-GC (Popular Front for the Liberation of Palestine – General Command - tõlkes Palestiina vabastamise rahvarinde ülemjuhatus), mis on Palestiina natsionalistlik organisatsioon. Selle juht on peasekretär Ahmed Jibril. Grupp on kuulutatud Lääneriikides terroristlikuks.

Naharnet: kolm kinninabitutest olid Metspalu, Pukk, Jagomägi, arvatavalt viidud Süüriasse

Väljavõte Naharneti veebist.

Nagu kirjutab Liibanoni uudisteportaal Naharnet, on kolm kinninabitutest kindlaks tehtud: need on Andres Metspalu, Andre Pukk ja Jaan Jagomägi. Lisaks edastas Naharnet Twitteris, viitega julgeolekuallikale, et eestlased on viidud arvatavalt Süüriasse.

Eestlaste röövimise taga ikkagi Gaddafi?

Väljavõte wireupdate.com veebist.

Nagu vahendab wireupdate.com uudisteagentuuri BNO News uudist eestlaste röövimise kohta, võib ühe kõrge julgeolekuallika väitel olla röövimise taga Liibüa liider Moammar Gaddafi, kes on lubanud Lääne kodanikele maksta kätte Lääne õhurünnakute eest.

Päris tõsine asi.

Liibanonis ei röövitud kunagi nõukogude kodanikke

Üks seletus Huffington Postist:

In the olden days they were very few kidnappings of Soviet citizens in Lebanon.
The reason-- Soviet operatives retaliated for a kidnapping of their own by kidnapping the elder of the suspected clan and removing his privates with a pair of pliers, carefully stuffing them in his mouth.
Thereafter­, no more kidnapping­s of Soviet citizens ever took place in Lebanon.

 

Tõlge: varasemalt rööviti Liibanonis väga vähe nõukogude kodanikke. Põhjus - nõukogude operatiivtöötajad vastasid röövimistele oma röövimistega, kus nabiti kinni kahtlusaluse klanni juht ning eemaldati tal tangidega suguelundid, mis topiti talle hoolikalt suhu. Pärast seda ei röövitud Liibanonis enam ühtegi nõukogude kodanikku.

Kuidas käituvad röövijad?

Kuivõrd tegemist näib olevat ettekavatsetud rööviga, siis võib arvata, et röövijad ei tee nalja. Ehk siis: nende esimene ülesanne on röövitud korralikult ära peita, mistõttu võib arvata, et nad on lahkusid kiiresti röövimise paigast. Sellele viitab ka autodel registreerimismärkide puudumine. Kuivõrd ratturid saabusid Süüriast, võib arvata, et neid oli jälitatud juba Süüriast peale, ja et nad on otsaga tagasi Süürias. Pealtnägijate jutu põhjal võtsid röövijad suuna Kfar Zabedi, see on linn Süüria piiri ääres.

Süüria omakorda võib karta Araabias katkuna levivate rahutuste kandumist sellesse riiki, mistõttu on sealne diktaator al-Assad tuleviku pärast mures. Röövitud pantvange võidakse kasutada näiteks kilbina Läänega kauplemiseks, juhul kui Lääs kavatseb sarnaselt Liibüale rahvast toetada.

Kõige parem abi oleks Süürias inimeste päästmiseks ilmselt Iisraelist, kes on Süürias toimuvaga kursis, või mõnest "sõbralikust moslemiriigist" nagu on soovitatud, ilmselt siis Türgi, kellega on Eesti poliitikud ajanud sõbralikke suhteid.

Võimalik, et eestlased võeti kinni, kuna nägid juhuslikult pealt, mida nad poleks tohtinud näha, sest 18. märtsil algasid Süürias üle pika aja suured rahvarahutused üle kogu maa, nagu kirjutab Wikipedia. Praeguseks on surma saanud kümneid meeleavaldajaid ja sajad on haavatud.

Pildid ratturite jalgratastest

Sellised nägid välja rattad, millega sõitsid eestlased Liibanonis. SRNNews.com veebist.

Eestlased läksid kohvi jooma?

Väljavõte sietske-in-beiroet.blogspot.com blogist.

Nagu kirjutab Beirutis elav hollandlasest blogija Sietske, on eestlaste kadumine kristlikus Zahle linnas kummaline. Ta pakub välja, et eestlased jätsid rattad kuhugi posti najale ja läksid kohvi jooma. Või leidsid moonipõllu. Keegi leidis rattad ja tekitas paanika.

Bekaa pöörijoon

Välisminister Urmas paet eile kella poole üheksa ajal õhtul saabumas No-teatri etendusele Solarise keskusesse, väljavõte Delfi veebist.

Juba eile pealelõunal edastasid kõik maailma suuremad uudisteagentuurid ning massiteabekanalid teadet selle kohta, et relvastatud isikud on Liibanonis röövinud seitse Eestist pärit jalgratturit. Lisainfo ütles, et osa rattureid võis olla pärit Ukrainast. Infot eestlaste kohta kinnitas kohapealne Eesti konsul. Sellele vaatamata ilmusid Eesti meedias valdavalt pool-iroonilise alatooniga artiklid, välisministeerium teatas lakooniliselt, et ministeeriumil puudub info seal viibivate eestlaste kohta ning välisminister Urmas Paet saabus demonstratiivselt No-teatri etendust vaatama. Siin tahaks kasutada kohe Lennart Meri väljendit, mille nüüd on Ansip omaks võtnud: Tule taevas appi!

P.S. Kui selgus, et tegemist pole lihtsalt eesti turistidega, vaid üks röövitutest on Andres Metspalu poeg, käivitus juba öösel enneolematu operatsioon: kriisikoosolekud välimisnisteeriumis, abipalve ELi välisministrile Catherine Ashtonile, Eesti eriesindaja lähetamine Liibanoni. Quod licet Iovi, non licet bovi.

Ansipi "gäng" säilitas võimu

Kui vaadata Reformi ministrikandidaate, kuhu saabusid Tamkivi ja Jänese asemele Michal ja Pentus, võib öelda, et Ansipi "gäng" võttis, või õigemini säilitas võimu. Ainus "valge vares" nende seas on Urmas Paet, ilmselt seetõttu, et sai valimistel järjekordselt palju hääli. Teda ei sobinud kõrvale jätta, kuigi räägiti juba tema koha pakkumisest Laarile. Aga arvata võib, et Laar ei taha olla minister Ansipi valitsuses ja järjekordselt taandus. Ehk naeratab talle ükskord siis Euroopa Komisjoni liikme koht, preemiaks kannatlikkuse eest. Aga näiteks Maruste, kes on Paetiga sarnaselt väga tubli ja kogenud mees ja keda pakuti justiitsministriks, jäeti vaikselt kõrvale. Tema asemel juhatab Eesti kohtu- ja justiitssüsteemi järgmised neli aastat kõige ehtsam parteibroiler (heas mõttes) Kristen Michal. Teine Reformi keskkontori broiler (samuti heas mõttes) Keit Pentus, kes põrus totaalselt kohalikel valimistel, ent võttis revanši Riigikokku pürgimisel, suutis end  pressida keskkonnaministriks. See on hea soe koht, võiks isegi öelda, et üks võtmekohti, ega muidu Luua-Villu sellest nii kiivalt kinni hoidnud. Keskkonna vallas liigub üha suurem raha, kõiksugu kaeveload ja muu säärane. Samas ei paista keskkonna-teema eriti avalikkuses välja, vähemalt pole seni paistnud. Võib arvata, et Michal ja Pentus, kes Ansipi kunagi Tallinna tõid ja on truult tema taga seisnud, võtsid nüüd nö dividendid välja - mine tea, mis tulevik veel toob ja mis pärast Ansipit veel saab, Rosimannus näiteks on juba suurest poliitikast taandunud. Sestap jäeti vaikne Saaremaa mees Tamkivi ning Jänes, kelle Ansip tõi kunagi Tartust kaasa, seekord mängust välja. Samas on "sees"Ansipi vana kaardivägi, so siis Lang (mees nagu orkester - nüüd kultuuriministrina) ja Ligi, mehed, keda uude valitsusse eriti ei oodatud. Viimased kolm moodustavad kuldse trio, mille lahutab ilmselt ainult surm. Veidi kahju, et komeedina poliitikataevasse tõusnud ja ehk reformikatest valimistel kõige enam säranud Kaja Kallas seekord valitsuses kohta ei saanud, aga eks tal aega on, õpib veel. Valdo Randperet, kes samuti valimistel säras, hoitakse ilmselt võimu haaramiseks Tallinnas. Pevkur, kes orienteerub üllatavalt hästi sotsiaalvaldkonnas, mis on viimasel ajal küll rohkem IT-valdkond, säilitas oma koha - võib arvata, et seda eriti keegi ei soovinudki, kuivõrd sotsiaalvallas on vähe rõõmustavat. Kõigil on veel hästi meeles Maripuu totaalne põrumine.

Kokkuvõttes: muutused on pigem kosmeetilised, sisult jääb kõik samaks. Mis ei tähenda, muidugi, et nalja ei saa. Ees on presidendivalimised ning sotside kõrvalejätmine annab märku, et Ärma-Tomi gastroll Kadriorus ähvardab oodatust lühemaks jääda. Ta on lasknud end ära kasutada nagu Strandberg, ning nüüd võib mehe allavoolu lasta. Juba on ilmunud meediasse vihjed tema suurtele kulutustele, mis annab märku pinnase ettevalmistusest tema väljavahetamiseks. Kas Kadriorgu tuleb Kallas ja Brüsselisse läheb Laar? Elame-näeme.

Back in business again!

Väljavõte wsj.com veebist.

Wall Street Journal on avaldanud Stanfordi Ülikooli magistriõppe üliõpilaste koostatud 'rahandusliku vastutustundlikkuse indeksi', mille järgi on väike Eesti kogu maailma arvestuses paremuselt auväärsel 3. kohal.

Eestist on eespool Austraalia ja Uus-Meremaa, Eesti järel tulevad Rootsi ja Hiina. Soome on alles 22. kohal, USA 28. ja suurtes rahanduslikes raskustes Kreeka viimasel, 34. kohal. Kreekast eespool Portugal ja Island.

Kokkuvõttes hindab see indeks riikide rahanduse tervislikku seisundit. Eesti, mis on seoses kriisiga suured kärped läbi teinud, paistab väga heas valguses. Samas enamikul riikidel seisab "eesti" alles ees. Mis on paratamatu, sest kriisis tekkinud auke ei saa lõpmatuseni tulevikku lükata.

Tabelis toodud numbrid näitavad järgmist: esimene tulp - rahanduslik ruum, mis näitab, kui palju laenu võib riik võtta enne kui tabab võlakriis; teine tulp - rahanduslik teekond, mis näitab, kui palju aastaid  kulub riigil maksimaalse võlakoormuse saavutamiseks; kolmas tulp - rahanduslik juhtimine, mis annab hinnangu riigi kulutamise reeglitele, rahanduspoliitika läbipaistvusele ja sellele, kas nimetatud reeglid on tegelikkuses rakendatavad.

Praegu, mil hakatakse majandusliku võimekuse puhul üha enam hindama riigi rahanduslikku tervist, on see tabel Eesti jaoks väga hea näitaja. Mis tähendab, et valitsus on ajanud kokkuvõttes õiget poliitikat. Kohvik soovitus valitsusele on: nii hoida!

Neile, kes väidavad, et paljudes riikides on olukord parem kui Eestis, võib "lohutuseks" öelda, et see nii ei jää. Tibusid tasuks lugeda mõne aasta pärast, kui ka teised riigid on sunnitud oma kärped läbi viima. "Eestisid" saab maailmas veel palju olema. Mis seab ka Eesti enda uude olukorda, sest paljud senised turud kukuvad ära ja uued tulevad asemele.

Aitäh kellele?

Rootslased on asunud tänama eestlasi, ja eestlased rootslasi. Miks? Sest kumbki riik on oma majanduse pärast suurt kriisi taas käima saanud. Rootslased on õnnelikud, et Balti riigid tegid hiigelsuuri kärpeid, mitte ei devalveerinud, mis oleks mõjunud laastavalt Rootsi pankadele ning kokkuvõttes kogu majandusele. Eestlased on jälle õnnelikud selle üle, et Rootsi kiirelt kasvama hakanud majandus veab kaasa ka Eestit.

Kas aga on just pangad või kärpijad need, keda tänama peaks. Formaalselt ehk küll, aga tegelikkuses on eesti rahvas, lihtne eesti inimene see, kes vaikides kõik ära kannatas ning kellele peaks aitäh ütlema ja suure kummarduse tegema. Loodetavasti seda kunagi ka tehakse, rootslased on üldiselt viisakad inimesed.

Kommunism on saabunud Euroopasse - mis sel siis viga?

Lausa lust oli kuulata täna rahandusminister Jürgen Ligi ETV AK saates ütlemas: „Euroopas kehtib solidaarsuse printsiip. Igaühelt tema võimete kohaselt."

Kui sellele lisada veel eurotoetuste printsiip: igaühele tema vajaduste järgi, võime väita, et kommunism on saabnud Euroopasse. Teooria järgi tähendab kommunism seda, kui igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema vajaduste järgi.

Niisiis - mis kommunismil viga? Ja kas seda peaks nüüd tõesti kohe kuritegelikuks kuulutama?

Sanoma müüb Finnkino, kas hakkab Eestis ajalehte ostma?

Väljavõte hs.fi veebist.

Nagu kirjutab Helsingin Sanomat, müüb Sanoma meediakontsern oma tütarettevõtte Finnkino, millele kuuluvad muu hulgas Forum kinod ja Videoplanet videolaenutused Eestis.

Müügi põhjusena tuuakse vajadus keskenduda meediaärile. Tundub, et Sanoma grupil on raha vaja, et hakata midagi üles ostma. Samuti on näha, et soomlaste Eesti-sisseostude teine laine on käes ja üks, mis müügis, on kindlasti Ekspress Grupp koos Delfi ja Päevalehega. Oleks väga hea, kui Eestisse tekiks Helsingin Sanomate taoline KORRALIK väljaanne. Schibsted, mille tähtväljaanne on Norra kõmuline tabloid Verdens Gang, on näidanud, et ei suuda korralikku ajakirjandust teha.

Tibla ja tiblakultuur

Kõnepruugis venelaste kohta laialt tarvitatav sõna 'tibla' on tekitanud juba aastaid küsimusi - et kust seesinane sõna tuleb. ÕS annab sõna kohta lihtsalt vaste 'venelane'. Wikipedia märgib, et sõna päritolu pole selge. Vihjatud on venekeelsele ühendile 'tõ blja', mis tähendab umbes 'sina raisk', kuigi sõna 'bljad' tähistab tegelikult litsi.

Ent huvitava, ja ilmselt ka usutava seletuse pakub kirjanik Artur Adson oma 1947. aastal Rootsis kirja pandud mälestusteraamatus "Ise idas - silmad läänes", mille sissejuhatavas osas on märgitud: Enne esimest maailmasõda, kui Tallinnas laevatehaste ehitamine tuhandeid vene töölisi Vitebski kubermangust kokku tõmbas, nimetas neid agulirahva suu peatselt "tibskiteks" ning "tibladeks", milline halvustusnimi püsib praegugi.

Sama on märkinud, ühele teisele allikale tuginedes ühes Päevalehe artiklis ka Jüri Estam.

Ehk siis - tibladeks on juba sadakond aastat kutsutud neid venelasi, kes on Eestisse ühel või teisel põhjusel sisse toodud. Mõnele ajaloo- või ühiskonnateaduste tudengile ehk pakuks huvi tibla-kultuuri uurimine. Võib tulla põnevaid avastusi, seoseid, tähelepanekuid.