Tänan sind, Silver Meikar!

Kuigi ma sind isiklikult ei tunne, tahaksin sind ometi tänada selle eest, et oled võtnud ette ristikäigu, et lõpetada valskus poliitikas. Ma ei tea sinu motiive, miks sa sellise sammu ette võtsid, aga usun, et see oli tehtud kannustatuna soovist üles ehitada parem Eesti. Kõlab pateetiliselt, aga kes muu kui meie ise vastutame selle eest, millise Eesti me oma lastele ja lapselastele üle anname. Paljud praegused poliitikud sellele ei mõtle, neil polegi lapsi ja suur osa nende elust möödub kas narko- või alkouimas, või on nad nii mandunud, et ei hinda õilsaid väärtusi. Nad ei ole läinud poliitikasse, selleks, et inimeste elu edendada, vaid isikliku saamahimu ja võimujanu rahuldamiseks. Nii nagu see oli nomenklatuuri puhul tavaline Nõukogude Liidus ja kõik teavad, kuhu selline prassimine, valetamine ja varastamine lõpuks välja viis. Praegused poliitikud on kahjuks ka iseseisvas Eestis ehitanud edasi Nõukogu Liitu, küll teise nime all, aga meetodid on samad. Mis näoga nad oma lastele ja lapselapstele hiljem otsa vaatavad, jäägu juba nende endi südametunnistusele. Sulle aga jõudu ja vastupidavust valitud teel, sest tean, et see ei saa olema kerge.