Että mitä? imestas soomlane minus, kui lugesin lehest, et nüüd hakatakse ka vigaseid väevõimuga kroonusse tirima.
Minu kui naise seisukoht on ühene - kohustuslik sõjaväeteenistus meestele on esiteks inimõiguste rikkumine, kuna rikub inimese vabadust endale vabalt elu - ja tegevusala valida. Iga inimene ei taha olla hambuni relvastatud sõjard. Mõni on õrnahingeline luuletaja, kes kardab püssipauku. Nemad võivad pealesunnitud sõjardlusest eluaegse hingetrauma saada.
Teiseks on ainult meeste kohustuslik sõjaväkke võtmine naiste diskrimineerimine, kuna nii väidetakse justkui, nagu naised oleksid kuidagi vähemväärtuslikud kodumaakaitsjad kui mehed. Mind ajab selline eelarvamus hirmsasti vihale. Ma küll ei arva, et ma sõjas meestest vähem vaenlasi tapaks, pigem rohkem.
Ehk siis ok'd on kaks varianti: kas kohustuslik sõjaväeteenistus mõlemale soole nagu Iisraelis või palgaarmee. Mina ise pooldan palgaarmeed.
Seda veel, et naisena ei pea sõjaväes käinud mehi küll sõjaväes mitte käinutest paremateks. Mehe valmidus kodumaad kaitsta ei tulene mitte sellest, kas ta on käinud sõjaväes või mitte, vaid sellest, kas ta on saanud isamaalise kasvatuse või mitte. Minu isa astus 17-aastaselt vabatahtlikuna saksa sõjaväkke, et Eesti vabadust kaitsta. Ta ei olnud käinud päevagi sõjaväes. Kuid ta oli saanud väga isamaalise kasvatuse. Nii et pigem kasvatagem oma poegi - ja tütreid! - isamaaliselt, nõnda et nad oleksid valmis oma kodu kaitsma, kui see vajalikuks peaks osutuma, kuid ärgem sundigem neid selleks siis, kui seda vaja ei ole.
Sund hävitab igasuguse vabatahtlikkuse, see on alati nii olnud.
Näin on.
Inno täiendus:
lisan omalt poolt vaid niipalju, et Nõukogude Liidus hakati vigaseid sõjaväkke võtma siis, kui liit hinge vaakus. Mitte et ma praeguse Eestiga mingeid paralleele tahaks tõmmata ...
2 kommentaari:
/Että mitä? imestas soomlane minus/ - milline soomlane? Soomet ei olnud kuni 17 sajandini üldse olemas. Ingerlane on sama palju soomlane, kui eestlane või vadjalane.
/kohustuslik sõjaväeteenistus meestele on esiteks inimõiguste rikkumine, kuna rikub inimese vabadust endale vabalt elu - ja tegevusala valida/. Püüa palun vahet saada kodanikukohustusel ja inimõigusel. Kohati on nad väga erinevad.
/Iga inimene ei taha olla hambuni relvastatud sõjard. Mõni on õrnahingeline luuletaja, kes kardab püssipauku. Nemad võivad pealesunnitud sõjardlusest eluaegse hingetrauma saada./
Õige. Samas tahavad need õrnahinelised luuletajad, et neid kaitstaks. Miks peab seda keegi teine tegema??? Miks neid tuleb enda kaitsmise kohustusest vabastada?
/Teiseks on ainult meeste
kohustuslik sõjaväkke võtmine naiste diskrimineerimine, kuna nii väidetakse justkui, nagu naised oleksid kuidagi vähemväärtuslikud kodumaakaitsjad kui mehed/
Ammuste lahingutest kogutud tarkuste valguses: mees suudab raskemat koormat kanda; mees suudab end kiiremini mobiliseerida; mees suudab ruumis paremini orienteeruda; mees on otsekontakti puhul otsustavam ja agressiivsem - seega on võimalus su enesteunnet parandada ja armees peamiselt naistega arvestada ning lüa saada lahingus, või mitte arvestada ja edukas olla rasketel hetkedel.
/Mina ise pooldan palgaarmeed/ sõajandusepetsialist Leo Kunnas palgaarmeed ei poolda.
/Seda veel, et naisena ei pea sõjaväes käinud mehi küll sõjaväes mitte käinutest paremateks/ tõtt öelda on armees see osakond, mis naistele abikaasasid treenib tõesti natuke unarusse jäänud. Praegu on tomatikasvatus jaoskond ja krohvitööde sektsioon kõik ressursid endale haaranud.
/Mehe valmidus kodumaad kaitsta ei
tulene mitte sellest, kas ta on käinud sõjaväes või mitte, vaid sellest, kas ta on saanud isamaalise kasvatuse või mitte. Minu isa astus 17-aastaselt vabatahtlikuna saksa sõjaväkke, et Eesti vabadust kaitsta. Ta ei olnud käinud päevagi sõjaväes. Kuid ta oli saanud väga isamaalise kasvatuse. Nii et pigem kasvatagem oma poegi - ja tütreid! - isamaaliselt, nõnda et nad oleksid valmis oma kodu kaitsma, kui see vajalikuks peaks osutuma, kuid ärgem sundigem neid selleks siis, kui seda vaja ei ole.
Sund hävitab igasuguse vabatahtlikkuse, see on alati nii olnud./ Saad ju ise ehk aru, et ühel hetkel muutub möga liialt lolliks, et talle targalt vastata?
Inno täiendus:
lisan omalt poolt vaid niipalju, et Nõukogude Liidus hakati vigaseid sõjaväkke võtma siis, kui liit hinge vaakus. Mitte et ma praeguse Eestiga mingeid paralleele tahaks tõmmata ...
Olen sellega täielikult nõus. Meile meeldib ju viidata EL'ile ja NATO'le, aga mitmes NATO riigis on kohustuslik ajateenistus? Koos Eestiga neljas. NATO's on liikmeid ligi 30.
Samuti, mida ütleb inimõigus selle kohta? See on sulaselge inimõiguse rikkumine Eesti riigi poolt.
Miks peab olema Eesti riigis sundus??? Ja siis imestame, et miks meil on nii palju haigeid noormehi ja miks enamus neist jääb haigeks enne ajateenistusse minekut. On ju ka selliseid noori mehi ja naisi, kes vabatahtlikult tahavad sõjaväkke minna, kes tahab ennast proovile panna, kes lihtsalt huvi pärast jne. Aga miks me peame tegema selle kohustuslikuks neile, kes seda ei taha???
Postita kommentaar