ROHKEM VIRISEMIST!!!

Kirjutasin pealkirja suurte tähtedega ja lisasin lõppu kolm hüüumärki, sest minu arvates on virisemine Eesti rahvuslik omapära, lausa loodusvara, mille üle me peaksime uhkust tundma ja millest me peaksime kümne küünega kinni hoidma, et ta mitte mingil juhul ära ei kaoks. Peaksime seda säilitama, väärtustama ja oma lastele-lastelastele edasi pärandama, et nad viriseks veel rohkem ja veel entusiastlikunalt kui meie seda teeme.

Miks? Aga seepärast, et ainult virisemine viib elu edasi. Ühe laupäevase ajalehe esikaanel ütles euroametnik Siim Kallase kaasa Kristi Kallas, et Eestis on liiga palju virisemist, seda siis ilmselt negatiivses tähenduses. Loogiline - poliitiku abikaasale ja poliitikule endalegi, sealjuures veel eriti võimul olevale, meeldiks muidugi, kui tema riigi inimesed kuss püsiks ja kõige peale nõusolevalt noogutaks-koogutaks. Selja küüru tõmbaks ja mütsi peast võtaks. Aga ega ilmaasjata pole eestlaste üheks armastatumaks lauluks "Mats alati on tubli mees", kus räägitakse, kuidas mõisahärra küsib matsilt, see on siis maamehelt, et kas tal on munad mütsi sees, et ta härra ees mütsi peast ei võta. Ja matsi, maamehe kohta lauldakse siis uhkelt, et ta on "tubli mees", "ei kummarda ta saksa ees", "ei tõmba küüru selga". Minu isa laulis seda laulu alati suure rõõmuga, mäletan seda oma lapsepõlvest eredalt. Üks põhjus oli kindlasti see, et meie suguvõsas on Lugu, mida põlvest põlve lustiga edasi räägitakse. Minu vanavanavanaisa Juhan Vaher olnud nii kõva mees, et kui mõisnik talle kitsal külavaheteel hobukaarikuga vastu tuli ja käratas, et "Mats, tee pealt eest!", siis ta võttis hobusel aistest ja paiskas mõisniku kraavi. Vahemärkuseks - tegemist oli Võrumaa mehega.

Täpselt samasugust saksa ees mitte kummardamise ja mütsi mitte maha võtmise attitude'i demonstreeris tänavusel presidendi vastuvõtul Piraadipartei liige Meelis Kaldalu. Kusjuures minu meelest polegi oluline, mispärast ta Eesti Marie Antoinette'i käe vastu võtmata jättis. Küsimus on žestis kui sellises. Sest Eestis on tekkinud enneolematu olukord - kui enne valitsesid meie üle võõrad saksad - sakslased, venelased jt, kes olid meie vastu pahad ja ebaõiglased - siis nüüd, esimest korda ajaloos tegelikult, valitsevad meie üle OMAD SAKSAD, KES ON MEIE VASTU PAHAD JA EBAÕIGLASED.

Ja otse loomulikud tahavad need omad saksad, kes põlvnevad küll kodumaistest matsidest, aga tahavad väga käituda nagu välismaised saksad (parim näide sellisest tegelasest ongi president Toomas-Hendrik Ilves), et eestlane ei viriseks. Täpselt samuti nagu saksa parunid ja vene volinikud. Allaheitlikku orja, kes kõige peale nõusolevalt noogutab, on ju kergem valitseda. Seepärast seekordsed (ääretult kulunud) slõuganid nagu: "Rohkem positiivsust!".

Kuid nende eesmärgiks ei ole mitte meie ellu rohkem päikest tuua, vaid meie aktiivsust maha võtta, meie vaimset teravikku nüsida. Panna meid riigi kritiseerimise asemel lilli kasvatama piltlikult öeldes.

Kuid ärgem laskem end sest isalikust konformismi suunamisest ära petta! Eesti ühiskond on noor, ärgas, värske, pulbitsev ja suurteks tegudeks valmis. Erinevalt vanadest Euroopa "kultuurriikidest", kus aastaaeg on juba ammu sügis või isegi talv (Soomes), on meil veel KEVAD, KEVAD, KEVAD!!! Seda on õhus tunda, ta vaid otsib lume alt väljapääsu.

Selleks, et see välja pääseks, ongi vaja pidevalt sõna võtta, suud pruukida, lõugu lõksutada, vastu haukuda, agiteerida ja provotseerida. Kõike, mida ma nimetaks koondnimetusega VIRISEMINE. Virisemine, kui seda tehakse arukalt ja konstruktiivselt, ei ole halb, sest see ei lase meie ühiskonnal tarduda ja unne vajuda, eestlastel soomlaste sarnasteks kalasilmadega inimesteks muutuda.

Seega - minul on Eestisse usku küll. Kuni siin veel virisejaid inimesi leidub, kel tahtmist ja jõudu siinseid saksu kraavi lükata, seni tahan ma siin elada ja oma lapsi siin üles kasvatada, et ka nemad õpiksid mitte "naeratades päikesesse vaatama", vaid ühiskonna kujundamises aktiivselt kaasa rääkima. Nagu vabad inimesed, vabad kodanikud. Matsid selle sõna kõige paremas tähenduses.

Inno kommentaar:
Ma täiendaks niipalju, et ka Laulev revolutsioon, millest paljud Eesti tänased otsustajad suurt midagi ei tea, kuna nad lakkusid sama agaralt kommude peed kui täna euroliidu tagumikku, et see Laulev revolutsioon sai alguse virisemisest. Ja jumala hea, et eestlased kõigepealt virisevad või pigem virisevad kui tulevad tänavatele, kuna see aitab hoiduda suuremast verevalamisest. Küll aga tähendab eestlase virisemine seda, et asi on tõsine ja tõsine asi vajab tegelemist, mitte kommentaare stiilis, et mis te virisete või ärge virisege. Karl Vaino ütles ka varem eesti rahvale, et mis te virisete ja küll ikka Nõukogude Liidus on hea elada, nii nagu räägib täna Toomas Hendrik Ilves.