teisipäev, 18. juuni 2013

Meelis Kaldalu täiendav seletus: Riigikogu külalistele mõeldud arvuti kasutamisest ajakirjanduslikel eesmärkidel



Kui Reformierakonna viimane skandaal meile midagi kinnitab, siis ilmselt mitte peaministri väidet, et analoogseid valimispettusi Eestis enam kunagi ette ei tule. Ma olen endiselt veendunud, et minu kahtlused e-hääletuse läbipaistmatuse osas ja soov sellele tähelepanu juhtida olid ja on põhjendatud. Ma pole hetkekski soovinud Vabariigi Valimiskomisjoni arvutit endale jätta või maha müüa. Materiaalne heaolu on minu jaoks alati olnud pigem vahend, kui eesmärk omaette.

Minu tegevuse eesmärk
Minu tegevuse eesmärgiks oli tähelepanu juhtimine e-hääletamisega seotud tõsistele probleemidele, mis seavad ohtu Eesti riigi peamise alustala. Vastavalt põhiseaduse §1 on Eesti kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas, kes teostab seda võimu peamiselt parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimiste kaudu. Kui valimistel kasutatav tarkvara on kogemata või meelega vigane või on rünnakutega manipuleeritav, siis on see sama suureks ohuks Eesti tulevikule kui mõne vaenuliku riigi sõjavägi. Veel enam – kui sõjaväe vastu kaitseb meid loodetavasti NATO, siis varjatud rünnakute vastu kaitse praktiliselt puudub. Kui puudub süsteemi läbipaistvus ja kontrollitavus, siis on võimalik nii hääletustulemuse mõjutamine kui hääletamise lubamatu jälgimine. E-hääletamise probleemidest räägib näiteks järgmine artikkel http://www.pealinn.ee/?pid=132&nid=9032&lang=5.

Ajalugu näitab, et poliitikasse ei satu kahjuks mitte kõige ausamad, vaid kõige aktiivsemad inimesed. Neid kannustab soov midagi ära teha, aga ka võimuiha ning soov isikliku heaolu järele. Just seetõttu on valimistel tavalise hääletamise puhul kasutusel aastasadadega läbi töötatud häältelugemise ja sõltumatute vaatlejate süsteem. Valimispettused eri riikides on kahjuks üsna tavapärased, aga vähemalt tagab kontrollisüsteem nende avastamise. Eesti pea kõigi parteide ja erakondade poliitikute pettustest ei tule näiteid kaugelt otsida, irooniliselt päästab aga poliitikuid see, et varasemad pettused ununevad uute valguses. Seda, et võimaluse avanedes manipuleeritakse jultunult ja süstemaatiliselt valijate häältega – kaaperdatakse demokraatiat ja varastatakse rahva võimu – näitasid kasvõi minu aktsiooni järgselt paljastunud Reformierakonna e-hääletuse pettused.

Paralleel Reformierakonna e-hääletuse pettusega
Seoses Reformierakonna e-hääletuse pettusega võib välja tuua kolm murettekitavat aspekti:
  1. Täiesti tähtsusetuks peeti süsteemi turvalisust. Kuna samade jõudude juhtimisel juurutatakse riiklikku e-hääletamist, siis on olulised turvariskid ka seal.
  2. Sai kinnitust, et Eesti riiki juhtiva ja valitsuse moodustanud erakonna tipp-poliitikud on võimu ja isikliku heaolu nimel valmis silmagi pilgutamata eksima demokraatia peamise alustala vastu. Ja siin pole olulist vahet, kas valetab Kristiina Ojuland või Andrus Ansip-. http://www.epl.ee/news/arvamus/rein-raud-skandaalidest-vasinud.d?id=66262770.
  3. Viimse hetkeni eitati pettuse süsteemsust ja üle-eestilist ulatust. Ka selle selgumisel loobuti uutest valimistest. Pealegi viis uurimist läbi erakond ise, mistõttu on alust arvata et kõiki patte ei avalikustatud – see oleks ju paha reitingule. See eitamine ja kinnimätsimine võib samadel jõududel olla ahvatlev ka riikliku e-hääletuse probleemide korral.

Arvuti kasutamine minu poolt
Mul polnud kordagi soovi arvutit endale jätta või kasu saamise eesmärgil maha müüa. Kui paljude inimeste eesmärgiks on materiaalse vara kogumine, siis minu jaoks pole materiaalsed hüved kunagi olnud elus kesksel kohal. Kahjuks on enamik inimesi valmis oma materiaalset heaolu parandama aga ka varguse ja pettuse teel, kasutades kõige lihtsama näitena tööaega või oma töövahendeid isikliku heaolu nimel. Kui paljusid poliitikuid võluvad luksuslikud üritused maksumaksja raha eest või Lääne autode tippmudelid, siis minu jaoks on Rahvakogu liikmena tähtis et kunagi saabuks aeg, mil rahva kõrvaldamine võimult parteide ringkaitse poolt lõppeb.

Kasutatud arvutid maksavad umbes 100 eurot http://www.arvutiait.ee/index.php?p=products&cat_id=12 ja sülearvuti omanikuna ei oskaks ma sellise kastiga midagi pihta hakata kui keegi mulle sellise isegi kingiks. Arvuti polnud eriti oluline ka valimiskomisjoni jaoks. Juhul kui polnud tegemist arvuti kadumise tahtliku varjamisega, siis avastasid nad selle puudumise alles siis kui tahtsin seda Delfi kaudu tagastada. Kui see 100-eurone arvuti kestab veel kaks aastat, siis on selle odavnemine minu käes olles umbes 4 eurot, mille olen valmis koheselt hüvitama.

Tegemist ei olnud kellegi kodust erakasutamiseks mõeldud kuldehete salajase vargusega. Tegemist oli üsna avalikul viisil külaliste tarbeks mõeldud üldkasutatava arvuti kaasavõtmisega sellega tutvumise ja tagastamise eesmärgil, et juhtida tähelepanu e-valimistega seotud ohtudele Eesti riigile. Arvuti oli tõenäoliselt mõeldud kohapeal kasutamiseks, kuigi otsest kasutuskorda arvuti juures polnud. Ehk on sobilikuks paralleeliks raamatukogus kohapealseks tarvitamiseks mõeldud raamatu võtmine kodus lugemiseks ja seejärel tagastamine. Kuna tagastamine Delfi kaudu ei õnnestunud, siis kinni võeti mind kui suurt kurjategijat kui parasjagu tõin arvuti Riigikogusse tagasi. Kuna Reformierakonna valimispettus polnud veel avalikkuse ette jõudnud, siis otsustati mind poliitikute aususes kahtlemise ja Eesti riigi pärast muretsemise eest suunata ka psühhiaatrilisse ekspertiisi. Iseenesest on keeruline küsimus, millele vastamine jäägu igaühele mõtiskluseks – kas täie mõistuse juures on inimene kes arvab et poliitikud on ausad ja lähtuvad ainult Eesti Vabariigi huvidest või see kes arvab vastupidist.

Lõpetuseks
Ehk oli ka minu tegevus viimaseks piisaks karikasse, mis aitas tänu suuremale tähelepanule kaasa Reformierakonna e-valimiste pettuse paljastumisele. Vahel piisab vähesest – naeri väljatõmbamise muinasjutust teame, et ilma nõrgukese hiireta oleks naeris jäänud välja tõmbamata. Üritasin olla see “hiir”, kes andis oma väikese panuse Eesti riigi jaoks. Võrreldes ajaloost paljude sarnaste “hiirtega”, kelle eluküünal lõppes või kes ühel või teisel viisil ühiskonnast isoleeriti, ei ole minu ohver olnud kuigi suur. Oma riigi tuleviku nimel ei ole mul kahju vangistuses veedetud kahest ööpäevast, mis polnud küll uurimiseks vajalikud, kuid täitsid muud eesmärki. Kahju on aga vanematest ja vanaemast, kellele üritatakse operatsiooni ebaproportsionaalse jõulisusega meediat suunates jätta muljet nagu oleks probleemi sisuks ühe varga püüdmine

Vabandan, et oma tegevusega põhjustasin Eesti korrakaitsejõudude ebaproportsionaalselt suure üleriigilise operatsiooni ning loodan et arvuti leiab aktiivset kasutamist Riigikogu järgmiste külaliste poolt.

Lugupidamisega,

Meelis Kaldalu
Rahvakogu liige

18.juunil 2013.a.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas ta avastas sealt masinast midagi? Seda tahaks teada.

Anonüümne ütles ...

Kuidagi hale ja lapsik vabandus. Kui sa võtad ja viid ära asja, mis sulle ei kuulu,selle omaniku loata, on see vargus, siin pole midagi parata.Pole tähtis kas sa kavatsed selle tagasi tuua,kuhugi toimetusse jätta või vaestele annetada, ikkagi vargus.

Anonüümne ütles ...

Kes on selle õnnetu arvuti omanik?Arvatavasti siisi maksumaksja.Eeldades,et ka Meelis Kaldalu on maksumaksja,nt.käibemaksu maksavad kõik tarbijad,oli tal täielik õigus arvutit kasutada!