kolmapäev, 19. juuni 2013

Nüüd on see siis ametlik: Eesti kukkunud tahapoole Lätist ja Leedust

Väljavõte Delfi veebist.

Asjad on ikka täitsa pekkis! Sellal kui peaminister ja president üksteisevõidu kuulutavad, kui hästi Eestil läheb, näitavad numbrid hoopis midagi muud: Eesti "viie rikkama hulka" Vabariik on elatustasemelt kukkunud isegi tahapoole Lätit ja Leedut. Jube! Veel kümme aastat tagasi, enne Euroopa Liiduga liitumist oli Eesti naabritest pikalt ees, nii et tollane välisminister Ilves sai muretult ajakirjanikule tänitada, et "kes need veel on?!". Nüüd võiks sama küsida Eesti koha.

Ega muud kui et Ilves ja Ansip on tandemina ikka täiega ebaõnnestunud. Täiega. Kindlasti jääb viimane 10 aastat Eestis mällu kui üks jubedamaid perioode ajaloos, mis võrreldav Pätsu vaikiva ajastu ja Stalini repressioonidega. Kõige hullem on asjaolu, et omaenda riigi juhid on lasknud oma rahva laostada. Ja ärge palun tulge ütlema, et selline areng oli paratamatus. Näiteks väike Island, mis oli Eestist kordades kehvemas seisus, tuli kriisist palju puhtamalt välja, nii et inimesed käivad juba Eestist Islandile tööle.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Super uudis:Saaremaale võivad tulla tasuta elektribussid

http://www.ap3.ee/?PublicationId=3ce19871-99be-47f2-848d-3569e7088f98

elektritsaabtasuta.blogspot.ie

Anonüümne ütles ...

Jah, ka minu jaoks on uskumatu, kui p***sse võib ikka ühe riigi keerata. Aga ma ei ole nõus Sinu formuleeringuga: "Kõige hullem on asjaolu, et omaenda riigi juhid on lasknud oma rahva laostada."
Siit jääb selline mulje, nagu meie valitsejad oleksid sisimas tahtnud parimat, aga näe, pole kõigel jõutud korralikult silma peal hoida ja asjad lihtsalt on läinud kuidagi veidike käest ära. Noh, nagu bad luck või umbes nii... Tegelikult ei ole meie valitsejad kobakäppadest lollpead, kaugel sellest, nad teavad väga hästi, mida ja milleks teevad. See on bande gangstereid, kes mitte pole lasknud oma rahvast ja riiki laostada, vaid on erilise küünilisusega teinud seda ise.

Anonüümne ütles ...

Erinevalt enamusest riikidest ei huvita meie valitsejaid rahvas vaid üks väike osa rahvast nii 0,01 - 0,001%. Neid kutsutaksegi moraalseteks või moraalituteks värdjateks.Üks on kindel: värdjas on hellitussõna,tegelikult on nad nagu marutõve käes vaevlevad: vaja haigust levitada ja teisi pureda.Põhjanaabrid vaatavad meie valitsejaid põlgusega,lihtsalt jälestavad:kuidas saavd sellised inimesed üldse riigitüüri juures olla kes peaks vanglas paraskit välja tassima! Varastama,varastame veel ja oleme uhked eestimaa üle.EE "investeeringud" ,estonian air,vabadusesammas, autorollo on märksõnad mille üle peame uhked olema.

Anonüümne ütles ...

Ma olen nõus, et praegune Ansipi/ Ilvese stagna meenutab Pätsu aegset stagna,kus nii demokraatia kui sõnavabadus oli surutud sordiini alla ja võim rahvast väga võõrdunud. Kuid võrdlus Stalini repressioonidega on ikka liiast. Mingit sundküüditamist ega massimõrvu praegu ju pole, kes lahkub kodumaalt, teeb seda omal initsiatiivil.

Kui võtta viimased 100 aastat Eesti elust, siis ma liigitaksin praeguse perioodi siiski mitte just kõige hullemate kilda. Meil pole tegelikult kunagi olnud niiviisi, et majandusliku heaoluga suuremale osale elanikest oleks kaasnenud tõeline demokraatia, inimõigused ja vabadused. Alati oli sellest või teisest puudu, Stalini ajal koguni kõigest puudu. Parimad perioodid Eesti rahva jaoks viimase 100 aasta jooksul :

1) ärkamisaeg 1988-1992. Niisugust kokkuhoidmist, optimismi ja ühtsust pole eestlased iial kogenud, isegi mitte 1. vabariigi loomise ajal.Majanduslikult mitte just parim, kuid ka ülimat puudust polnud veel kellelgi.Lõhed ühiskonnas olid minimaalsed ja hakkasid süvenema alles koos omandireformi ja erastamistega.
2 ) I EW loomine ja ülesehitus 1918-1934. Verine sõda ja inimõiguste rikkumine ideoloogilise vastase ( kommunistide) kallal oli siiski hea eesmärgi nimel- oma riik, mis saavutatigi. Majanduse olukord paranes tasapisi vaatamata suurele maailmakriisile.
3)Brezhnevi stagna. Majanduslikult vägagi stabiilne ja isegi jõukas, kuid demokraatiast ja sõnavabadusest polnud haisugi.Ühiskondlik elu sumbunud ja lootusesädemeta.
4) Ansipi stagna. Majanduslikult suurele rahvamassile keerukas ja vaesevõitu, lõhed ühiskonnas suured, võim rahvast võõrdunud,sõnavabadus sordiini all, lootus muutustele üsna kehvake.
5) Pätsu stagna. Majanduslikult normaalne või hea, demokraatia ja sõnavabadus väga alla surutud, okupandile alistumine hääletu.Ideoloogilisi vastaseid kiusati taga ja vangistati ( kommunistid ja vapsid)
6)Hrustsovi sula. Majanduslikult vaene , kuid ühiskondlikult lootusrikas.Suured massirepressioonid olid läbi, rahvas sai kergemini hingata.
6)Tsaariaeg. Väga vastik igas mõttes, venestamise surve väga suur, demokraatiast ja sõnavabadusest pole lõhnagi,majanduslikult suurele osale elanikest raske. Baltisaksa mõisnike omavoli kulmineerus 1905 a. sündmustega ja tsaarivõimu veriste kättemaksuaktsioonidega( karistussalgad )

7) Stalini aeg. Täielik põrgu, keegi ei võinud end kindlalt tunda, isegi okupatsioonivõimu ustavamad teenrid mitte.Verine ja pooljuhuslik terror kõikjal.
Demokraatia -0, sõnavabadus - 0, inimõigused -0. Majanduslikult masendavalt vaene, maarahvas kolhoosides pidi töötama sisuliselt tasuta.

Inno ütles ...

Päris huvitav analüüs. Nüüd on küsimus, mis järgneb Ansipi stagnale, kas uus ärkamisaeg stiilis 1998-1992 või uus sula Hrustsovi stiilis?

Anonüümne ütles ...

/... mis järgneb Ansipi stagnale, kas uus ärkamisaeg stiilis 1998-1992 või uus sula Hrustsovi stiilis? .../

===================================

Kardan, et kui Ansip koos oma bandega areenilt kaob, ei järgne sellele suurt midagi, ei ärkamisaega ega ka sula. See, mis järgneb, on tõenäoliselt mingi kosmeetiliselt kõpitsetud variant praegusest olukorrast. Jah, ilmselt saavad pumba juurde mitmedki uued näod (läbisegi vanadega), kuid sisulisi muutusi toimuma ei hakka. Võib-olla uued näod ja uued loosungid jätavad hetkeks pisukese illusiooni ärkamisajast, kuid kindlasti pole see midagi ligilähedastki kaheksakümnendate lõpule, kui olime vabanemas võõrvõimust. Täna püüame vabaneda oma enda kaabakatest, ja see on ühe väikese rahva jaoks midagi väga valusat – vaenlane ei ole enam keegi võõras, vaid ta on meie endi hulgast, oleme ise endale vaenlaseks. Üheksakümnendate eufooriast on tänaseks saanud pettumus, kibestumus ja viha oma riigi vastu.
Kui praeguste võimurite asemele saavad uued variserid, pole paremusele lootust. Kosmeetiliste hooldustööde ja trummipõrina saatel lippimiste-lappimistega seda riiki enam ei muuda, vaja on uut radikaalset jõudu, vaja on Päästjat. Aga kustkohast sellist võtta...?

Kuidas ühes tuntud eesti filmis (seal, tõsi küll, meeste kohta) öeldigi – "Kes on tugev, on loll, kes on tark, on nõrk". Ehk pannes selle mõttetera poliitilisse konteksti – "Kes on tugev, on pätt, kes on aus, on nõrk".

Anonüümne ütles ...

Ühes teises eesti filmis öeldi- Mina ise sidusin ennast kinni

Anonüümne ütles ...

Ei tahaks uskuda ,et sellest KGB bandest nii lihtne oleks vabaneda.Kui nad on korduvalt võltsinud valimisi siis teevad seda ka edaspidi.Liiga palju on kaotada!