Kõik, kes leiavad, et usupõhise e-hääletusega on nende põhiõigusi rikutud, võivad sellise kaebuse Vabariigi valimiskomisjoni poole teele saata.
Irja täiendus: kolmandik naisi kannatab Eestis (NB! uuringute, mitte usu või kõhutunde järgi) koduvägivalla all. Kuidas on neis peredes tagatud naiste salajane ja mehest sõltumatu hääletamine? Kui mees näiteks taob rusikaga lauale ja käratab, et hääletada tuleb Ansipi poolt, kas siis naine hääletab teisiti?
Vabariigi
Valimiskomisjonile
Kaebuse esitaja:
Xxx Xxxxxx
Id.kood: ........................
Tel: .............
Kaebus
Palun tühistada Euroopa
Parlamendi valimiste elektroonilise hääletamise tulemused
seoses elektroonilise
hääletamise korraldamise mittevastavusega Eesti Põhiseadusele
ja teistele
õigusaktidele
Põhjendus:
Eesti rahva ja kaebuse esitaja jaoks on Euroopa Parlament üheks Euroopa Liidu
kõrgeimaks võimuks. Seepärast on ülioluline, et Euroopa Parlamendi
valimised oleksid
legitiimsed, et nende korralduses ei oleks
moonutusi ja Eestist valitud saadikud oleksid
tõepoolest hääleõiguslike Eestis elavate Euroopa
Liidu kodanike tahte esindajaks Euroopa
Parlamendis.
Selgitused:
Eesti Vabariigi Põhiseaduse /edaspidi PS/ § 56
sätestab: Kõrgeimat riigivõimu teostab
rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Euroopa
Parlamendi valimise seadus /edaspidi
EPVS/ § 4 sätestab, et lisaks Eesti
hääleõiguslikele kodanikele saavad nendel valimistel
hääletada ka hääletamisõiguslikud Euroopa Liidu
kodanikud, kelle püsiv elukoht on Eestis,
see tähendab need, kelle elukoha aadressiandmed
on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja
kellelt nende päritoluriigis ei ole
hääletamisõigust ära võetud.
Euroopa
Liidu Lepingu artikkel 20 p 2b sätestab, et õigus hääletada Euroopa
Parlamendi
valimistel on Euroopa Liidu kodaniku üks põhiõigus.
Hääletamisõiguse teostamine on ühest küljest iga
Euroopa Liidu kodaniku põhiõigus, mille
realiseerimine peab olema riigi poolt
menetluslikult igakülgselt tagatud.
Teisest küljest realiseerub Euroopa Liidu
demokraatlik ülesehitus tuvastatud hääleõiguslike
Euroopa Liidu kodanike tahte kaudu. Euroopa
Liidu toimimine esindusdemokraatia alusel
eeldab, et Euroopa Parlamenti valitud saadikud
esindaksid ühemõtteliselt tuvastatud
hääleõiguslike kodanike tahet.
Mistahes valimismoonutus riivab iga Euroopa
Liidu kodaniku põhiõigust, mille eesmärgiks
on kodanike tegeliku tahte väljendamise tulemusena
kodanike esindajate - parlamendi
saadikute - valimine. See tähendab, et mistahes rikkumine
riivab mitte ainult abstraktselt
kõigi kodanike õigusi, vaid konkreetselt iga
Euroopa Liidu kodaniku ühte põhiõigust.
Põhiseadus, Euroopa Parlamendi valimiste seadus ja
Euroopa Liidu leping ei kirjuta lahti
hääletajate tuvastamise ja kodanike hääleõiguslikkuse tuvastamise
menetluse korda.
Kodanike hääleõiguslikkuse tuvastamine toimub valimistel
koos kodaniku tuvastamise
menetlusega kodaniku isikut tõendavate
dokumentide abiga. Eestis kehtivad isikut
tõendavad dokumendid on reguleeritud isikut tõendavate
dokumentide seadusega (ITDS).
Kodaniku ja tema hääleõiguslikkuse tuvastamine
eeldab füüsilise kodaniku ja isikut
tõendavate kehtivate dokumentide olemasolu,
millede abil isikusamasust ja õigusvõimet
tuvastatakse.
Kodaniku ja tema hääleõiguse tuvatamine ei ole kindlasti
üks ja sama
kodaniku mistahes isikut tõendava dokumendi või
andmekandja tuvastamisega.
Id-kaarti ja mobiil-id omaniku isiku tuvastamine
ja isikusamasuse kontrollimine toimub
ainult vastava dokumendi väljaandmisel. Igapäevases
elektroonilises kasutuses ei toimu
varem välja antud elektroonilise andmekandja
tegeliku kasutaja tuvastamist. Igapäevaselt
tuvastatakse elektrooniliselt üheselt ainult andmekandajat, tuvastatakse isik, kelle
nimele
see andmekandja välja anti, kuid mitte andmekandja
tegelikku kasutajat.
Euroopa
Parlamendi elektroonilise hääletamise korraldamist reguleerib EVPS seaduse
§
472. Seal
märgitakse, et elektrooniline hääletamine korraldatakse Riigikogu Valimise
Seaduse
/RKVS/ 71 peatükis sätestatud
korras.
RKVS
§ 484 reguleerib elektroonilise hääletamise korda.
Muuhulgas
sätestatakse selles paragrahvis, et valija tõendab oma isikut digitaalset
tuvastamist
võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide
seaduse
alusel. Edasi selgitatakse juba protseduurilisi küsimusi ja seejärel
märgitakse, et
valija
kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga.
Digitaalse andmekandaja kasutamine ongi
menetluslikult alati seotud digitaalallkirja
andmisega.
Digitaalallkirja seadus /DAS/ reguleerib
digitaalallkirjaga seonduvat. Selle seaduse § 2
lg 1 sätestab, et digitaalallkiri on tehniliste
ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil
moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja
kasutab, märkimaks oma seost
dokumendiga. Sama paragrahvi lg 3 p 1 sätestab
ühemõtteliselt, et digitaalallkiri koos selle
kasutamise süsteemiga peab: võimaldama üheselt
tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on
antud.
Seaduse
kohaselt digitaalallkirja andmise menetlus
ei seagi eesmärki tuvastada
allkirja
tegelikult andnud isik, tuvastatakse ainult fakt, kelle nimel allkiri anti.
Kui digitaalallkirja ei vormista elektroonilise
andmekandja omanik, siis on selle
digitaalallkirja näol põhimõtteliselt tegemist
omamoodi volituse alusel antud allkirjaga,
kus digitaalandmekandaja omanik tahtlikult või
tahtmatult volitas tema andmekandja
kasutajat tegema tema nimel mingeid digiallkirjastatud
õiguslikke tehinguid. Samas, kui
digitaalallkirja ei vormista elektroonilise
andmekandja omanik, võib leida aset ka kuritegu.
Kogu valimiste korralduse regulatsiooni
tuumaks on aga nõue, et ühemõtteliselt
tuvastatakse tegeliku valija isik ja menetluslikult tagatakse, et iga valija
hääletab ise
ja hääleõiguslik valija ei või ega saa oma hääleõigust kellelegi
teisele loovutada.
Eesti seadusandlusest tuleneb, et meil aset
leidvatel elektroonilistel hääletamistel ei
taotletagi tegeliku hääletaja tuvastamist ja ka tema
hääletamisõiguse tuvastamist, vaid
tuvastatakse ainult hääletamisel kasutatavat elektroonilist andmekandjat ja selle isiku
hääletamisõigust, kellele kunagi andmekandja
väljastati. Siin on selgelt tegemist
kuritegeliku olukorraga.
Eestis
on elektroonilist hääletamist, enne käesolevaid valimisi kasutatud alates 2005
aastast
kuuel korral ja kokku on Vabariigi Valimiskomisjoni andmetal antud nendel
valimistel
476883 e-häält. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on esialgsetel
andmetel
andnud elektrooniliselt hääle 103 151 valijat.
Võime
konstateerida, et valijate isikut, kes need hääled andsid, ei tuvastatud.
Tuvastati
ainult valimisnimekirja kantud isiku digitaalne andmekandja, aga mitte
seda
andmekandjat kasutanud tegeliku hääletaja isik.
Siin
ongi juriidiline küsimus - me ei tea, kes tegelikult valis, me üksnes usume,
et
valijaks
oli isik, kellele kunagi väljastati tema isikut tõendav andmekandja.
Mitte
keegi ei saa täna öelda, kes istub arvuti taga või kasutab telefoni, see
tähendab, kes
on
andmekandja kasutaja. Me isegi ei tea, kas tegemist on andmekandja vahetu kasutajaga
või
tarkvaralise kasutuslahendusega.
Eestis kasutatavad elektroonilised isikuandmete
kandjad ei võimaldagi põhimõtteliselt
tehniliselt elektroonilise kandmekandja tegelikku
kasutajat-hääletajat tuvastada.
Valimisi
ei või korraldada usupõhiselt - uskudes, et tuvastamata elektrooniline
hääletaja oli
elektroonilise
andmekandja kunagine omanik. Kogu it-usu põhine valimissüsteem on
õigustühine.
Tegeliku valija hääletamisõigus on vaja ühemõtteliselt ja vaieldamatult
tuvastada,
siin ei ole naiivsel usupõhisel menetlemisel kohta.
Eesti
it-usu põhine elektroonilise hääletamise menetluse korraldus muudab
elektroonilise
hääletamise
tulemused ebaseaduslikeks ja on selges vastuolus Eesti Põhiseadusega ja
Euroopa
Liidu õigusaktidega
Võime
konstateerida, et Eesti 2014. aasta Euroopa parlamendi valimiste korralduses on
elektrooniline
hääletamine vastuolus Eesti Põhiseadusega ja Euroopa Liidu
õigusaktidega.
Lähtudes
eeltoodust:
1)
Palun jätta valimiste tulemused kinnitamata.
2)
Palun tunnistada kehtetuks 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste elektrooniliselt
antud hääled.
3)
Arvestades elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu valimistel antud häälte
üldarvus,
palun
tunnistada kehtetuks valimistulemused kogumis ja määrata valimiste toimumise
uus aeg.
4)
Palun pöörduda Riigikohtu ja Eesti Vabariigi Parlamendi poole õigusselguse
saavutamiseks elektrooniliste valimiste
korraldamises Eestis.
Lugupidamisega
X.Xxxxx
4 kommentaari:
Kaabakate propagandamasin tegutseb...
Siis peaks valimised ära tühistama ja uued valimised korraldama.
Aga kui te loete valimisseadust, siis sellel naisel on võimalus oma vägivaldse mehe eest käia paberhääletusel.
Sama hästi võib vägivaldne mees nõuda naiselt, et ta teeks valimissedelist pilti kabiinis, kus on number peale kirjutatud.
See pole propaganda vaid tõe kontateerimine.See on loomulik,et masinat petta saab,vastupidine oleks inimkonna hukk!
Oojaa, ja valimisiga tuleb tuua allapoole, sest nii saame neid e-hääli veelgi rohkem! Mul on kahju Anu Tootsist, kes oli sunnitud hämama midagi lastest, kellel olevat ka oma arvamus. Põhiseaduse kallale läheme selliste põhjendustega!
Postita kommentaar