pühapäev, 25. mai 2014

E-hääletuse tühiseks tunnistamise kaebuse projekt

Kohviku lugeja pani kokku kaebuse projekti e-hääletuse tulemuste tühiseks tunnistamiseks. Kaebusel on jumet, see praegune e-hääletuse süsteem põhineb tõesti ainult usul, kus usutakse, et kõik, kes parasjagu arvuti taga istuvad on need isikud, kes oma hääle annavad. Samamoodi põhineb ainult usul väide, et olemas on jumal, jõuluvana ja päkapikud. Isikusamasuse kontrolli, nagu see toimub jaoskonnas, kodudes arvutite taga keegi ei teosta. Olgu lisatud, et usk on tore asi, aga tänapäeva maailmas seisab usk riigi valitsemisest valdavalt eraldi, nii on see ka Eestis. Riigi valitsemine peaks põhinema faktipõhisel teadmisel, mitte usul.

Kõik, kes leiavad, et usupõhise e-hääletusega on nende põhiõigusi rikutud, võivad sellise kaebuse Vabariigi valimiskomisjoni poole teele saata.

Irja täiendus: kolmandik naisi kannatab Eestis (NB! uuringute, mitte usu või kõhutunde järgi) koduvägivalla all. Kuidas on neis peredes tagatud naiste salajane ja mehest sõltumatu hääletamine? Kui mees näiteks taob rusikaga lauale ja käratab, et hääletada tuleb Ansipi poolt, kas siis naine hääletab teisiti?

Vabariigi Valimiskomisjonile


Kaebuse esitaja:
Xxx Xxxxxx
Id.kood: ........................
Tel: .............


Kaebus

Palun tühistada Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilise hääletamise tulemused
seoses elektroonilise hääletamise korraldamise mittevastavusega Eesti Põhiseadusele
ja teistele õigusaktidele




Põhjendus:

Eesti rahva ja kaebuse esitaja jaoks on Euroopa Parlament üheks Euroopa Liidu
kõrgeimaks võimuks. Seepärast on ülioluline, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid
legitiimsed, et nende korralduses ei oleks moonutusi ja Eestist valitud saadikud oleksid
tõepoolest hääleõiguslike Eestis elavate Euroopa Liidu kodanike tahte esindajaks Euroopa
Parlamendis.

Selgitused:

Eesti Vabariigi Põhiseaduse /edaspidi PS/ § 56 sätestab: Kõrgeimat riigivõimu teostab
rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Euroopa Parlamendi valimise seadus /edaspidi
EPVS/ § 4 sätestab, et lisaks Eesti hääleõiguslikele kodanikele saavad nendel valimistel
hääletada ka hääletamisõiguslikud Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on Eestis,
see tähendab need, kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja
kellelt nende päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.

Euroopa Liidu Lepingu artikkel 20 p 2b sätestab, et õigus hääletada Euroopa
Parlamendi valimistel on Euroopa Liidu kodaniku üks põhiõigus.

Hääletamisõiguse teostamine on ühest küljest iga Euroopa Liidu kodaniku põhiõigus, mille
realiseerimine peab olema riigi poolt menetluslikult igakülgselt tagatud.
Teisest küljest realiseerub Euroopa Liidu demokraatlik ülesehitus tuvastatud hääleõiguslike
Euroopa Liidu kodanike tahte kaudu. Euroopa Liidu toimimine esindusdemokraatia alusel
eeldab, et Euroopa Parlamenti valitud saadikud esindaksid ühemõtteliselt tuvastatud
hääleõiguslike kodanike tahet.

Mistahes valimismoonutus riivab iga Euroopa Liidu kodaniku põhiõigust, mille eesmärgiks
on kodanike tegeliku tahte väljendamise tulemusena kodanike esindajate - parlamendi
saadikute - valimine. See tähendab, et mistahes rikkumine riivab mitte ainult abstraktselt
kõigi kodanike õigusi, vaid konkreetselt iga Euroopa Liidu kodaniku ühte põhiõigust.

Põhiseadus, Euroopa Parlamendi valimiste seadus ja Euroopa Liidu leping ei kirjuta lahti
hääletajate tuvastamise ja kodanike hääleõiguslikkuse tuvastamise menetluse korda.
Kodanike hääleõiguslikkuse tuvastamine toimub valimistel koos kodaniku tuvastamise
menetlusega kodaniku isikut tõendavate dokumentide abiga. Eestis kehtivad isikut
tõendavad dokumendid on reguleeritud isikut tõendavate dokumentide seadusega (ITDS).
Kodaniku ja tema hääleõiguslikkuse tuvastamine eeldab füüsilise kodaniku ja isikut
tõendavate kehtivate dokumentide olemasolu, millede abil isikusamasust ja õigusvõimet
tuvastatakse.

Kodaniku ja tema hääleõiguse tuvatamine ei ole kindlasti üks ja sama
kodaniku mistahes isikut tõendava dokumendi või andmekandja tuvastamisega.

Id-kaarti ja mobiil-id omaniku isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub
ainult vastava dokumendi väljaandmisel. Igapäevases elektroonilises kasutuses ei toimu
varem välja antud elektroonilise andmekandja tegeliku kasutaja tuvastamist. Igapäevaselt
tuvastatakse elektrooniliselt üheselt ainult andmekandajat, tuvastatakse isik, kelle nimele
see andmekandja välja anti, kuid mitte andmekandja tegelikku kasutajat.

Euroopa Parlamendi elektroonilise hääletamise korraldamist reguleerib EVPS seaduse
§ 472. Seal märgitakse, et elektrooniline hääletamine korraldatakse Riigikogu Valimise
Seaduse /RKVS/  71 peatükis sätestatud korras.

RKVS § 484 reguleerib elektroonilise hääletamise korda.  
Muuhulgas sätestatakse selles paragrahvis, et valija tõendab oma isikut digitaalset
tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide
seaduse alusel. Edasi selgitatakse juba protseduurilisi küsimusi ja seejärel märgitakse, et
valija kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga.

Digitaalse andmekandaja kasutamine ongi menetluslikult alati seotud digitaalallkirja
andmisega.

Digitaalallkirja seadus /DAS/ reguleerib digitaalallkirjaga seonduvat. Selle seaduse § 2
lg 1 sätestab, et digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil
moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost
dokumendiga. Sama paragrahvi lg 3 p 1 sätestab ühemõtteliselt, et digitaalallkiri koos selle
kasutamise süsteemiga peab: võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on
antud.

Seaduse kohaselt digitaalallkirja andmise menetlus  ei seagi eesmärki tuvastada
allkirja tegelikult andnud isik, tuvastatakse ainult fakt,  kelle nimel allkiri anti.

Kui digitaalallkirja ei vormista elektroonilise andmekandja omanik, siis on selle
digitaalallkirja näol põhimõtteliselt tegemist omamoodi volituse alusel antud allkirjaga,
kus digitaalandmekandaja omanik tahtlikult või tahtmatult volitas tema andmekandja
kasutajat tegema tema nimel mingeid digiallkirjastatud õiguslikke tehinguid. Samas, kui
digitaalallkirja ei vormista elektroonilise andmekandja omanik, võib leida aset ka kuritegu.  

Kogu valimiste korralduse regulatsiooni tuumaks on aga nõue, et ühemõtteliselt
tuvastatakse tegeliku valija isik ja  menetluslikult tagatakse, et iga valija hääletab ise
ja hääleõiguslik valija ei või ega saa oma hääleõigust kellelegi teisele loovutada.

Eesti seadusandlusest tuleneb, et meil aset leidvatel elektroonilistel hääletamistel ei
taotletagi tegeliku hääletaja tuvastamist ja ka tema hääletamisõiguse tuvastamist, vaid
tuvastatakse ainult hääletamisel kasutatavat  elektroonilist andmekandjat ja selle isiku
hääletamisõigust, kellele kunagi andmekandja väljastati. Siin on selgelt tegemist
kuritegeliku olukorraga.

Eestis on elektroonilist hääletamist, enne käesolevaid valimisi kasutatud alates 2005
aastast kuuel korral ja kokku on Vabariigi Valimiskomisjoni andmetal antud nendel
valimistel 476883 e-häält. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on esialgsetel
andmetel andnud elektrooniliselt hääle 103 151 valijat.

Võime konstateerida, et valijate isikut, kes need hääled andsid, ei tuvastatud.
Tuvastati ainult valimisnimekirja kantud isiku digitaalne andmekandja, aga mitte
seda andmekandjat kasutanud tegeliku hääletaja isik.
Siin ongi juriidiline küsimus - me ei tea, kes tegelikult valis, me üksnes usume, et
valijaks oli isik, kellele kunagi väljastati tema isikut tõendav andmekandja.

Mitte keegi ei saa täna öelda, kes istub arvuti taga või kasutab telefoni, see tähendab, kes
on andmekandja kasutaja. Me isegi ei tea, kas tegemist on andmekandja vahetu kasutajaga
või tarkvaralise kasutuslahendusega.
Eestis kasutatavad elektroonilised isikuandmete kandjad ei võimaldagi põhimõtteliselt
tehniliselt elektroonilise kandmekandja tegelikku kasutajat-hääletajat tuvastada.

Valimisi ei või korraldada usupõhiselt - uskudes, et tuvastamata elektrooniline hääletaja oli
elektroonilise andmekandja kunagine omanik. Kogu it-usu põhine valimissüsteem on
õigustühine. Tegeliku valija hääletamisõigus on vaja ühemõtteliselt ja vaieldamatult
tuvastada, siin ei ole naiivsel usupõhisel menetlemisel kohta.

Eesti it-usu põhine elektroonilise hääletamise menetluse korraldus muudab elektroonilise
hääletamise tulemused ebaseaduslikeks ja on selges vastuolus Eesti Põhiseadusega ja
Euroopa Liidu õigusaktidega

Võime konstateerida, et Eesti 2014. aasta Euroopa parlamendi valimiste korralduses on
elektrooniline hääletamine vastuolus Eesti Põhiseadusega ja Euroopa Liidu
õigusaktidega.



Lähtudes eeltoodust:


1) Palun jätta valimiste tulemused kinnitamata.

2) Palun tunnistada kehtetuks 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste elektrooniliselt
    antud hääled.

3) Arvestades elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu valimistel antud häälte üldarvus,
     palun tunnistada kehtetuks valimistulemused kogumis ja määrata valimiste toimumise
     uus aeg.

4) Palun pöörduda Riigikohtu ja Eesti Vabariigi Parlamendi poole õigusselguse
    saavutamiseks elektrooniliste valimiste korraldamises Eestis.


Lugupidamisega

X.Xxxxx

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kaabakate propagandamasin tegutseb...

Anonüümne ütles ...

Siis peaks valimised ära tühistama ja uued valimised korraldama.

Aga kui te loete valimisseadust, siis sellel naisel on võimalus oma vägivaldse mehe eest käia paberhääletusel.

Sama hästi võib vägivaldne mees nõuda naiselt, et ta teeks valimissedelist pilti kabiinis, kus on number peale kirjutatud.

Anonüümne ütles ...

See pole propaganda vaid tõe kontateerimine.See on loomulik,et masinat petta saab,vastupidine oleks inimkonna hukk!

jevlampi ütles ...

Oojaa, ja valimisiga tuleb tuua allapoole, sest nii saame neid e-hääli veelgi rohkem! Mul on kahju Anu Tootsist, kes oli sunnitud hämama midagi lastest, kellel olevat ka oma arvamus. Põhiseaduse kallale läheme selliste põhjendustega!