Praeguse, vähem kui 100 päeva ametis olnud valitsuse kriisi kohta armastatakse öelda, et varem pole Eestis olnud sellist asja, et koalitsioonipartnerid vahetult pärast valitsuse moodustamist oleks omavahel tülli pööranud.
Tegelikkuses olid tüli alged juba valimiskampaanias sees, sest varem pole Eestis olnud sellist asja, et enne valimisi jagatakse veel laskmata karu nahka. Jagatud on ikka seda raha, mis olemas, mitte nagu nüüd, et hakkame alles otsima, kust raha saada. See ei meenuta peremehelikku käitumist, vaid seda, kuidas asotsiaalid poe ees pudeli raha kokku klapitavad, ja kui vaja, siis juurde kerjavad või varastavad.
Ma ei tea, kas see ongi see „Uus Põhjamaa”, millest enne valimisi räägiti. Põhjamaades on üldiselt tavaks, et asjad arutatakse valijatega läbi, kasvõi sada korda. Sellepärast lähevad paljud asjad Põhjamaades aeglaselt, aga kui lähevad, siis kindla peale. Samuti on Põhjamaades tavaks, et valitsuse panevad kokku valimiste võitjad, mitte kaotajad.
1 kommentaar:
Huvitav, et võimulesaanud pole tulnud selle peale, et lõigata raha võõrpankade ülikasumitelt?
Postita kommentaar