teisipäev, 23. veebruar 2016

Eesti on metsa kasvanud, aastas jääb saamata miljard eurot

Väljavõte Vikipeediast.

Eesti kohta armastatakse öelda, et Eesti on metsaga kaetud ja eestlased on metsarahvas. Ent see pole alati nii olnud. Veel sada aastat tagasi oli metsa poole vähem ja põllumaad vastavalt sellele mitu korda enam.

Eesti on praeguseks sõna otseses mõttes metsa kasvanud ja metsasus suurenenud 18. sajandi alguse Põhjasõja-aegsele tasemele. Sellega seoses jääb saamata igal aastal ligi miljard eurot.

Kui vaatame Eesti rahvaarvu seost metsasusega (metsaga kaetud osa maast), siis näeme, et kiire rahvaarvu kasvuga on metsasus vähenenud ja vastupidi, rahvaarvu kasvu kahanedes on metsasus suurenenud:

Aasta     Rahvaarv   Metsasus
1700      150 000     84%
1800      500 000     29%
1900   1 000 000     20%
2000   1 370 100     51%
Allikad: Eesti Entslükopeedia, Vikipeedia

Põllumaa hulk on ühes metsasuse kasvuga vähenenud. Näiteks oli Eestis 1920. aastal põllumajandusmaad kokku 6,39 miljonit aakrit ehk 2,58 miljonit hektarit. 2014. aastal oli Eestis põllumajandusmaad vaid 0,97 miljonit hektarit.

Rahvaarv kasvab siis, kui inimestel on rohkem raha ja rohkem tööd. Probleem on Eesti jaoks selles, et metsamaa tootlikkus on põllumaast palju väiksem. Põllumees teenib hektari maa harimiselt ligi 800 eurot aastas, metsamees ainult 100 eurot. Kui arvestada, et kasutusest on väljas 1,5 miljonit hektarit põllumaad, jääb igal aastal saamata ligi miljard eurot tulu.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ah et põllumees teenib hektari maa harimiselt ligi 800 eurot aastas? Käibena ehk küll, aga kasumina on see ikka selgelt liig optimistlik hinnang.

Indrek Särg ütles ...

Hektaril kasvab norm tingimustes juurde umbes 5 tihu aastas.
Sellest saab umbes 7 rummi puid, ehk siis 280 eurot miinus kulud. Puhatulu üle 200 euro aastas ei tule.