Eesti kohta armastatakse öelda, et Eesti on metsaga kaetud ja eestlased on metsarahvas. Ent see pole alati nii olnud. Veel sada aastat tagasi oli metsa poole vähem ja põllumaad vastavalt sellele mitu korda enam.
Eesti on praeguseks sõna otseses mõttes metsa kasvanud ja metsasus suurenenud 18. sajandi alguse Põhjasõja-aegsele tasemele. Sellega seoses jääb saamata igal aastal ligi miljard eurot.
Kui vaatame Eesti rahvaarvu seost metsasusega (metsaga kaetud osa maast), siis näeme, et kiire rahvaarvu kasvuga on metsasus vähenenud ja vastupidi, rahvaarvu kasvu kahanedes on metsasus suurenenud:
Aasta Rahvaarv Metsasus
1700 150 000 84%
1800 500 000 29%
1900 1 000 000 20%
2000 1 370 100 51%
Allikad: Eesti Entslükopeedia, Vikipeedia
Põllumaa hulk on ühes metsasuse kasvuga vähenenud. Näiteks oli Eestis 1920. aastal põllumajandusmaad kokku 6,39 miljonit aakrit ehk 2,58 miljonit hektarit. 2014. aastal oli Eestis põllumajandusmaad vaid 0,97 miljonit hektarit.
Rahvaarv kasvab siis, kui inimestel on rohkem raha ja rohkem tööd. Probleem on Eesti jaoks selles, et metsamaa tootlikkus on põllumaast palju väiksem. Põllumees teenib hektari maa harimiselt ligi 800 eurot aastas, metsamees ainult 100 eurot. Kui arvestada, et kasutusest on väljas 1,5 miljonit hektarit põllumaad, jääb igal aastal saamata ligi miljard eurot tulu.
2 kommentaari:
Ah et põllumees teenib hektari maa harimiselt ligi 800 eurot aastas? Käibena ehk küll, aga kasumina on see ikka selgelt liig optimistlik hinnang.
Hektaril kasvab norm tingimustes juurde umbes 5 tihu aastas.
Sellest saab umbes 7 rummi puid, ehk siis 280 eurot miinus kulud. Puhatulu üle 200 euro aastas ei tule.
Postita kommentaar