pühapäev, 20. märts 2016

Kas juutide hävitamine maksis eestlastele iseseisvuse?

1941. aasta suvel enne sakslaste tulekut alustasid Eesti metsavennad juba võitlust taganevate punavägedega, mida kutsuti Suvesõjaks. Kuivõrd Stalin oli lahkuvatele punavägedele andnud käsu hävitada võimalikult palju vara, siis õnnestus Suvesõja käigus päästa mitmeid objekte.

Võib arvata, et Eestis võimu võtnud sakslased kasutasid Suvesõjas osalenud Eesti Omakaitse üksusi ja metsavendi juutide hävitamisel, sest Eestis õnnestus tuhatkond juuti hävitada 1941. aasta sügisel mõne kuuga. Juutide hävitamisega tegeles Eestis Walter Stahleckeri juhitud Operatiivgrupi A (Einsatzgruppe A) julgestusüksus Sonderkommando 1a, mida juhtis Martin Sandberger.  Sakslased kasutasid oma tegevuses kohalike vabatahtlike abi.

Tegemist oli juutidega, kes jäid Eestisse, see tähendab, et neil polnud venemeelseid ega kommunistlikke vaateid. Nad olid eestimeelsed juudid, kes jäid heas usus oma kodumaale ja hävitati ainult põhjusel, et olid juudid. Võrdluseks, Soomes elas tollal paar tuhat juuti ja neid ei puutunud keegi. Nii imelik kui see ka pole, aga Soomes ei hukatud mitte ühtegi juuti. Hitler andis koguni raudristi kolmele Soome juudile, kes seda küll vastu ei võtnud. Soome tulid varjule mitmed Saksa ja Austria juudid.

Vikipeedias on koguni kirjeldus sellest, kuidas juudiküsimusega tegelenud Saksa SSi juht Heinrich Himmler tuli 1942. aasta suvel Soome, et „tutvuda” sealsete juutide olukorraga.  Himmleril oli kaasas nimkiri juutidest, keda Soome pidi välja andma, aga soomlastel õnnestus teha öösel sellest koopia ning nurjata nõnda see aktsioon. 1942. aasta lõpus saadeti Soomest siiski Auschwitzi 8 juudi põgenikku, kellest kaks olid lapsed ja kellest vaid üks jäi ellu.

Eestisse loodi Saksa okupatsiooni ajal üle 20 erineva koondus- ja töölaagri, neist suuremad Vaivaras ja Kloogal, kust käis läbi paarkümmend tuhat juuti ja kus hukati aastatel 1942-44 ligi 10 tuhat juuti.

See, et eestlased läksid sakslastega koostööle juutide hävitamisel võis olla üks põhjustest, mis maksis Eestile sõja lõpus iseseisvuse. Esiteks paistis eestlaste osalemine juutide tapmisel rahvusvaheliselt halvas valguses, teiseks tekkisid Eesti sõduritel süümepiinad ja hirm, mistõttu ei jäänud nad 1944. aastal Eestit kaitsma, vaid põgenesid koos sakslastega moosivaraste kombel pea seljas Saksamaale. Eestisse jäi Keila alla oma kodumaad kaitsma vaid käputäis noori poisse admiral Pitka juhtimisel. Selle asemel, et jääda Eestisse, langesid Eesti sõdurid või võeti vangi Berliini all saksa rahva eest võideldes.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Selles, et Omakaitse-meeste käed on palju-palju verisemad, kui kaasaegne ajalooteadus sellest meile pildi maalinud, on Innol õigus. Ning kuigi sakslaste mahitusel olid juudid vähemalt esialgu esmased sihtmärgid, polnud Omakaitse-meestel hiljem enam kuigivõrd oluline, keda tappa või röövida. Vere maitse suus tundus magus. Mõrvamiseks kõlbasid nii endised punaaktivistid kui lihtsalt mingil isiklikul põhjusel Omakaitse-meeste viha alla sattunud rahvuskaaslased. Eelmisel aastal ilmus METSAVENNA-ERI sarjas Ville Drevingi raamat "Etturite valatud veri", kus autor kirjeldab, kuidas Viljandimaal moodustus Omakaitse-meestest tõeline surmaeskadron. Ning sama teemat jätkab Martin S. Kull oma viimases raamatus "Vere maitse", kus vaatluse all on Laiuse kant Jõgevamaal. See oli kohutav. Kull kirjutab:
"Laiuse valla Omakaitse pealik Lindus ütles, et milleks teda sakslaste kätte toimetada ning käskis minul ja Omakaitse liikmel Aksel Joalal see leitnant maha lasta. Mäletan veel, et see leitnant oli rahvuselt juut. Võtsimegi siis Joalaga ohvitseri arestikambrist kaasa ja viisime ta vallamajast poole kilomeetri kaugusele põõsastikku, kus Joala ta selja tagant oma vintpüssist 4-5 sammu pealt maha laskis ning surnult saapad jalast ära kiskus."
Kahtlemata on Innol õigus selleski, et suur osa eestlastest põgenes kodumaalt just oma sakslaste ajal korda saadetud veriste tegude tõttu.

Anonüümne ütles ...

Mis sest eestlusest üldse saab, kui niipalju halba karmat kogutud? Kindlasti on ka toredaid, aga parem on, kui see rahvus seguneb paremate geenide esindajatega. Nii õnneks ka läheb.

Anonüümne ütles ...

Totrus.
Nagu Rootsi salaluure raport aprillist 1941 paljastab, tegid enamus Eesti juute koostööd NKVDga - kas töötajate, palgalistena või pealekaebajatena. Samuti tegid juudid üliagaralt koostööd Nõukogude okupatsioonivõimuga, pürgides uues süsteemis juhtivatele kohtadele.
Kuidas pidi Saksa võim neid vastaspoole repressiivaparaadi käsilasi kohtlema? Massimõrvareid, piinajaid, inimeste pealekaebustega hukkasaatjaid? Kui hulk juute tegutses inimeste jälitamise, piinamise ja mõrvamisega, siis said nad karistuse oma tegude, mitte päritolu pärast.
Ime, et keegi siin Quislingi pärast krokodillipisaraid ei vala - oi kui pahad norralased, poosid teise üles...

Ja kus need paremad rahvad on? Venelaste massimõrvu ei jõua nädalagagi üles lugeda, prantslaste-inglaste omi samamoodi. Lätlased hoidsid Leninit pukis ja lõid nõukaterrori, poolakad ajasid leedukaid taga ja vastupidining tapsid tuhandete kaupa saklsasi...
Eestlased ja soomlased on ühed vähesed, kel enam-vähem puhas südametunnistus.




Anonüümne ütles ...

Veel - kui leitnant oli rahvuselt juut, siis oli ta kas hävituspataljonlane või NKVD-lane. Tänapäevases tähenduses terrorist ja massimõrvar. Sõjaaja seaduste järgi kuulusid need kohapeal mahalaskmisele - nagu muide röövlid ja vägistajadki.

Anonüümne ütles ...

Segastel aegadel tõuseb ikka kõigepealt pinnale sotsiaalne kõnts. Sest mida muud need tsiviilelanike mõrvanud kurjategijad olidki. Juutide teema on muidugi keeruline. Nende seas oli nii oma rahva tapjaid (n. Idel Jakobson), kui ohvreid. Ja see käib ka iga muu rahvuse kohta. Paraku.

Anonüümne ütles ...

Tartu Juudi Klubi esimees Movša Michelson kinnitas Postimehes 1989 26. veebruaril: "Sõja algul läksid ju paljud juudid hävituspataljonidesse." Kaudselt mööndes, miks juutide hilisem saatus Eestis niimoodi kujunes.

Ise möönavad ka: läksid hävituspataljonidesse, et hävitada eestlasi ja rüüstata Eestit.
Mida veel arutada on?
Miks pidid sakslased säärased mõrtsukad alles jätma?

Kes hävituspataljonides või NKVD-s ei osalenud - nagu see hambaarst, keda kirjanik Valev Uibopuu kirjeldab - need ka jäid alles.

Inno ütles ...

Nii nagu hävituspataljonlased, nii lasidki paljud juudid Eestist jalga 1941. aastal. Maha tapeti aga kõik Eestisse jäänud, nende seas naised ja lapsed. Kas nemad osalesid ka Eesti rüüstamisel? Muide, ka Venemaale küüditati 1941. aasta juunis ligi 500 juuti, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi.

Anonüümne ütles ...

Ei lasknud sugugi kõik jalga, kui esimeses kommentaariski juudist leitnant omakaitsemeeste kätte jäi.
Paljud jäeti nimelt tagalasse terrorit korraldama: Neeme Ruus, Karl Säre tuntumatest genossedest. Paljud hävituspataljonlased ei jõudnud ära minna, kuna Saksa rinne tuli nii kiiresti peale või võtsid kohalikud metsavennad kinni. Paljud jäid kotti, kuna sakslased lõikasid Peipsi tagant mereni taganemistee Leningradi poole ära - ja Tallinnas laevadele ei hakanud kommarid ometi esmajoones juute võtma, päästeti omasid. Paljud siiski pressisid laevadele ja läksid nendega põhja - kas kah eestlaste kätetöö, hukkusid ju Eesti vetes?!?
Paljud kurikuulsad juutidest tšekistid olid just naised ja neile laienes karistus samamoodi. Samamoodi tegutses juuditare hävituspataljonides. Kui aga kurjuse teenistusse mindud, siis pole vaja kiunuda karistuse pärast.

Muide, Sandbergi raporti kohaselt oli Eestis 1941 921 juuti. Gurin-Loov väidab Horisondis 1991, et hukati 2000 eesti juuti. Kust ta neid nii palju sai, on siia(o)ni propagandasaladus. Hjalmar Mäe näitas Nürnbergis dokumenti, et Eestis oli hukatud 474 juuti. Dokumentaalselt pole rohkem tõestatud. Ja see on juudisoost NKVD-laste, hävituspataljonlaste, aparatšikute jt okupatsioonivõimude käsilaste täitsa tõenäoline arv.

Juudid küüditasid küll juute, eks hõõrumist ja kättemaksu oli väikses kogukonnas omajagu. Samuti andsid juudid üksteist hoolega üles. See pahe polnud küll võõras eestlastelegi.



Inno ütles ...

Elhonen Saksa kirjelduse kohaselt ei saanud laevadega ida poole minna, sest sakslased lasid laevu põhja, aga raudtee oli mitu kuud vaba. Saksalased olid lõunas Emajõe taga kinni.
Selle loogika põhjal, et mõni juut oli hävituspataljonis ja siis tuleb kõik juudi sugu maha tappa, oleks pidanud ka kõik eestlased kraavi äärde ajama ja maha laskma, sest hävituspataljonides oli ka eestlasi.

Anonüümne ütles ...

Inno, ajaloost ei tea sa paraku midagi. Ei hakka siin järeleaitamistunde andma, loe ise.