kolmapäev, 4. mai 2016

Mis on düssotsiaalne isiksushäire?

Mis siis on düssotsiaalne isiksushäire, mis on pandud diagnoosiks kirjanik Kaur Kenderile.

Nagu seletab USA Mayo kliiniku veeb, on düssotsiaalne ehk antisotsiaalne isiksushäire (antisocial personality disorder- ASPD) selline vaimne seisund, kus inimene ei näita üles huvi ei õige ega vale suhtes ja ignoreerib kaasinimeste tundeid. Häiret kutsutakse ka sotsiopaatiaks ja sellised inimesed manipuleerivad teisivõi suhtuvad teistesse ilma mingi häbitundeta.

Vikipeedia kirjelduse järgi on ASPD diagnoosiga inimesed perversiivse käitumisega ning tegemist võib olla psühhopaatidega.

Tihti rikuvad ASPD diagnoosiga inimesed seadust ja neist saavad kriminaalid. Neil on kalduvus valetada ja nad tarbivad tihti alkoholi või narkootikume. Sellised inimesed ei suuda täita oma kohustusi tööl, perekonnas ega koolis.

Selliste inimeste puhul avalduvad nähud juba enne 15. eluaastat. Nii näiteks avalduvad agressiivsus teiste inimeste ja loomade suhtes, asjade lõhkumine, petmine, vargused ja reeglite eiramine.

Sellist seisundit peetakse eluaegseks, ent mõned inimesed, eriti lõhkujad ja kriminaalid võivad ajas oma käitumist muuta.

Sellised inimesed pöörduvad arsti poole tavaliselt lähedaste pealekäimisel.

ASPD põhjused pole päris selged, ent arvatakse, et sel võivad olla geneetilised põhjused ning aju arenemise järgus toimunud muutused. Riskifaktorid on sellise seisundi olemasolu perekonnas ning vägivalla kogemine lapsepõlves.

ASPD võib väljenduda järgmiselt:

- abikaasa või lapse väärkohtlemine ja hülgamine
- alkoholi või mõnuainete kuritarvitamine
- vangistus
- teiste või enese tapmisele suunatud käitumine
- muud vaimsed probleemid nagu depressioon või ärevus
- madal sotsiaalne ja majanduslik staatus, kodutus
- kuulumine kampadesse
- varane surm, peamiselt vägivalla tõttu

Kommentaare ei ole: