Palju on räägitud sellest, et isal on väga raske väikeste lastega kodus olla. Mis on tõsi - kogu süsteem on üles ehitatud emade ja nende vajaduste järgi. Isa peale ei mõtle eriti keegi, või noh, kui mõeldakse, siis ikka niipidi, et isa saab olla siis lastega, kui emal aega üle jääb, või ema tööle läheb. Sest sellist asja, et ema ja isa oleks mõlemad lastega koos, no sellist asja ei saa küll olla ega lubada! See oleks nagu pühaduse teotamine. Laps on ikka koos emaga ja isa vibreerib kusagil taustal, veedab lapsega nn kvaliteetaega, või noh, on lapsega, kui ema tõesti tahab ise tööl käia ja lepib sellega, et isa kodus koos lastega ... laiskleb. Jah, justnimelt laiskleb, sest isa kodus olemist peetakse laisklemiseks.
Ema kodus olemine on ok, ema võib laste kõrvalt isegi hetkeks pikali visata, aga isa mitte. Isa ja lapsed, see on midagi väärakat, taunimisväärset. Isa koht on tööl, soovitavalt varahommikust hilisõhtuni, tööd rabamas, sest nii on olnud varem, nii peab olema praegu ja nii peab olema tulevikus igaveseks ajaks igavesti. Ja kui isa varakult suure töörabamise tõttu otsad annab, siis on see tunnustamist väärt, et näe, kus oli tubli isa, rabas kõvasti tööd teha ja suri tööpostil, pühendas kogu oma elu tööle. Lapsi eriti töötegemise kõrvalt ei näinud, aga sellest pole midagi, seda pole vajagi. Selline isa on kangelasisa.
No ma ütlen ausalt otse välja: minu eesmärk pole olla mingi kangelasisa, ma ei soovi surra tööpostil. Minu eesmärk pole minna ajalukku ka erilise töörabajana. I take my chances, nagu öeldakse. Ma tahan selles mõttes olla nagu naine, excuse my french. Tahan olla koos lastega, kuni nad on väiksed. Ja mind ei huvita, mis sellest arvatakse. Sest minu arvates on isal samasugune õigus olla väikeste lastega kui emal. Kuigi paljud seda ei poolda. Laste kujunemisaeg on esimesed kolm eluaastat ja kui isa nende elus pole, siis ei kujunegi lastel lähedast sidet oma isaga. Lisaks tean oma kogemusest, et kui ema ja isa on palju lahus, siis tekitab see suhteprobleeme.
Lisaks tean ma oma kahe suhte põhjal, et väikeste laste ema vajab toetust, seda eriti rinnaga toitmise ajal. Varasemal ajal abistasid ema nii vanemad kui vanavanemad, aga tänapäeval on vanemad inimesed mugavad ja oma lastelaste mähkmeid enam vahetada ei taha. Elamised on väiksed ja vanemad ei mahukski noore perega ühte korterisse ära. Väikeste laste ema peab kõigi kodutöödega üksi hakkama saama ja see on üsna suur koormus. Paljudel emadel on terviseprobleemid, mis tulenevad just üksi rahmeldamisest. Ma ei kujuta tegelikult ette, kuidas ema ilma isa abita väikeste lastega hakkama saaks.
Ma olen otsinud viise, kuidas isa saab olla koos lastega nüüd juba paarkümmend aastat. Ma olen proovinud pidada kodutöökohta, see on töötada kodus, siis lihtsalt töö kõrvalt olla kodus, aga see polnud ikka see. Tööd ja lapsi omavahel ühendada on üsna keeruline. Ei saanud õieti lastele ega tööle pühenduda. Nüüd olen lõpuks läbi juhuse leidnud parima lahenduse, kuidas isa ja laps saavad koos olla: nimelt töötuna. Isa peab olema töötu, või vormistama end töötuks.
Paljud häbenevad töötuks olemist. Aga selles pole tegelikult midagi imelikku ja häbenemisväärset. Ega töötu pole kaotanud sidet tööga, lihtsalt see töö võib kulgeda teises vormis. Või olla nö ootel. Tööalaselt saab veidi hinge tõmmata ning mõelda, kas see töö, mida teed on üldse selline, mida tahad teha. Minu kogemus näitab, et kodus lastega tegeledes ja töötuna võid olla palju õnnelikum kui tööl käies. Emade olemist koos lastega lausa peetakse tööks, isa olemist koos lastega tööks ei peeta, aga iga isa saab seda ise legaliseerida töötuna olles. See on omalaadne JOKK-skeem, mida poliitikud ja ettevõtjad edukalt kasutavad, ning seda võiks kasutada sama edukalt isad.
Töötuks olek annab esiteks piiramatult vaba aega lastega koos aja veetmiseks. Teisalt peab toetuste saamiseks end samuti töötuks registreerima. Mis on imelik, sest tööl käies on kulud suuremad ja kokkuvõttes jääb vähem raha kätte kui töötuna kodus olles.
Minu kogemus ütleb, et töö kõrvalt lastega tegelemine ja ema abistamine nõuab omakorda palju lisatööd ja on kulukas. Näiteks pidev kodu vahet sõitlemine on väga närviline ja autoga sõitmine võtab raha. Auto peale (bensiin, teenindus, remont, varuosad) kulub vähemalt mitusada eurot ühes kuus, see raha tuleb kõik pere eelarvest. Siis ongi tõehetk, et kas lõpetad kodus käimise ära, sest see läheb väga kulukaks. Või teed mingi muutuse.
Nagu märkisin, ei tähenda töötuks olek täielikult tööst eemal olemist. Esiteks saab rohkem teha kodutöid ja rakendada oma oskusi kodus. Saab teha ära need tööd, mis muidu tuleks tellida ja nende eest maksta. Isegi lapse hooldamise eest tuleks maksta, näiteks erivajadusega lapsele hooldaja palkamine maksab alates 70 eurost ööpäevas. See on päris suur raha ja erivajadusega lapse kõrvalt tööl käiv isa peaks mõtlema, kas ta ise tööl olles nii palju teenib. Kui ei, siis on tal mõistlik üldse töötuna koju jääda ja oma last hooldada.
Töötuks olek võimaldab isal ka tööalaselt enda sisse vaadata, õppida juurde uusi oskusi ning mõelda, kas teed üldse sellist asja, mis õige ja rahuldust pakub. See võib panna aluse hoopis uuele ja huvitavale karjäärile tulevikus! Nii nagu paljud emad puhkevad õide pärast lastega kodus veedetud aastaid.
