SOS Lasteküla on algatanud põneva kampaania, kus otsitakse lastele vanemaid ja mis veelgi põnevam, otsitakse lisaks emadele ka isa. Ja nagu aru saan, on see laste soov.
Mis on ses mõttes huvitav, et seni on arvamust küsitud ainult üksikvanematelt, kelleks on põhiliselt emad, ja nende arvates piisab lastele ainult emast ehk siis ühest vanemast. Äärmisel juhul käib ka kaks ema, aga mitte mingil juhul kaks isa! Aga pange tähele - kui anda õigus otsustada lastele, siis soovivad nemad omale ka isa, vähemalt ühte siis.
Pole ime, sest isad on sageli leebemad laste suhtes ja mängulisemad. Nendega on lahedam hullata ja mürada või midagi vahvat ette võtta. Saab isa seljas ratsutada. Kas pole nii?! Emad on sageli need, kes mängida ei viitsi, kes kõike nõuavad kogu aeg ja pooldavad mööda nööri käimist. Isad võtavad asja veidi lõdvemalt, lubavad koerusi teha.
Emad arendavad laste juures korda ja distsipliini, isad aga loomingulisust. Ilma isata kasvanud lapsed suudavad täita neile ette antud ülesandeid, aga neil puudub loomingulisus. Elus on aga vaja mõlemat, nii loomingulisust kui oskust ülesandeid täita.
Ilmselt on sellest nüüd aru saadud, ega muidu otsita lisaks emadele ka isasid. Ma ei mäleta, et varem oleks lastekodudesse isasid otsitud. Igal juhul liigub asi õiges suunas!
2 kommentaari:
Jah, see on tõsi, et ka täielistes peredes, kus olemas mõlemad vanemad, peavad naised ennast kordades olulisemaks faktoriks ja isa heal juhul abitööjõuks. Naistel (emadel) on kasvatamises suur rõhk praktilisusel, korral ja süsteemil, meeste (isade) käitumist peetakse pahatihti ebaõigeks, ebapiisavaks, mõttetuks. Isade ülesandeks peetakse eelkõige praktiliste ülesannete täitmist ja naise korraldustele allumist. Isegi peredes, kus suhted muidu head.
Õige mees ei abiellu. Abielu on liiga gei.
Postita kommentaar