Veel põnevaid leide minu vanaisast Gustav Vaherist ja Huko Kallastust

Guugeldasin huvi pärast Huko Kallastut ja leidsin Tiit Noormetsa Tunas ilmunud artikli “...sündmusrohketel juulipäevadel endistest kaitseliitlastest truult väljas olid peagu kõik.” Mälestused Sõmerpalu vallast Suvesõjas 1941, kus on juttu nii minu vanaisast Gustav Vaherist kui tädimees Huko Kallastust. Noormets on talletanud Otto Tindi ja Rihhard Iheri (Iher on samuti minu sugulane) mälestused.

„Peale bolševistliku riigipöörde Eestis koondusid nende mõtte vastased rohkem ühte. Kõige rohkem aga peale 14. juuni 1941. a. äraküüditamise hakkasime üksteisega sidet pidama Huko Kallastu ette- panekul, et tuleks Osulas kui keskkohas valvel olla,” seisab Tindi mälestustes. „Kutsusin Aleksander Eisen’i, Eduard Roosbaum’i ja Richard Kala Osulasse ööseti valvele, kuna viimastel kahel olid omal relvad kui neid üldse sellistena nimetada. Peale meie nelja olid Osulas veel valvel H. Kallastu, Richard Iher, Eduard Wenda ja Gustaw Waher, sellel grupil oli ka üks vana vintpüssist ümber tehtud laskeriist, seega juba kolm laskeriista, millega inimeseküttidele vastu astuda. Esimese sõjanädala lõpul katkestasime kord Võru ja vallamaja vahelise telefoni ühenduse, kuid järgmisel päeval säeti punaste poolt jälle korda. Ööl vastu 6. juulit katkestasime teistkordselt telefoni ühenduse, mille säädsime korda siis kui Võru oli vallutatud. 8. juuli ööl, kui Võrust sõitsid Sõmerpalu metskonna metsaülem, abimetsaülem, metsnik ja metsavahid Osulasse, moodustasime Omakaitse veel samal ööl ja pandsime vallamaja juure telefoni valve (umbes) vist 4 meest. Mind valiti tollkorral Omakaitse juhiks vallas, missugust ametid pidasin kuni ajutiseks vallavanemaks määramiseni. Järgmisel hommikul kell 6 tõmbasime Osula algkooli juures Eesti lipu vardasse orkestri saatel.”

Vot siis! Tuleb välja, et minu vanaisa Gustav Waher ehk Vaher oli samuti Osulas „valvel”! Ja meesel oli lausa vintpüssist ümber tehtud laskeriist. Väga vahva.

Rihhard Iher jälle kirjutab oma mälestustes, et Huko Kallastu: „9. juuli õhtul saabus teade, et Võru on vabastatud, Maavalitsuse hoonel lehvib eesti rahvus- lipp, organiseeritakse sõjalist omakaitset ja omavalitsust. Otsisin üles H. Kallastu ja Otto Tindi, kes lubasid telefonilise ühenduse võtta vabastatud Võruga ja saadud korralduste kohaselt astuda vajalised sammud /.../  H. Kallastu, O. Tindi ja E. Venda poolt oli koolimaja lipuvardasse tõmmatud sini-must-valge rahvuslipp ja orkester F. Margi juhtimisel mängis hümni /.../ Öösi oli omavalitsusliku juhtimise takistusteta üle võtnud end. vallavanem Otto Tint koos Huko Kallastuga. Samuti oli O. Tint oma õlule võtnud ka omakaitse üksuse juhtimise (esimene korraline koosolek toimus vist 10. juuli õhtul) /.../ O. Tint, olles peagi määratud ametlikult vallavanemaks, loobus Omakaitse juhi kohustest. Lühikest aega täitis ta aset A. Raag, siis H. Kallastu ja kuni praeguse juhini reserv-kapten Valter Verro.”

Nii et Hukol oli Võru vabastamisel väga oluline roll täita ja ta pidas pärast seda veel ka kohaliku omakaitse üksuse juhi ametit. Mõni ime siis, et ta soovis, et kõik ta sugulased ja hõimlased sama aktiivselt kodumaakaitsmisest osa võtaks :).

Ülemisel pildil Huko Kallastu ja alumisel koos korbikaaslastega. Ma ei teagi, mis korporatsiooniga tegu, äkki keegi teab? Pildil on Huko teises reas vasakult neljas, tema kõrval istub tema pruut ja hilisem abikaasa Aino Vaher (minu tädi).