kolmapäev, 28. detsember 2016

Karm! USA senaatorid käisid Eestis kinnitamas, et USA ei jäta NATO-t

Väljavõte New York Timesi veebist.

Kes seda oleks veel mõned aastad tagasi osanud uskuda, eksole! Et USA, see NATO asutaja ja peamine tugisammas võib sootuks alt ära hüpata, jättes Ida-Euroopa riigid maa ja taeva vahele rippuma olukorras, kus pinged Venemaaga on viimase piirini teravaks kruvitud.

Nüüd käisid lausa kolm USA senaatorit eesotsas John McCainiga Eestis kinnitamas, et USA ei jäta NATO-t, vahendab New York Times.

Aga samas, kes on USA poliitikat veidi jälginud, need teavad, et vabariiklane McCain pole just vastvalitud president Trumpi suurem toetaja ning temaga kaasas olev teine vabariiklane Lindsey Graham samuti mitte. Rääkimata nendega koos olnud demokraat Amy Globuchar'ist. Ja üleüldse, nagu ütles senaatorite käigu kohta Atlantic Council'i teadur Jorge Benitez, ei suutnud mõned senaatorid anda Balti riikidele seda kindlustunnet, mida nad vajaksid. Ta lisas, et kuigi Kongress suudab otsuseid mingil määral mõjutada, kuulub täieõiguslik otsustusõigus NATO tuleviku üle ikkagi president Donald Trumpile.

CNN tegi kahe Eestis käinud mehega intervjuu:


McCaini ja Grahami jutust tuli välja, et nad panevad senatis kokku uut Venemaa-vastast sanktsioonide paketti ja selleks kogutakse infot Ida-Euroopa riikidest. Samas keeldusid nad vastamast küsimusele, kas nende Euroopas käik on üldse kooskõlastatud vastvalitud USA presidendiga.

Samas jääb õhku ikka küsimus, miks USA ametlikult Eestile oma truudust ei kinnita, nagu veel mõned aastad tagasi, kui president Barack Obama Tallinnas käis. Miks teevad seda valitsuse eest kolm senaatorit, kes jõulupühade ajal käivad Ida-Euroopas suurt poliitikat tegemas. Kas pole mitte põhjus selles, et Trumpist kardetaksegi viimasel ajal rohkem seda, et ta käitub oma sõnade järgi ja kaalub üldse NATO laialisaatmist. Või vähemalt USA osakaalu vähendamist. Näiteks tahab Trump panna välisministriks Rex Tillersoni, suure naftafirma ExxonMobili juhi, kel on soojad suhted Kremliga.

Praegusest USA poliitikute sahmimisest võib välja lugeda üht: enne Trumpi ametisse kinnitamist tahetakse võimalikult palju ära teha seda, mida kardetakse, et Trump ei teeks. Näiteks tõmmati varasemaks püsivate USA väekoondiste saatmine Ida-Euroopasse. Esialgu planeeritud jaanuari lõpu või sootuks aprillikuu asemel tulevad USA sõdurid juba jaanuari algul. Niisamuti keeldus USA läinud reedel ÜRO julgeolekunõukogus vetostamast Iisraeli-vastast otsust, mille kohta oli teada, et Trump on sellele vastu.

Peale Eesti käivad USA senaatorid veel Lätis, Leedus, Ukrainas, Gruusias ja Montenegros.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui Usa lõpetab Venemaa vaenamise, siis kaob ju ka sõjaoht Eestile. Usa sõjabaasid Eestis ongi ainus võimalik rünnakusubjekt, mis Venemaad ähvardab ja millele Venemaa kahtlemata reageerib.

LPR ütles ...

Kõige selle valguses on mulle üha hämmastavam eestlaste naiivne trumbi takka kiitmine. Idiootide kari kes vääribki oma saatust! Mingu see Eesti pealegi vene kursa alla. Saavad tunda mis on tõeline радость!