esmaspäev, 12. detsember 2016

Veel üks töötuks olemise eelis: saab rahulikult haige olla

Ma olen seda juba korra maininud, aga kordan veel üle: töötuks olemise juures on üks suur pluss see, et saab rahulikult haige olla. Ma mõtlen siin hooajalisi viirushaigusi, mis paratamatult külge hakkavada ja mis tuleb läbi põdeda.

Aga on suur vahe, kas põdeda haigus läbi tööd tehes või siis pikutades. Sellepärast ma arvan ongi lapsepõlv paljude jaoks selline helge ja muretu, et lapsena saab küllalt muretult haigusi läbi põdeda. Keegi ei aja haiget last kuhugi.

Haige täiskasvanuga asi enam nii lihtne pole. Otseselt ei aja ka haiget täiskasvanut keegi kuhugi. Aga nagu see Eestis on, esimesi haiguspäevi kindlustus ei hüvita, ja tööandja ka seda ei tee, mistõttu paljud põevad kergemaid viirushaigusi läbi püsti olles. Ma tean omast kogemusest, kontoritööl on see täiesti võimalik. Käid paar-kolm päeva ringi, silmad ja nina punane, aga siis saad terveks ja elu läheb edasi. Muidugi, nõnda haigena tööl käies, aevastades ja tatistades nakatad ka teisi, aga keegi selle peale viltu ei vaata, sest kõik teised teevad ka nii. Sajad tuhanded inimesed Eestis ei jää viirushaiguse ajaks voodisse, sall ümber kaela ja vaarikamoosiga tee öökapi peal ootamas, vaid lükkavad hommikul auto lumest puhtaks, sõidavad tööle, istuvad seal, pea paks oma aja ära ja siis transpordivad oma viirusest valutavad liigesed tagasi koju. Mõned võtavad veel kõiksugu valuvaigisteid nagu Coldrex või Theraflu või kange alkohol, mis peidavad kehva enesetunde, võimaldavad haiguse ajal rabeleda, mis omakorda tõstab vererõhku ja tapab südame ära. Mõned ütlevad, et viin on rohi - aga kui see nii hea rohi on, miks seda siis lastele ei anta?!

Ma olen ise samuti selline, üliarenenud kohusetundega, nagu enamik eestlasi. Kes käib haigena tööl. Või õigemini käis. Kujutate ette, oma 20-aastase töötajastaaži juures pole ma olnud kordagi haiguslehel. Haiguse tõttu olen puudunud töölt ainult mõne üksiku päeva nende paarikümne aasta jooksul, ja ka siis olen teatanud, et töötan kodus. Kas te kujutate ette, eksole! Milline idioot! Isegi laste kõrvalt, kui kogu perega haiged olime, siis jäi lastega koju naine, aga mina käisin haigena tööl edasi. Tahtsin olla vapper töörügaja, saada sajandi töörügaja tiitlit. Mul oli kogu aeg tunne, et teised ei saa ilma minuta hakkama. Ja mis ime, isegi tervis pidas vastu, kummalisel kombel. Aga peas vasardas küll kogu aeg mõte, et nüüd tuleb infarkt või insult. Sest haige olles tõuseb niigi vererõhk ja kui siis veel ringi rabeleda, polegi infarkt või insult enam kaugel. Paljud mehed surevad 40ndates eluaastates just ületöötamise tõttu.

Mõned inimesed üritavad viiruseid iga hinna eest vältida, aga seda ei maksa teha. Viimased uurimused räägivad koguni seda, et viirused on inimesele sama vajalikud kui õhk või vesi, sest nad õpetavad organismi toime tulema erinevate suuremate hädade, näiteks vähirakkude vastu võitlemisega. Seetõttu ongi ilmselt inimesel pärast haiguse läbipõdemist kuidagi hoopis teine tunne, nagu oleks mingi uus tase saavutatud. Ses mõttes töötavad viirused inimorganismis nagu Windows'i arvutis - nad tungivad operatsioonisüsteemi ja muudavad seda. Viiruste kaudu on õpitud inimorganismi rakkudesse sisestama uut infot, et näiteks mõnda geeni sisse või välja lülitada. Erinevalt arvutist on inimese organism võimeline viiruste toel juurde õppima ja end ise ümber programmeerima. Viiruse läbipõdemine on inimese organismi jaoks ses mõttes nagu töötu ümberõppe koolitus. :)

Nüüd saangi töötuna mõnuga haige olla. Ma ei tunne end süüdi. ÜKT koha pealt küll veidi kripeldab, et kuidas nad ilma minuta hakkama saavad, aga see on sellist tüüpi töö, et küll nad saavad. Hea on harjutada end mõttega, et see pole maailma lõpp, kui ma 3-4 päeva kodus veedan ja lihtsalt puhkan. Vanades kultuurides on ütlemine, et haigus on märguanne, et oled üle pingutanud ja pead puhkama. Eks ma nüüd siis puhkan mõned päevad. Tehte seda teie ka, kui haiged olete!

12 kommentaari:

Inno ütles ...

Hea küsimus. Ja tegelikult on see alles algus. Varsti kaovad auto- ja bussijuhtide, raamatupidajate, pangatellerite jms töökohad, mille võtavad üle masinad. Masinad teevadki töö ära, sellist tavalist, isegi labidatööd varsti enam ei ole. Kaasaegses tehases töötab 3-4 inimest, kes masinaid sisse ja välja lülitavad, veel paarkümmend aastat tagasi oli sellises tehases tööl 1000 inimest. Hea küsimus, kes siis peredele toetusi maksab. Mõnes riigis on kehtestatud kodanikupalk, ma arvan, et see on ka Eesti tulevik.

Anonüümne ütles ...

Ja kust see kodanikupalk tulema peaks (toetused nagunii), kui keegi enam tööd ei tee, aga saada tahavad kõik? Ok, kukub Kuu pealt - aga kust ta sinna Kuu peale saab? Ehk eks-majandusajajkirjanik teab vastust?

Anonüümne ütles ...

Ei no taga targemaks. Ja seda kodanikupalka kõigile makstakse millest? Robotite maksurahast?

Anonüümne ütles ...

Millistes riikides on kehtestatud kodaniku palk? Googeldades ei leidnud ühtegi.

ann ütles ...

Kaasaegses tehases töötab 3-4 inimest, kes masinaid sisse ja välja lülitavad
----
Mind ajavad alati muigama jutud stiilis, et "küll see masin inimkonnale kõik ära teeb, lülita ainult sisse".

Masinaid tuleb jälgida, hooldada, kuluvosi asendada, parandada, kui nad rikki lähevad jne. jne. Ehk siis kõike seda, mida vanasti tuli teha hobusega (sööta-joota, rautada, ravida, kui hobune haigestus jne. ), tuleb veidi teises vormis teha masinaga. Nagu hobune ei tee inimeseta midagi, nii ei tee ka masin ilma inimeseta midagi. Masin (seade, liin, robot - misiganes) on lihtsalt tootlikum hobune ja nn. hobusemehi läheb vaja vähem, aga kunagi mitte päris 0. Kuskil on piir ees.

Tööjõu ülejääke tekib muidugi, aga kui päris kõik tööst loobuks, ei teeks ka masinad midagi ja inimesed katkuks igasugu robotite, atomaatkassade jms. juures natuke aega juukseid (mõni võibolla ka sõimaks ja noomiks natuke seda autmaatkassat, unustades ära, et tollel pole ju inimtundeid), läheksid siis aga ohkega koju ja alustaksid seal käsitöö-naturaalmajandust :P

Inno ütles ...

Ann, aga ütle ausalt, kui palju sa oled kodus viimase aasta jooksul oma masinaid, nõude- ja pesumasinat, külmkappi, kohvimasinat ja elektripliiti remontinud? Või üldse nö hooldanud neid masinaid, ma mõtlen peale tolmu pühkimise.

Mina tunnistan, et mu kasutatuna ostetud pesumasinat pole vaja olnud viimase 5 aasta jooksul kordagi remontida. Mitte kordagi. Ja ma ei uuri, mida see masin täpselt pesuga seal teeb, panen lihtsalt musta pesu sisse ja tõstan puhta välja. Veel mõned aastakümned tagasi kulus naistel sellise koguse pesu käsitsi pesemiseks oluline osa ärkveloleku ajast. Nüüd on naistel tänu masinatele palju vaba aega, nad käivad kinos, teatris, gigolo juures ja loevad ajakirju.

11:48 anole: Aga uuri järgi! :)

ann ütles ...

Kui ma ainult tubaste kodumasinatega kokku puutunud oleks, võibolla ma arvaks ka nii. Kodumasinad on lollikindlad ja suht odavad uue vastu välja vahetada, kui midagi juhtubki. Aga samas ka piiratud, nendega tootmist arendada oleks ainult veidi tootlikum kui päris käsitöö.

Tööstusseadmed (ja näit. laboriseadmed, mis peavad täitma mingit spetiifilist keerukat ülesannet) ei ole niivõrd võrreldavad kodumasinaga kuivõrd autoga, näiteks. Või juba rongi ja raudteega, näiteks.

Inno ütles ...

Ühes kaasaegses suures pelletitehases on ametis ainult 3-4 inimest. Kõik on automatiseeritud. Nagu üks suur pesumasin. :)

Inno ütles ...

Kodanikupalga kohta: https://en.wikipedia.org/wiki/Guaranteed_minimum_income

LPR ütles ...

Muideks, miks te ei kaitse Kenderit?

http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=76575870

Irja ütles ...

Mina leian, et tegemist on lastepornoga. Tunnen, et ei saa kaitsta.

LPR ütles ...

Tohoh. Loogika lõi hiljuti raksuga sisse?
Haavel kõlbas aga Kender mitte!?
Või diskrimineerite rahvuslikul alusel. Juut ju ikkagi. Ai, ai.