Kas Eesti Vabariigi esimene president Kontantin Päts väärib ausammast? Mõttel on nii tuliseid pooldajaid (näiteks Eerik-Niiles Kross) kui vastaseid (näiteks Mart Helme).
Ma arvan, et kui Eesti Wabariigi ajal oleks olnud rohkem presidente kui see üks ja õnnetu Päts, siis ei kaaluks keegi Vaikiva Ajastu arhitektile ausamba püstitamist. Tema tegudele mõeldes tuntaks pigem häbi ja neist eelistataks vaikida. Ajalehtede kinnipanek, poliitiliste vastaste tagakiusamine, tsensuur, isikukultus - oma võimu selliste tegudega kindlustavaid riigipeasid tuntakse diktaatoritena ning neid mitte ei austata, vaid põlatakse. Nende režiimi meenutatakse õudusvärinatega, mida mitte keegi tagasi ei igatse, sest sel ajal tundsid inimesed hirmu. Nad kartsid öelda, mida mõtlesid, sest iga režiimile mitte meeldiv sõna võis tuua kaasa tagakiusamise ning halvimal juhul võidi kaotada isegi elu nagu juhtus vapside ühe juhi Artur Sirk'iga.
Kui Päts oleks president presidentide seas, siis ei tuleks kellelgi pähe talle ausammast püstitada. Diktaatoritele, kes inimestelt põhiõigused ära võtavad, lihtsalt ei püstitata ausambaid.
Eesti on aga unikaalses olukorras, sest diktaator Päts on esimese Eesti Vabariigi AINUS president. Ainus, mis seob praegust vabariiki eelmise vabariigiga, annab talle legitiimsuse. Seega - kui me ütleme, et Päts oli diktaator, siis tuleb meil ühtlasi tunnistada ka seda, et tänane Eesti Vabariik on diktatuuri õigusjärglane. Kas me tahame seda tunnistada? Ilmselt mitte.
Seega on lihtsam öelda, et Päts ei olnud diktaator. Et ta oli ikkagi suur riigimees ja kõik tema otsused olid millegipärast vajalikud. Tont seda teab, MILLE PÄRAST vajalikud, aga VAJALIKUD. Ehk siis selleks, et mitte olla diktatuuri õigusjärglased, oleme nõus diktaatori piltlikult öeldes pühakuks värvima ja tema inimvaenulike tegude hukkamõistmise asemel neile hoosiannat laulma.
Aga kas see on ikka Eesti riigi ja rahva kõige paremates huvides? Sest andkem endale aru ka sellest, et kui me püstitame praegu ausamba Konstantin Pätsile, siis püstitame ühtlasi ausamba Vaikivale Ajastule. Sellelesamale ajalehtede kinnipanekule, poliitiliste vastaste tagakiusamisele. Tsensuurile ja isikukultusele. Ja ütleme, et see on okei. Veel enam - AUSTUSTVÄÄRIV. Sest kellele või millele püstitatakse ausambaid? Inimestele ja asjadele, mida me austama kavatseme hakata.
Sellega ütleksime seda, et ka tulevikus on selline käitumine okei. Kui võimukandjad leiavad, et ajalehtede kinnipanek, politiiliste vastaste tagakiusamine, tsensuur ja isikukultus on MILLEGIPÄRAST vajalikud, siis need on vajalikud. Sest vaadake - siin on Pätsi ausammas. Tema tegi nii ja on nüüd au sees.
Diktaator ei vääri ausammast pelgalt sellepärast, et ta oli AINUS. Kindlasti mitte. Võimust iga hinna eest kinni hoidmine, millega Päts oma presidentuuri ajal peaasjalikult tegeles, ei ole iseenesest veel mingi väärtus.
Pigem võiks püstitada ausamba neile, kes on diktatuurile vastu hakata julenud. Eesti ajaloos selliseid selliseid mehi ja naisi on. Nad ei ole presidendid, aga selleks, et väärida ausammast, ei pea olema president. Ja teisipidi - et president ausammast vääriks, peab tema võim olema demokraatlik, mitte riigipöörde teel endale kaaperdatud.
3 kommentaari:
Miks sellest ajastust v2lja koukida s..ta ?
Sel ajal oli yhistuline liikumine keskne asi mis ehitas Eestit ja viis k6rgele elatustasemele. Yhistuline rahandus,yhistuline ettev6tlus jpms. Andro Roos on sellest palju jutustanud. Muideks Tallinna yhistupank ei ole yhistulise liikumise p6him6tetega koosk6las. Omanikuks on kiirlaenu kontori omanik...
P2tsi aegses Eestis ehitati elektrituulikuid taludes ja seega nad said elektri tasuta...
Aga siis Rothschild grupeering saatis proletariaadi hukutama meie riiki ja h2vitama tuulikuid.
pätsul üks ausammas tahkurannas juba on ja sellest aitab talle küll.
aga sa elektrikalkun pane parem mõni n.tesla vigur tööle. need tuulikud on üks paras sitt.
Eile tõusis ka see teema jälle ühes FB-grupis, kus jagati Lobjaka artiklit "Päts, Eesti riigi vaenlane".
Paljud kukkusid Lobjakat manama ja kuigi enamuse muude kirjutiste eest võibki teda vabalt manada, siis seekord kirjutas õigust.
Nii et kui julgesin ka poetada, et see on ju fakt, et Päts oligi despoot, mistõttu teda võib ka teiste despootidega võrrelda, küsiti, et kust ma nii täpselt tean, et ta despoot oli.
Vastasin, et tegu ei ole mingi sajanditetaguse tegelasega, nagu näiteks Lembitu, kelle tegemistest teame vaid umbmääraste ajalookroonikate põhjal.
Pätsi poliitiline tegevus on meile ju üsna hästi teada. Tegu oli tüüpilise võimuhaige autokraatliku despoodiga, kes vahendeid valimata hävitas oma poliitilisi oponente.
Nagu ka Mart Helme "Suud puhtaks" saates ütles, võib teda muuhulgas pidada esimeseks Eesti rahva küüditajaks, kes saatis vabadussõjalasi ja nende perekondi riigist välja või väikesaartele asumisele.
Selles valguses eriti hämmastav, et siiski üsna paljud rahvuslikke väärtusi toetavad eestlased nüüd Pätsile, kes vapse natsideks sõimas, sisuliselt hosiannat laulavad või vähemalt on häiritud, kui Pätsi pättustele tähelepanu juhitakse.
Delfist ka mõned kommentaarid:
Ärgem fetišeerigem aastaid 1939/40.
Me ei saa kardetavasti iial teada, mis oleks siis parim olnud.
Kuid sm. Päts asus bolševike teenistusse juba kahekümnendail.
1934 aastal sooritas raskeima riikliku kuriteo, riigireetmise.
Miks toetab mingi jõuk riigikukutajast usurpaatorit, korruptanti, riiklikku kurjategijat ja reeturit?
Sest siga leiab ikka pori.
Ju nad on samasugused, valmis relv käes võimu haarama, kehtestama diktatuuri ja Eesti Kremlile maha müüma.
***
Kaitseliidult relvad kokku korjamine ning laiali saatmine, vabadusvõitlejate vangistamine, venelaste poolt ette visatud lepingutele kiirelt allakirjutamine, riigikogu laiali saatmine ja ennast diktaatoriks kuulutamine, iseenda eluajal omale ausamba püstitamine jne jne. Mida siin enam arutada on? Kas järgmiseks arutame ausamba tegemist Simmile kuna ta osale politsei loomises iseseisvunud eestis või ausammas hr Puussepale kuna ta andis ka oma panuse KAPO arengusse?
***
President tekkis alles 1938.a.
Vahepeal oli 1934 aasta ebaseaduslik riigipööre ja endale sobiva põhiseaduse tekitamine igasuguste and poolt määratud vahenõukogude abil, et rahvas ei saaks oma 1933.a. põhiseadust kasutada ja otse presidenti valida. Kuna kõik see võimu ülevõtmine oli ebaseaduslik, kas siis ebaseaduslikkus muutus seaduslikuks? N.Liidu okupatsioon 50 aastat ei muutunud ju seaduslikuks? Järelikult oli kõik see esimese presidendi jutt on juriidiliselt mittekorrektne ja esimene seaduslik president on alles Lennart Meri. Ei mingit ausammast seaduslikkuse hävitajale.
***
Seda ausammast suruvad rahvale peale need ametnikud, kes püüavad inimestele tõestada, et tippametnikud võivad sooritada igasuguseid kuritegusi(päts, ilves, parts jne) ja neid hukkamõista, karistada ei ole nagu kohane, et bööbel peab teadma oma kohta.
Postita kommentaar