Viimasel ajal on palju räägitud vägivallast. Aga on üks vägivald, mis on kuidagi vähest tähelepanu saanud või ei räägita sellest üldse, aga mis on massiline: nimelt lapse võõrutamine rinnast. Selle kohta öeldakse veel unekool. Mis tähendab seda, et laps, kes on harjunud öösiti rinda saama, jäetakse sellest ilma. Ehk laps jäetakse nälga ja seda kutsutakse hellitavalt kooliks. Mis kool see selline on? Kool peaks lapsele midagi andma, aga siin võetakse lapselt kõige tähtsam asi ära.
Siis öeldakse, et laps ei taha rinda. Seda on lihtne öelda, sest võõrutamine toimub ajal, kui laps veel ei räägi, ehk siis ei saa enda eest kuidagimoodi seista. Meie Roosike on praegu 2-aastane ja ta tahab rinda väga häälekalt, isu muudkui suureneb. Kust siis võetakse, et laps ei taha?! Roosike ütleb häälekalt: Miimi-miimi. Miimi on tema enda välja mõeldud sõna ja tähendab üheaegselt emmet ja piima. Emme piima.
Ma mäletan, kui Roosike oli 1,5-aastane ja veel eriti ei rääkinud, siis soovitati ta kiiremas korras rinnast ära võõrutada. Me isegi proovisime seda Portugalis olles, aga õnneks Roosi sellega ei leppinud ja röökis sõna otseses mõttes öö läbi. Hommikul tuli talle rind suhu pista, midagi ei jäänud üle. Laps on kaugel sellest, et ei taha.
Ma tuletan siin meelde, et sada aastat tagasi või nii said lapsed rinda nii kaua kui tahtsid, ehk siis 4-5 aastat vähemalt. Siis aga leiti, et emad tuleb vabrikusse tööle saata (nõudmine toodangu järele kasvas ja meestest enam ei piisanud) ning selle tarbeks mõeldi välja kõiksugu vigurid alates lutipudelist ja lõpetades kunstpiimasegudega. Lõpuks jõuti nii kaugele, et räägiti, et rinnapiima polegi vaja. See oli kosmosevallutuste ajastu, kus arvati, et tulevikus hakkavad inimesed toituma ainult tablettidest ja tuubitoidust, nagu kosmonaudid. Õnneks ei pidanud inimeste tervis sellele vastu, loodus astus vahele. Praegu on tõmmatud järsult pidurit ja WHO soovitab juba vähemalt kaks aastat last imetada, sellest esimesed pool aastat peaks laps saama ainult rinnapiima. Praegu enam keegi naisi vabrikusse tööle ei aja, nii et emad võiks lapsi rahulikult kodus imetada, aga sisse kujunenud tavad on aga visad kaduma. Lapsi võõrutatakse endiselt massiliselt. Mis on jõhker vägivald tegelikult. Kasutatakse ära seda, et laps ei räägi ja ei suuda ennast väljendada, ei suuda enda eest seista. Mis ongi vägivalla olemus: oma tahte pealesurumine endast nõrgema peal.
Siin on mõned videod laste imetamisest. Kas pole ilus ja loomulik?!
6 kommentaari:
loodus on targem kui kõik inimesed ühtekokku.
Maailma parim gurmeerestoran ikkagi :D
Mina jätsin imetamise ära 1,5a, vähendasin imetamiskordi päevas sujuvalt (3-lt 2le, 2lt ühele), lõpuks oli jäänud ainult 1 imetamiskord, vahetult hommikul peale ärkamist) ja asendasime selle lihtsalt müramisega. Laps unustas imemise nii sujuvalt, et mitte kordagi polnud rinnust rebimist ega midagi sellist. Ilmselt oli asi selles,et sõi muust toidust kõhu täis ja rinna otsas olemine oligi vaid niisama lutsutamine, piima välja imeda ta enam väga ei viitsinudki. Kui 2,5a uus beebi sündis ja seda imetama hakkasin, siis ikka rääkisin vanemale lapsele, et "kunagi jõid sina ka siit piima". Ja kõik. Poiss (praegu üle 3 ja poole aasta vana) on asja täiesti rahulikult võtnud, kordagi pole soovinud jälle imema hakata vms.
Üle aastast tüdrukut aga panen hommikuti peale ärkamist potile - sageli on öine mähe kuiv ja kui hommikul potile panna, siis saabki pissi potti. Muidugi ei küsi laps potile ise (ja päevased pissid lähvad kõik mähkmesse), aga las harjub potil istumisega ja saab potti pott pissimise tunde kätte - et pott hiljem ei oleks tema jaoks mingi võõras ja hirmus asi.
Olen tähele pannud, et uusi asju saab noorele lapsele, kes veel ei räägi, kuidagi kavalalt "ette sööta". Nii et laps ei teegi draamat, võtab need kuidagi tasapisi ja sujuvalt omaks...
Minu meelest on kõige tähtsam, et ema ja laps oleksid ise rahul ja õnnelikud - mõnele sobib imetamise lõpetamine varem, mõnele hiljem. Vähemasti aasta aega võiks aga iga laps piima saada, kui see võimalik on.
Ei saa alahinnata ka sisenuse mõju sageli sisendab just vanem lapsele, mille üle ta peaks õnnelik või õnnetu olema.
Minu ema kes oli kuldmedaliga emakangelane s6i halvaad rinnapiima tekitamiseks. Kyllap peab ka rohkesti jooma lehmapiima sest ema kaotas tykikese hambast iga imikuga .
Mu eksabikaasa kartis saada suuri rindu sest taguots oli juba lai(minu arvamust ta ei arvestanud sest ta plaanis lahutust)ja ei andnud imikule rinda,vaid kolm kuud. Lapse hambad kasvasid suust v2lja,pidi kasutama klambreid.
Postita kommentaar