Sirje Kingsepp ei vaja meest - on see meditsiiniline juhtum või uus normaalsus? Dr. Inno annab nõu.

Väljavõte Sirje Kingsepa alias Manjana blogist.

Irja, kes loeb viimasel ajal teisi blogisid, andis mulle uue kondi järada. Nimelt endine vasakpoolne poliitik, ideeline kommunist Sirje Kingsepp, kes blogib Manjana nime all, kirjutab viimases sissekandes, et ta ei vajagi endale meest. Ega üldse mingit suhet. Irja küsis selle peale Dr. Inno arvamust, kas tegemist on meditsiinilise juhtumi või millegi muuga.

Dr. Inno ütleb: siin on tegemist tõesti meditsiinilise juhtumiga, aga anamnees näitab, et see ei vaja akuutset sekkumist. Ehk teisisõnu: haige näitab paranemise märke ja seda ilma välise abita. Patsient on jõudmas ise tõe juurde. Praegu on käsil eituse faas, mis on väga oluline etapp tervenemisel. Kõigepealt tuleb šokk, siis eitus ja lõpuks probleemist arusaamine ning lahendus.

Mis siis on lahendus? Küsib selle peale Irja. Dr. Inno selgitab: lahendus on see, et inimene leiab omale uue suhte. Sest üksi elamine. Tänapäeval. See on ikka lowest of the low, nagu öeldakse. Täielik mandumine, seda nii emotsionaalsel kui füüsilisel pinnal.

Mingis mõttes on need sümptomid siin sarnased teiste samas olukorras isenditega nagu Kati Murutar või Epp Petrone. Nad on kõik elanud läbi tormilise nooruse, kus põrutati, piltlikult öeldes kõike, mis liigutas. Siis tuli armastuse, õigem oleks öelda armumise faas, kus krabati omale keegi ära. Siis tuli tõe faas, kus selgus, et krabatu polnud ikka PÄRIS SEE. Siis järgnes lahkuminek ja nüüd on uute otsingute faas, millega kaasnevad oma mina otsingud ja selle leidmine. Kõik see on väga oluline läbi teha ja läbi elada, et lõpuks siseneda suhtesse kogenuma ja arukamana, nii nagu see on kohane mõistusega olenditele. Vahepeal küll levitati arvamust, eriti Murutari koolkonna hulgas, et naine mõtleb oma emaka või v.tuga, ja sellest täiesti piisab, aga nagu elu näitab, ei pea see siiski paika. Mis tähendab, et otsused, mis nii on tehtud, ei pruugi olla pikemas ajaperspektiivis kõiki vajadusi rahuldavad.

Kingsepa puhul torkab silma, et indiviid ei süüdista enam kõiges teisi, vaid otsib lahendust iseendas. See näitab, et saabumas on vaimne küpsus, mis on üheks eelduseks pikaajalisele ja jätkusuutlikule suhtele. Varem oli küllalt tavaline, et suhtesse astusid lapsed. Füüsiliselt küll täiskasvanud, aga moraalselt ja sotsiaalselt arengult veel lapsed. Need lapsed ei saanudki luua mingit õiget suhet, sest neil polnud eeldusi püsisuhte loomiseks. Kaasajal on päris tavaline, et inimesed saavad küpseks alles 30. või isegi 40. eluaastaks, mistõttu on see aeg kõige sobivam püsisuhete loomiseks.

Ehk siis, Sirjel pole mõtet taga nutta lapsena sõlmitud ja purunenud suhet või suhteid, nii nagu pole mõtet taga nutta liivakastikaaslasi, kes on teise kohta kolinud, vaid olla valmis sisenemiseks päris püsisuhtesse. Valmisolek selleks võib tulla üsna ruttu.

Siis lapse teema. Analüüsitav toob välja, et on püsisuhtes oma lapsega. Siit kumab läbi teatud kompleks. See pole samuti terve lähenemine, mis võib muutuda ahistavaks lapse suhtes. Praeguses faasis ma ei näe, et see asi vajaks siiski veel meditsiinilist sekkumist. Lapsest tuleks lahti lasta, see soodustab püsisuhte loomist.