neljapäev, 2. märts 2017

Appi! Ma vajan päikest!!!



Siin Juulike aasta tagasi 2. märtsil Lissabonis Rossio platsil. Päike paistab ja tuju on hea.

Uhh, kuidas ma juba igatsen päikese järele. No kohutavalt igatsen. Ma ausalt öeldes ei kujutanud ettegi, et see igatsus vastu kevadet nii hulluks võib minna. Läinud aastal igatsesin Lissaboni päikesesse uppuvatel tänavatel Eesti kevade järele. Ma ei saa aru, mida ma mõtlesin! Okei, saan aru. Eesti kevad on külm ja kalk, aga samas on kusagil peidus lubadus ja ma arvan, et just tolle lubaduse järele ma igatsesingi. Et kuskilt hiilib siiski välja mõni päikesekiir ja ma saan teda märgates kohe välja tormata. Tavaliselt on seda päikest siiski vaid mõni minut või äärmisel juhul tunnike, aga kuna sa oled teda nii-ii kaua oodanud, siis oled omast arust eriti suure kingituse saanud ja rõõm on tohutu. Tegelikult on see muidugi suur enesepettus, aga see ei tähenda, et enesepettus ei oleks magus:). Ma arvan, et Eestis on just seepärast nii palju häid luuletajaid. Kuna luule sünnib igatsusest ja igatsus päikese, sooja järele on üks võimsamaid igatsusi üldse. Kui mitte arvestada igatsust armastuse järele, aga ka see igatsus on päikese ja soojaga seotud, sest kõige rohkem armutakse just kevadel.

Inno ütleb, et ega Lissabonis ka sel aastal teab mis talv olnud, vahepeal oli isegi alla viie (pluss)kraadi. No ja siseruumid on ikka legendaarselt külmad. Aga ikkagi. Päike on seal sellele vaatamata. Päike on ka alla viie kraadiga. Lissabon on alati valge, helge ja päikeseline. The city of light, nagu mu tollane elukaaslane Joáo uhkusega ütles. Felicitas Julia, Juliuse rõõm. Juba Caesar sai sellest aru.

Mulle meeldib valgus. Pimedus tekitab mus tuska. Ma ei ole kunagi aru saanud inimestest, kes ütlevad, et neile meeldib istuda vaikselt pimeduses. Ma ei saa sellepärast isegi maal elada, et seal on talvel nii kuratlikult pime. Meil oli Massiaru maakodu, nii et ma tean. See on nii ängistav, et sööb hinge seest välja. Vähemasti minul. Või üldse loomingulistel inimestel, ma kujutan. Üks mu sõber, kuulus kirjanik ja luuletaja, üritas mõnda aega elada ühes väikses maakohas Peipsi lähedal. Aasta pidas vastu, siis pages kiunudes Tallinna, kus elab siiani. Ängistav, ängistav, ängistav.

Ma kirjutasin kunagi, et mulle meeldiks elada suurlinnas. Ma ei valetanud. Nimetasin oma neli lemmiklinna: New York, Kairo, Lissabon, Helsingi. Lissabonis oli mul natuke aega tagasi õnn elada, nüüd on plaan minna avastama Helsingit. Ärevus tuksub hinges, ei jõua ära oodata. Aga tahan siiski veel natuke oodata, et ilmad vähe soojemaks läheksid. Lastega on nõnda parem reisida.

Õnneks on kevaded ka Põhjamaal ilusad, või mis, palju ilusamad kui Lõunamaal, nii et mu päikeseigatsus saab varsti leevendatud. Seni hoian varbad ristis ja loodan, et esimene tõeliselt päikeseline päev saabub KIIRESTI! Et ei oleks nii, et saad lapsed riidesse ja päike on juba läinud, pagan küll!!!

Ja siin veel üks lahe pilt päikest nautivast Juulikesest (nagu näete, siis jumaldab ka meie väike ingel päikest):

10 kommentaari:

ann ütles ...

Valgus on ju olemas ka siis, kui päike ei paista. Näiteks minule kevadtalvine valgus, nagu praegu on, väga meeldib. Aga õiget valgust kogeb silm muidugi väljas, vahetult, mitte läbi aknaklaasi.

Halb on mitte maaelanikel (öine pimedus on loomulik), vaid neil, kes päevase napi valge aja peavad 100% kuskil kontoriruumides või koguni suure kaubanduskeskuse akendeta boksides olema. Kelle silm ei saa looduslikku valgust vaadata, sest kui ta töölt ära läheb, on juba pime. No mingi lõunapausil 10-15 min kuhugi väljaminek ehk õnnestub. Talvel käidi vanasti metsatöödel ja saadi oma valgusedoos kätte. Lisaks käidi ämbriga kaevul jm. väljaskäigud, mis ühelt poolt oli koormus, teisalt aga võimalus toast väljas käia. Tänapäeval, kui metsatöödel ja ämbriga kaevul enam ei käi, peab jalutamas käima, et oma valgusedoos kätte saada. Toast iga päev välja minemist ei tohi unustada ka pilves ilmaga. Lähmegi varsti jälle ringile.

Irja ütles ...

Okei, ütleme siis nii, et ma vajan päikest. Portugalis sain suvel päikese üledoosi, aga siin tekib talvel metsik päikesejanu. Valgus on olemas, aga ma tunne, et sellest ei piisa. Isegi kui iga päev väljas käia. Taevas on enamasti hall.

Ilmselt on lahendus selles, et veeta talved Portugalis ja kevaded-suved Põhjamaal :).

Ann ütles ...

Su unistused on täidetavad. Tuleb leida töö, mis sellist elu võimaldab.

Mis vahe on kolimisel +5kraadiga või +10 kraadiga?

Irja ütles ...

Selle poole me pürgimegi :). Hea on see, et me kumbki teeme tööd arvutiga - Inno oma Eestineni ja mina raamatut. Saame töötada kus iganes. Minu kogemus on näidanud, et kui millestki väga unistada, siis see unistus täitub.

+5 kraadiga on veel jahe ning sageli ka tuuline. Ka + 10 on veel natuke külm. Võiks olla +20. Nii et enne maid me ei stardi.

Anonüümne ütles ...

täielik sõnavabaduse puudumine juba minnakse huumori kallale http://publik.delfi.ee/news/kino/mis-lahti-abielu-helenis-pahameelt-tekitanud-naljaleht-suleti-asemele-tekkis-kiirelt-uus?id=77418974 suleti huumorisaate prooviabielu fännileht

Anonüümne ütles ...

Kui tahad Päikest ja Valgust, siis ära põhja poole küll koli. Ok suved on valged, aga mida põhjapoole, seda pimedam on talv. Peale pööripäeva hakkavad päevad väga kiiresti pimedaks minema ja võrreldes valge suvega saab talv veelgi masendavam olema.

Anonüümne ütles ...

Talvine hämarus on jah natuke nii noh, aga peale selle on Eestis veel häbematult rõske! Peaks kuhugi kuivemasse kliimasse pagema.

Anonüümne ütles ...

Kõige ilusam valgus on Vietnamis, seda on väitnud paljud maalikunstnikud...
Mis aga Portugali puudub, siis eelmisel nädalal olid temperatuurid üle 20 kraadi ja päikseline. Sel nädalal vihmane, hall ja taevas on vastu maad.


olge ise ka tublid ütles ...

- "Ilmselt on lahendus selles, et veeta talved Portugalis ja kevaded-suved Põhjamaal :)."

Portugalis mõnusalt talve veetmiseks on vaja küttega korterit, teatavasti seal sellised üsna haruldased, vist isegi olete kirjutanud sellest. Käisin kümmekond aastat tagasi Portugalis ja seal tuli ka see jutuks ühe kohalikuga, kes olevat käinud vahepeal Saksamaal ülikoolis ja talle meeldis talv Saksamaal palju rohkem, kuna seal vähemalt ruumid köetud. Sama on rääkinud Maltal elanud ja töötanud tuttav, et sealne talv on üsna kõle ja rõske, kuna ei köeta.

Irja ütles ...

Ma olen sinuga absoluutselt nõus, need kütmata korterid ja mitte ainult korterid, vaid ka kütmata restoranid, mis olid samuti väga rõsked, olid tõeliselt frustreerivad selle meie Lissaboni talve juures. Lisaks pidevalt hambaid plagistavad inimesed, kel mitu kampsunit seljas :). Meie korteris oli magamistoas elektriradiaator, aga teised toad olid vahepeal uhh kui külmad. Siis panime gaasiahju tööle ja sellest oli natuke abi. Aga ikkagi - jube. Portugallased ise ei näe kütmisel mõtet, sest see on kallis ja nad mõtlevad nii, et kannatavad selle aja ära. Ainus lahendus on kaminaga korter või maja, selliseid oli seal ka pakkuda. Samas ei lahenda see kütmata restoranide probleemi :).

Portugalis on kõige lahedam aprillis. Pole veel liiga pakav ja tuba ei pea enam kütma. Märtsis oli meil veel radikas sees.