Huhh, täna juba natuke parem. Inno ütles, et tal on täna esimest päeva tunne, et enesetunne hakkab justkui paremaks minema. Mul ka. Pea on ikka paks ja iga viie minuti tagant tuleb nuusata, aga jaksu on rohkem. Käisime täna isegi väljas. Viimane ilus päev ikkagi, enne kui ilm jälle sitaks läheb.
Tegime tiiru Tamula ääres, kiikusime Roosi nõudmisel pingikiikedel, nautisime päikest. Roosi jooksis rõõmsalt ringi, ronis mäest üles ja lasi sealt alla, korjas maast erinevaid põnevaid asju üles jne. Meie üritasime tal kuidagi kannul püsida.
Kodus sõime sooja juurviljasuppi, mille ma olin eile valmis teinud, ja üritasime puhata. Roosi tegi väikese uinaku ja jätkas ärgates endise hooga. Tantsis ja laulis - enda välja mõeldud laulu - ning käskis meilgi temaga kaasa tantsida ja laulda. See oli päris väsitav, mul oli pärast keel täitsa vestil.
Juulikesel on ka palju parem. Täna enam palavikku pole. Natuke aevastab ainult. Aga vehib juba entusiastlikult kätega, mis on tema puhul kindel märk sellest, et ta hakkab terveks saama.
Ülal issi koos oma kahe tütrekesega Tamula rannapromenaadil jalutamas. Siin veel mõned pildid tänasest päevast:
Inno ja Roosi kiiguvad.
Roosi laseb jalga...
...ja on mõne sekundi pärast mäe peal.
Siit on kindlasti lahe alla lasta.
Mõeldud-tehtud.
Hurraaa! Peaaegu all!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar