kolmapäev, 3. mai 2017

Eesti Töötukassas pole sellist ametit nagu kirikuõpetaja!

Võru õpetaja Jüri Pallo kirjutab oma meenutustest seoses töötusega Võru linnas:

TEATEID VÕRU LINNAST

Ongi hea, et kirjutan üle pika aja neist sündmusist, mis ei unune. Nende juhtumise vahetul ajal oleksin viibinud ehk liigagi emotsioonides ja nii jäänuks mulle ja lugejale üledramatiseeritud pilt. Püüan siinkohal lihtsate sõnadega tuletada meelde järgmisi seiku ühe kodumaale tagasipöördunud eestlase silmade ja südame läbi.

Suve lõpp 2013. Esimese asjana sean sammud Võru Töötukassase ja võtan end arvele. Selgub tõsiasi! Eesti Töötukassa arvutisüsteemides ei leidu ametieriala nimetust kirikuõpetaja. Arvuti ei võta mind selle nimetusega sisse. Jään sinna kui töötu haridus-kultuuritöötaja. Mulle kuulub ka au olla Eesti Vabariigi ainuke töötu kirikuõpetaja.

Olen aktiivne tööotsija. Kandideerin EELK ühe maakoguduse õpetajaks. Leian selle kodulehelt, et on kehtestatud tasud kiriklikele ametitalitustele. Need ja mõned teised asjad mulle ei sobinud. Taas töötu. Tööotsija uuesti. Kõik luhtunud. Kuid ma ei anna alla. Tunnen, et mul pole õigust VAIKIDA.
TEMA pärast!

Olen juba allakirjutanud koostöölepingu Võru Haiglaga. Kohtunud (minu auks kutsuti kokku haigla personali koosolek) arstidega, õdedega. See on vabatahtliku töö leping. Olen hingehoidja-kaplan. Esmaspäev on minu tööpäev ja ka teised ajad, vastavalt vajadusele. 

Ühe surija juures tegin palvet. Palusin talle piinade leevenemist. Hommikul helistab mulle haiglast valveõde. Inimene lahkuski. Inimene mädanes. Palvetasin respiraator suu ees, et mitte oksendama hakata. 

Esimesed haiged, kes soovisid minu kui pastoriga rääkida olid vene naised. Võru haiglas on palju Pihkva oblastist patsiente. Vene emad käivad koos peredega sünnitamas Võrus. Tallinnast on kolinud viimaste aastate jooksul rahvast Võrru ja nüüd on need Tallinnast tulnud vanad haiged minu hoolealused. Nendega räägin ma vene keeles. 

Igal esmaspäeval haiged juba ootavad mind. Mitte mind, vaid Jeesust! 

Eesti rahva väidetavast uskmatusest ei taha ma midagi kuulda. Küsimus on vaid selles, kas kirik inimesteni jõuab.

Ühe Põhja-Eestist pärit raske haigega on mul järgmine lugu rääkida. Mitte haigest. Vaid Võru praostkonna kirikuõpetajatest.

Patsient soovis, et ma tuleksin talle armulauda jagama. Mul oblaate ei olnud. Võru õpetajat ma kiiresti kätte ei saanud. Armulauda surijatele PEAB JAGAMA KIIRESTI! Helistasin oblaatide saamiseks Rõuge õpetajale. Toon nende ´´ hingekarjaste ´´ nimed südamerahus ära!
Mait Mölder hakkas kohe pärima, et milleks mulle oblaate vaja on ja kus ma neid jagan. Saades vastuseks, et Võru Haiglas, oli kõne kiiresti läbi, küsis vaid, et kas Võru praost Urmas Nagel teab minu´´isetegevusest´´.

Helistasin Urvaste ametivennale Üllar Salumetsale sama palvega saada kiiresti haigele oblaati. Ta esialgu lubas, kuid mõne minuti pärast helistas ta mulle äreva häälega tagasi ja teatas, et Rõuge ja Vastsellina õpetajad KEELAVAD Pallole oblaate anda! 

Jeesus nägi, et ma tegin kõik mis minu võimuses oli. Päästeingliks sai õp. Andres Mäevere, kes koju tuli ning jõudsin veel VIIMASEL minutil haige hingeõnnistuse tunnistajaks. JÕUDSIN. Mitte mina. JEESUS jõudis.

Nüüd on inimesed tulnud minu juurde palvetega, et ma mataksin Jumala Sõnaga nende kalleid lahkunuid. Esimene matus jääb meelde. Matsin üht lahkunut, kes oli endine vang. Tema vabanenud kambrikaaslane kandis ta puusärki ja hiljem peielauas ütles ka südamliku, kristliku järelhüüde. Selline ongi Jumala Riik. Jeesus sõi ja jõi koos kõigiga, koos patuste ja tölneritega! 

Olen matnud ka endisi komsomoli ja partei tegelasi. Omaste palvel. Nemadki said Jumala Sõnaga hauda. Matsin neid, kandes ise ülikonda. Meie Isa palvet aga lugesid matuselised kõva häälega minuga kaasa. See oli imeline tunne. 

Ma sain nüüd RAHVA õpetajaks. See ongi RAHVA KIRIK. 

Võru praostkonna pastorid sepitsevad minu vastu kaebekirja Peapiiskopile. Kadedus on eelkõige seotud matustega. Matan ilma honorarita.

Rahva jutu järgi on need pastorid muutunud rahaahneteks, käskides maksta koos matuse ülikallite honoraridega ka tasumata jäänud kirikumaksud. Milles lahkunu leinavad omaksed süüdi on, küsin ma?

Mu süda on nüüd rahul. Seda tahtsingi kirjutada.

Rohket Jumala abi ja ligiolekut Teile paludes,

Õp. Jüri Pallo
Võru linnas, Tamula ääres.
21. veebruar 2014

2 kommentaari:

Piret ütles ...

Aga presidendi või ministri amet? Neid ka pole töötukassas :(

Anonüümne ütles ...

Kirikumees teeb järelnoppimist.