OLULINE INFO: Kloogal hukkasid juute hoopis venelased?

Inimriit segamini palkidega enne põletamist Kloogal, holocaustresearchproject.org veebist.

Kui seni on olnud teadmine, et Kloogal hukkasid juute saksased või koguni eestlased ja pole teada, et mõni eestlane oleks mõne juudi hukkamisest Eestis päästnud, siis nüüd on ilmunud Vikipeediasse Klooga kohta väga põnev info. Nimelt hukkasid Kloogal juute hoopis venelased!

Vikipeedias on üleval järgmine info:

Sonderkommando alustas 19. septembril 1944 Klooga lähedal metsas vangide hukkamisi ja seetõttu tekkis konflikt sakslaste ja eestlaste vahel. 19. septembril 1944 teatas Klooga laagri ülem SS-Untersturmführer Wilhelm Werle ülesrivistatud laagrile, et laager evakueeritakse. Küll aga ei teatanud ta laagrit valvanud 287. Eesti Politseipataljoni 3.kompanii meestele, et kõigi laagriasukate jaoks transport puudub ja kõik juudid likvideeritakse.

Kloogale saabus Julgeolekupolitsei ja SD Eestis SD erikomando, mis alustas laagri lähedal metsas kinnipeetute hukkamisi.

Eestlased olid sellisest käitumisest jahmunud ja teatasid sellest lähedal asunud 20. relvagrenaderide SS-diviisi väljaõppelaagrisse. Väljaõppelaagrist läks leitnant Egon Valter protestiga SS-Sturmbannführer Georg Ahlemanni jutule. Viimane vihastas eestlaste sekkumise üle, rebis Valteri rinnalt Raudristi lindi ja vahistas leitnandi. Nüüd aga vihastusid eestlased, nad murdsid sisse relvalattu ja relvastusid. Valter vabastati ja vahistati hoopis Ahlemann. Võim Kloogal läks täielikult eestlaste kätte. Admiral Johan Pitka palvel sakslane hiljem siiski vabastati. Kuigi 287. Politsei Vahipataljoni mehed kinnipeetute hukkamistest osa ei võtnud, mõisteti peale sõda 38 pataljoni meest selles süüdistatuna Nõukogude võimude poolt pikaks ajaks vangi.

Vanema põlvkonna Eesti juudikogukonna aktivisti ja kirjaniku Elhonen Saksa väitel koosnes vange hukanud SD Sonderkommando uute andmete järgi tegelikult vene vlassovlastest. Saksa kinnitust mööda vaikis eriuurimiskomisjon pärast sõda maha nende osa vangide massihukkamises, kuna mahalaskjate rahvus ei sobinud Nõukogude võimule.^[2]

Klooga koonduslaagrisse jõudsid Punaarmee väeosad 28. septembril 1944. 85 vangi olevat end enne vabastamist ära peitnud ja nii pääsenud väidetavast sakslaste veresaunast, kus olevat tapetud kõik laagri vangid mõned päevad enne vabastamist.

Taustaks: vene vlassovlased olid Venemaa Vabastusarmee sõdurid, keda juhtis end Hitlerile üles andnud kindral Andrei Vlassov.

Igal juhul oleks sellest Klooga laagrist, eriti neist eesti meestest ja leitnant Egon Valterist päris huvitav lugeda, võimalik, et tänu temale pääses osa vange eluga. Mis neist eesti meestest seal Kloogal edasi sai? Miks mitte tulevikus sellest film teha, pealkirjaga Klooga. Väljamaa-oscareid jagatakse ainult holokausti-filmidele.