teisipäev, 19. september 2017

Kui sind ründab teine puudega lapse ema



Mind on erivajadustega lapse emana kõige rohkem üllatanud see, et sinu kõige suurem kriitik või isegi vaenlane võib olla teine puudega lapse ema. Kes võib sulle silmagi pilgutamata haiget teha ka siis, kui sa kõige nõrgem oled - su lapse haiguse ajal.

See on iseenesest kurioosne, sest teine puudega lapse ema peaks ju teadma, et elu erivajadustega lapsega on raske ning seda eriti lapse haiguse ajal. Erivajadustega lapsed on õrnad, nende haigused raskemad kui tavalistel lastel ning paljud haigused - nagu näiteks krambid - võivad olla eluohtlikud. Sageli võtab haige lapse eest hoolitsemine vanemalt kogu jõu. Teine ema on seda kõike omal nahal kogenud. Samas teab ta ka hästi, mis teisele erivajadustega lapse emale haiget teeb, millisele nupule vajutada, kui soovite, ning on seetõttu ründamises väga osav.

Eile jagasin Juulikese haigusest kirjutavat postitust ka Facebookis. Paljudele läks see korda. Nende seas Riigikogu liikmele Inara Luigasele, kes pakkus kohe abi, öeldes, et võib isegi päevaks appi tulla, kui seda vajame. Olin sellest abipakkumisest väga liigutatud (Inara on üks armsamaid inimesi, keda tean) ja me hakkasime omavahel juttu ajama, kui ühtäkki sekkus meie jutuajamisse Võru sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv endine sportlane Silja Suija (hetkel Võru linnavolikogu liige), kes hakkas Juuli haiguse üle irvitama ja pakkus, et Juuli ravi võiks kinni maksta Ingrid. Ei hakka siin kõiki tema kommentaare kirja panema, aga lõpuks hakkas ta ründama ka Inara Luigast  - selle eest, et viimane meile abi pakkus! „Vähem sotsiaaltoetusi, minge mõlemad tööle!” oli tema soovitus meile (NB! tegemist on sotside nimekirjas kandideeriva inimesega!). Ja ma olin just kirjutanud, kuidas Juuli haigus oli meid mitu nädalat magamatuna hoidnud. Ehk siis sisuliselt soovitas sots mitu ööd magamata sügava puudega lapse vanemad toetustest ilma jätta ja käskis neil kohe tööle minna :D Küsisin talt siis, et kallis Silja, soovita palun tööd, mida saab teha magades. Selle peale vastas ta, et aga las Inara pakub sulle tööd.

Ma olen sõnatu. Mõtlesin öö otsa (sedapuhku ei saanud magada nördimusest, Juulike on tervenemas ja norises), kas sellest kirjutada. Täna hommikul otsustasin, et me ei tohi leppida vägivallaga. Ka sellise vägivallaga, mis tuleb teiselt puudega lapse vanemalt. Vägivallast tuleb koheselt rääkida ja sellele tuleb panna piir. Kuid vägivallale ei tohi vastata vägivallaga, vaid mõistmisega. Mina näiteks kirjutasin Siljale, et ta räägiks, mis tal mureks on. Sest ma tean seda nii hästi - erivajadustega lapse vanemate elu on raske. Vahel isegi kurnav ja laastav. Seepärast on oluline oma muresid jagada. Et nad üle pea ei kasvaks ja neid teiste inimeste peal välja elama ei hakataks. Minu kogemus näitab, et suhelda ei tule mitte ainult teiste puuetega laste vanematega, kes võivad sind küll hästi mõista (mul on selliseid kogemusi ka), aga samas sulle ka kõige rohkem haiget teha. Erivajadustega lapse vanema sõpruskond peaks olema nii lai kui vähegi võimalik ning sinna võiks mahtuda võimalikult palju erinevaid inimesi.

Nüüd võiks küsida, mille jumala pärast peaks üks teine erivajadustega lapse ema teist rünnata tahtma, kui too teine oma haige lapse eest hoolitseb. Ega siin pikalt mõtelda ole vaja - käimas on valimised. Nii meie kui Silja kandideerime Võru volikokku ja kohtade arv on piiratud. Sisse saamine on tema jaoks ilmselt nii oluline, et selle jaoks võib ohvriks tuua ka inimlikud väärtused nagu teise inimese lapse haiguse respekteerimine.

Minu enda jaoks on aga ka valimiste ajal piirid, millest lihtsalt üle ei astuta. Üheks selliseks piiriks on lapsed. Laste üle ei irvitata ja ka nende vanematele võiks nende põetamise ajal rahu anda. Need võiks olla miinimumtingimused. Arutada võiks üldiste printsiipide üle ning rääkida sellest, mis on linnas tehtud ja mis tegemata. Mis puutub Võru linna asjadesse Ingrid ja tema võime Juuli ravi kinni maksta, küsin ma puhtpraktiliselt. See on jabur, kui isegi kõik emotsioonid kõrvale jätta :)

Rohkem konstruktiivsust ja vähem alatust, kallid sõbrad! :)

Pildil kuulab Juulike huviga Kirumpää linnuses peetavat loengut linnuse ajaloost.