Eesti on viimased paarkümmend aastat poputanud üksikuid ametnikke ja ettevõtjaid, kellest paljud on Eestist jalga lasknud, võttes kaasa Eesti ühiskonna kaasabil teenitud raha ja varanduse. Hea näide on ekspresident Toomas Hendrik Ilves, kes võttis, mis võtta andis ja jättis Eestile maksmiseks suured võlad.
Appikarjed stiilis, et Eestile oleks vaja uut parempoolsust ja uut Jaan Tõnissoni on pehmelt öeldes lapsikud. Kakskümmend viis aastat on lastud Eesti riiki laiali tassida, ja nüüd siis ärgatakse. Nüüd on juba lootusetult hilja, rong on läinud, nagu öeldakse. Eestis on Euroopa ühed kõrgemad hinnad, madalad sissetulekud ja sellega seoses üks madalamaid elatustasemeid ehk tegemist on maapealse põrguga, kust põgenemine on saamas auasjaks. Eesti vanemad uhkeldavad, kuhu välismaale on nende võsukesed elama asunud.
Eestile otsitakse märki, aga see on olemas. Eesti sümboliks on saanud hambutud inimesed, kelle traagika on selles, et nad lihtsalt ei suuda ära minna. Peredest, kes Eestisse jäävad, saavad varem või hiljem Kodutunde saate „kliendid”.
Eestisse on jäänud vaesus, mis peletab eemale noori. Ainus võimalus edasi minna on hakata võõraid inimesi sisse vedama nagu seda tehti nõukogude aastatel. Sellega võib Eesti kui rahvusriigi projekti läbikukkunuks kuulutada.
2 kommentaari:
Väga õige arusaam. Kahjuks :(
Oleks vaja minna ajaloos tagasi ja selgitada välja Eesti allakäigu põhjused ja seda tekitanud poliitikud. Siis aga taastada paragraaf ja karistus: kahju tekitamine eriti suures ulatuses!
Mitte läbi kukkunud, vaid läbi kukutatud.
Aga Jaan Tõnisson oli elukunstnik ja krooniline võlglane, kelle kohta kirjutas Oskar Öpik järgmist:
Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” - tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus.
Postita kommentaar