Kui juba heietamiseks läks, no siis võib rääkida ka sellest, et 28. novembril oli mul Võrus Stedingu majas Ivar Silla ja Karelusega ühine esinemine.
Ma ei mäletagi enam, millal viimati esinesin, vist Tallinna kirjanike majas koos teiste naisluuletajatega, ja seepärast see mõte mulle üldse ei meeldinud. Küsisin lihtsalt Ivarilt naljaviluks, et millal ta Võrru esinema tuleb, siis võttis sellest tuld Rainer Gapfauf, kes samuti Ivarit moosima asus, ja ühel hetkel olin ma, ei tea, kuidas, olukorras, kus ütlesin Ivari kutsele koos esineda vastuseks „jah.” Kuigi olin talle just hetk tagasi öelnud, et ma olen hetkel nii oma romaani sees, et ei taha luuletuste peale mõeldagi. Ma ei tea, kuidas ta mu alati ära räägib :)
No ja siis ei jäänud mul muidugi muud üle kui hakata oma viimaseid luuletusi revideerima. Ja kuna valdav osa neist on inglise keeles ja kirjutatud mu portugallastest sõprade lõbustuseks, siis ka neid eesti keelde tõlkima. Mul läks sellele terve nädal, aga lõpuks olin tulemusega täitsa rahul. Luuletusest „Blue” sai „Sinine” ja luuletusest „Grains of Sand” „Liivaterad.”
28. novembri õhtul kell seitse olin Stedingus kohal, nagu lubasin. Ivar ja Karel olid juba seal. Tegin veel viimase katse seletada, et äkki esinevad nemad kahekesi, mina lihtsalt kajastan seda õhtut Lõunaeestlase jaoks, aga Ivar ütles selle peale resoluutse „ei” ja kuidas ma ikka hakkasin temaga vaidlema. Veel rahva ees. Nii lugesingi oma luuletused vapralt ette ja... täitsa hea tunne oli. Ausalt öeldes oleks võinud juba selsamal õhtul uuesti esineda. Luuletaja on mus seega endiselt olemas, kuigi olin enda arvates juba täielikult proosale üle läinud. Ivar, tõsi, küsis, et kus see bravuurikas Irja on, keda tema kunagi ammu teadis. Jaa, see on õige, et mu Portugali luuletused on teistsugused kui mu Eesti luuletused. Portugali luuletused on fado, Eesti omad tango :). Ma olen seal lihtsalt teistsugune, Portugal avab mus teised tahud. Kui siin olen käre ja kärsitu, siis Portugalis romantiline ja sügav. Mu portugali sõbrad saaks šoki, kui teaks, mida ma siin Eestis korda olen saatnud - kõik meeleavaldused ja muu poliitika :D
Igal juhul mõjus see esinemine mulle hästi ja pani mõtlema. Et miks ei võiks Võrus olla rohkem kirjandusüritusi. Kus saaks üles astuda nii kogenud kui noored luuletajad. See mõte ei tekkinud aga ainult minul ja nii oli meil üleeile Stedingus sõprade keskis väike selleteemaline nõupidamine. Esimene üritus on juba plaani võetud ja eks paistab, mis sellest saab.
Mina isiklikult ootan pikisilmi seda, et saaksin oma romaani ühel päeval ka Võrus esitleda :).
Pildil mina Stedingus. Pildi tegi luuletaja Ivar Sild :). Minust vasakul Karelus.
