Veel kaks musta leske

Kujutised Postimehe veebist.

Muidu kenad noored naised, aga miks nii sünged? Nagu matusele oleks läinud. Lisaks teeb must ka vanemaks.

Trump seisab mustanahaliste ameeriklaste õiguste eest

USA president Donald Trump, Facebooki veebist.

Täna võttis USA president sõna mustanahaliste ameeriklaste kaitseks, lubades luua kõigile ameeriklastele võrdsed võimalused ja tingimused. Arukas jutt.

Paljud on kritiseerinud Trumpi, et ta seisab ameeriklaste eest ja jätab teised maad ja rahvad tähelepanuta. Aga kas ühe riigi president ei peaks hoolitsema eelkõige oma rahva eest? Mis siis, et mujal maailmas harjuti ära, et Ameerika kõike korraldas, oli nagu globaalne lapsehoidja. Aga miks peaks üks riik või rahvas teistele lapsehoidjat mängima? Olukorras, kus oma rahval palju probleeme kodus. Ma saan aru, miks välismaal kõvasti kiunutakse, aga ameeriklastele Trump meeldib. Ameerika rahval on villand sellest lapsehoidja mängimisest.

Samasugust sirgeselgsust oma huvide eest seismisel soovin ka Eestile. Eesti president pühendas suurema osa oma aastapäevakõnest välismaalastele, e-residentidele. Koogutas ette ja taha võõramaalaste ees. Kas see pole vähe jabur olukorras, kus Eesti oma inimesed on hädas ja kannatavad?! Näiteks väiksed ettevõtjad ei tule ausalt makse makstes Eestis toime, kuna tööjõumaksud on üle mõistuse kõrged. Milleks teenindada välismaalasi, kui endal püksitagumik auklik?! Kui ei suuda oma väikeettevõtjaid aidata. Taustaks: väikeettevõtjad on põhilised töökohtade loojad, samas kui suured lasevad inimesi lahti.

President märkis, et 1% ettevõtetest on loonud e-residendid. Aga kui palju on need etevõtted loonud Eestis töökohti ja kui palju maksavad makse? Kas need ettevõtted tegutsevad üldse reaalselt Eestis, või kasutavad lihtsalt Eesti ettevõtluse 0% tulumaksumäära. Ehk siis aitab Eesti riik teistel oma riike petta. Mängida rehepappi, kes on saanud Eesti riigijuhtimise sünonüümiks. Eesti riigi juhid petavad ise ja aitavad teistel petta. Käib üks suur vargus, samal ajal rahvas maksab nii et silm sikkus. Riigi juhte keegi varguste eest vastutusele ei võta, sest nad on ringkaitses. President Toomas Hendrik Ilves on ilmekas näide. Nüüd on ta Eestist kadunud koos rahva tagant pihta pandud rahaga.

Pole siis ime, et noortel pole tööd, Eesti rahvast tühjaks jookseb ja eesti rahvast on tabanud viimase mitmesaja aasta suurim demograafiline katastroof. See on umbes sama, kui pere nälgib, aga pereisa käib ja jagab toitu võõrastele, sest võõrad teda kiidavad. Kiida lolli, loll hüppab, öeldakse selle peale. Samal ajal peidab see pereisa oma nälginud pereliikmeid võõraste eest. Kas see pole samasugune vägivald kui peksmine, millest Kaljulaid oma kõnes rääkis?! Vägivald on ka see, kui riigi juhid oma rahvast ei hooli, kui rahvas on hädas. Kui vägivaldsed inimesed riiki juhivad. Sellised inimesed peaks saama abi haiglas, mitte juhtima riiki.

Eesti julgeolekuoht nr 1 - rasvarull Terras

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Riho Terrast muudkui kiidetakse ja pannakse tärne juurde, aga keegi ei pööra tähelepanu, et mees on haige. Näost on näha, et meest kimbutab ülekaal, kõrge vererõhk ja infarktioht. Ja selline mees juhib Eesti kaitseväge. Ta kukub ju vaenlase rünnaku ajal esimesena kokku!

Kas tõesti midagi teha ei anna? Juba räägitakse, et mees võib kindralina teha karjääri NATO-s, aga kuulge, ma ei tea ühtegi rasvarulli NATO kindralit. Need mehed seal PEAVAD olema väga heas vormis. Terrasest ei saa mingit NATO kindralit sellisena, unustage kohe ära. Ta ei tee läbi ühtegi tervisetesti.

Ja üleüldse, kuidas selline mees saab teha karjääri Eesti kaitseväes. Midagi on ikka väga korrast ära.

Ja naine ka samasugune. Kaili peaks olema tark naine, kas tõesti toitumist ei suuda kontrollida või? Ning marss kepikõndi tegema! Mees käekõrvale ja iga päev vähemalt 5 km kõndi ning kehv ilm pole vabandus! Ning unustage vähemalt aastaks ära kõik saiad ja koogid ning alkohol!

Võrdluseks, siin on NATO kõrgeim sõjaline juht, kindral Petr Pavel (kujutisel vasakul, economictimes.indiatimes.com veebist:

Vanad ja kobedad III

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Jälle üks näide vanemas eas seksapiilsest naisest. Põsed nõnda õhevil, kas enne tulekut oli autos väike kähkukas?!

Vanad ja kobedad II

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Kes ütles, et Playboy-jänku peab olema noor?

Ma tegelt aiman, miks Ets TEGELIKULT Aaduga sõbrustas ...

Inno ja Irja arvustavad presidendiballi tualette: kaheksa lemmikut ja kuus mittelemmikut!

Nõndaks! Millised kleidid olid Kohviku lemmikud ja millised mittelemmikud?

Meie lemmikute top on järgmine:

1. President Kersti Kaljulaid. Stiilne, särav, lihtne. Näitab, et lihtsa soengu ja peaaegu olematu meikapiga rahvarõivais naine võib olla kümme korda kaunim kui mistahes uhke tualeti ja soenguga daam.

Kujutis Delfi veebist.

2. Ülle Madise - tagasihoidlik, aga väga stiilne.

Kujutis Õhtulehe veebist.

3. Julia Laffranque - näide ilusast punasest kleidist ja selle stiilsest väljakandjast.

Kujutis Õhtulehe veebist.

4. Helin Pevkur - ilus kleit, ilus värv, ilus inimene. Kõik klapib.

Kujutis Õhtulehe veebist.

5. Tuuli Semevsky - kevad, kevad, kevad ja noor armastus! Ilus paar.

Kujutis Õhtulehe veebist.

6. Keit Pentus-Rosimannus - daamilik, aga samas ei tee vanaks. Värv sobib Keidule.

Kujutis Õhtulehe veebist.

7. Lavly Perling - väga ilus värv. Järjekordne näide ilusast tagasihoidlikust stiilist.

Kujutis Õhtulehe veebist.

8. Yana Toom - sobib ainult talle, aga sobib see-eest väga hästi. Punane paelake ka, kuis kirglikule Venemaa sõbrale paslik ;).

Kujutis Õhtulehe veebist.

Ja mittelemmikud...

1. Kadri Simson - kole ja kiiskav, ei sobi talle ning jätab mulje naisest, kes soovib oma east noorem välja paista. Kadri võiks Keit Pentusest eeskuju võtta.

Kujutis Õhtulehe veebist.

2. Maarja-Liis Arujärv - midagi vanavanaema kapist?

Kujutis Õhtulehe veebist.

3. Barbi Pilvre - appiiii!!! Kes musta lese sisse lasi? Hide the children!!!

Kujutis Õhtulehe veebist.

4. Marianne Mikko - ülemine osa on väga okei, aga alumine läheb kuidagi parlanksist välja.

Kujutis Õhtulehe veebist.

5. Mai Palling - pidžaama või kimono? Iseenesest julge tualett, aga jätab kuidagi naljaka mulje.

Kujutis Õhtulehe veebist.

6. Marika Tuus-Laul - APPI! APPI! APPI! Muud ei oskagi nagu öelda.

Kujutis Õhtulehe veebist.

President lasi sisse kõik ajakirjanikud?

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Ma ausalt öeldes ei mäleta nii põhjalikku ülevaadet presidendi vastuvõtust. Jäi mulje, et president oli kohale kutsunud ja sisse lasknud kõik ajakirjanikud. Kõik torud olid lahti. See on suur muutus võrreldes eelmise presidendiga, kes oli ajakirjanikega pidevalt sõjajajal ja sõimas ajakirjanikke „tintideks”, kuigi ise on ajakirjanik hariduselt ja töötanud pikalt ajakirjanikuna. Ta käitus nagu mustanahaline, kes oma nahavärvi ei tunnista.

Kaljulaid on, vähemalt esialgu täiesti avalik inimene ja lasi kõik sisse. Saab näha, kas see oli mõeldud ajakirjanikele meeldimiseks, või jääbki nüüd nii, et presidendi vastuvõtt on nagu iga teine sündmus, kus võivad osaleda kõik soovi avaldavad ajakirjanikud.

Paar vahvat hetke presidendiga

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Siin president Kersti Kaljulaid päris muhedalt koos oma mehega.

Ja siin koos oma ristiisa Eiki Nestoriga salanõu pidamas (Õhtulehe veebist):

Kas ajalooline leppimine?

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Õhtulehe fotograafi kogenud silm tabas presidendi vastuvõtul peaminister Jüri Ratase ja tema peamise rivaali, Edgar Savisaare truu jüngri Siret Kotka kallistuse. Kas ajalooline leppimine?!

Ja mis naljakas logo 99 on tagaseinas? Kunstnik on siin olnud huumorimeelega: kaks ratast veeremas trepist alla kujutavad allakäiku, mis praegust Eestit iseloomustab. Kas Ratas on ise üks ratas või suudab ratta peatada?

Vanad ja kobedad

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Dr. Inno ja Sõõrukas esitlevad: lingami massaaž naistele

Täna on vestlusringis korüfeed ja oma ala asjatundjad Dr. Inno ja Sõõrukas. Sõõrukas on just saabunud vabariigi aastapäeva vastuvõtult ja muljed on veel täiesti värsked.

Kohvik: Kuidas tunne on?

Sõõrukas: Oi, tunne on maru hea. Vägev. Kõik oli viimase peal.

Kohvik: Nagu alati.

Sõõrukas: Ei saanud aru. Mis mõttes?

Kohvik: Nii nagu varem.

Sõõrukas: Oi, seda jaa. Aga ei saa öelda, alati on midagi uut välja mõeldud.

Kohvik: Mis sulle seekord silma jäi?

Sõõrukas: Kuule, maru kitsas oli. Ja kuidagi ruttu lõppes ära kõik.

Kohvik: Sa oled vist iga kord käinud seal.

Sõõrukas: Tuleb nii välja jah.

Kohvik: Üks aasta sind polnud nimekirjas ja siis sa tõstsid kisa.

Sõõrukas: No mis kisa, see oli kellegi näpukas.

Kohvik: Mis näppudesse puutub, siis oled sa jätkuvalt lingami peal.

Sõõrukas: Jah, ei saa salata.

Kohvik: Meil on siin Dr. Inno, kes väidab, et pakud seda massaaži naistele. Või mis, Dr. Inno?

Dr. Inno: Vastab tõele. Meil on ühendatud siin ühelt poolt minu teadmised, teoreetiline pool ja minu kolleegi praktilised kogemused.

Kohvik: Kuidas see siis välja näeb?

Dr. Inno: Vaadake, lingamit tehakse meestele ja see töötab hästi peenise peal. Tegelikult, nagu pole vist laialt teada, on ka naistel peenis, seda kutsutakse kliitoriks. Miniatuurne peenis.

Kohvik: Nii?

Dr. Inno: Ja nii ongi, et lingami massaaži on võimalik ka naistele teha. Minu kolleeg on seda juba praktiseerinud.

Kohvik: Sõõrukas?

Dr. Inno: Jah.

Kohvik: Ja kuidas kogemus on?

Dr. Inno ja Sõõrukas (vaatavad teineteisele otsa): Kogemus on hea.

Kohvik: Mis mõttes?

Sõõrukas: Olen teinud ja töötab. Ma siin üksikasjadesse ei laskuks. See on konfedisaalne asi.

Kohvik: Konfidentsiaalne.

Sõõrukas: Jah.

Kohvik: ???

Dr. Inno: Minu kolleeg on jah seda juba mõnda aega teinud ja nagu ma eeldasin, siis töötab asi väga hästi. Kõik kliendid on väga rahule jäänud. Meie teenusel on mitme aasta pikkune järjekord. Huvi on rahvusvaheline.

Kohvik: Tõsi või?

Dr. Inno: Jah.

Kohvik: Kas teil on plaanis meid veel millegagi üllatada?

Dr. Inno: Meil on veel paar asja välja töötamisel koos ülikoolidega, aga sellest on veel vara rääkida. Hoiame teid kursis.

Kohvik: Aitäh teile.

Dr. Inno: Palun.

Eesti on rõhutatult individualistlik ühiskond - Inno analüüs tänasele presidendi kõnele

Nagu on tüüpiline teistele postsotsialistlikele ühiskondadele, on Eesti rõhutatult individualistlik. See tuli hästi välja tänasest presidendi kõnest, mis oli suunatud üksikutele üksikisikute saavutustele. Kõnest polnud märgata, et rahvas oleks millegagi hakkama saanud. Individualistliku käsitluse järgi ongi rahvas tüütu ja tarbetu mass, mis ainult takistab tippudel tegutsemast.

Sotsialismi ajal oli ühiskond samamoodi rõhutatult, isegi pealesunnitult sotsiaalne. Tüüpiline näide oli kommunistlikud laupäevakud, kus inimesed aeti poolvägisi laupäeviti tööd tegema, umbes nii nagu on nüüd Teeme ära kampaania, aga ainult kord aastas. Vastureaktsioon sellele on äärmuslik individualism. Eesti rahvas, kaasa arvatud president kannab seda individualismi endaga kaasas. Tavakeeles kutsutakse seda edukultuseks. Kui oled midagi rahas mõõdetavat saavutanud, oled tegija, kui aga äpardud, siis oled luuser, kes ei kõlba kuhugi. Mõistagi on äpardujaid rohkem. President noomis oma kõnes äpardujaid ja tõstis esile saavutajaid. Nagu tippspordis Venemaal - kui kaotad, siis pead bussi järel sörkima.

Näiteks Soomes selliseid probleeme pole. Juba Talvesõda ja hiljem Jätkusõda, mis aitas vaenlase väljas hoida ja säilitada riiklikku enesemääramist, ühendas soomlased, õpetas nad ühiselt tegutsema ja saavutama. Õpetas iga inimest väärtustama, noori ja vanu, rikkaid ja vaeseid, isegi sante ja tõbiseid. Sest sõjas oli igaühte vaja. See oli õppetund, nad olid sunnitud ühiselt tegutsema ja see on kestnud tänaseni. Eestis sellist asja ei ole. Pole kunagi olnud. Vabadussõda võideti saamahimust, sest sõduritele jagati tasuta maad ja metsa, mis endistelt maaomanikelt käest ära võeti. Teine ilmasõda erinevalt Soomest hoopis lõhestas Eesti, vend võitles venna vastu, teine ilmasõda oli eestlaste jaoks vennatapusõda. See vennatapp käib tänaseni, tuli hõõgub tuha all edasi. Koos käiakse Eestis ainult laulmas iga 5 aasta tagant, ülejäänud aja käib üks meeletu ärapanemine.

Koos tegutsemine ja igaühega arvestamine on soomlaste riigi jaoks väga tugev vundament. Sellele võib ehitada mida iganes. Ja ongi ehitatud - igapidi korralik heaoluühiskond, mida kõik kadestavad, isegi Eestis. Eestis on proovitud seda järgi teha, aga see pole õnnestunud. Sest vundamenti pole. Seda on näha presidendi kõnes - kui Soome president rõhutab üheskoos tegutsemist ja igaühe panust, siis Eesti president toob välja üksikuid edulugusid.

Eesti meenutab aasta-aastalt üha rohkem nõukogude liitu. Nõukogude liidus käis pidevalt üks jutt Ameerikale järgi jõudmisest ja mööda minekust. See sai justkui eesmärgiks omaette. Tegelikkuses aga said kõik aru, et midagi sellist polnud, mahajäämus püsis. Nii nagu praegu Eestis - räägitakse järgijõudmisest, aga tegelikult mahajäämus püsib. Miks? Sest pole koos tegutsemist. Väike ühiskond aga ei saavuta midagi, kui koos ei tegutse, kui kõiki ühiskonna liikmeid ei väärtustata, kui kõiki ei kaasata. Nii nagu Soomes, kus iga ühiskonna liige tunneb end väärtuslikuna, peaks see olema ka Eestis. Sest iga inimene on väärtuslik väikses ühiskonnas.

Ma väga loodan, et Eestis õpitakse väärtustama igat ühiskonna liiget. Ma ei tea, kuidas seda saavutada, aga see on vajalik. Sealt edasi saab hakata rääkima juba ühiskonna ehitamisest ja kuhugi jõudmisest.

Nii et põhimõtteliselt oli presidendi kõne täna tühi jutt ja tuule tallamine. Mitte midagi ei muutu enne, kui ei hakata inimesi väärtustama, rikkaid ja vaeseid, noori ja vanu, sante ja haigeid, kõiki inimesi. Sest väikses ühiskonnas on igaühe panus oluline, ilma selleta ei juhtu midagi. Ilma selleta voolab maa rahvast tühjaks, nagu praegu on juhtumas. Mida aeg edasi, seda vähem sobib Eesti ka saavutajatele - neid on Eestis üha vähem näha. Inimeste puudust püütakse leevendada virtuaalsete e-kodanike abil, aga nemad ju ühiskonda üles ei ehita. Tegutsema ja asju ajama peab ikka kohapeal, siis on sellest midagi kasu. Kaasaja tarbimisühiskonnas peab olema tarbijaid, muidu variseb see ühiskond kokku. Praegu on juhtunud nii, et teatud rahvusvahelisele seltskonnale on loodud Eesti maksumaksja kulul lihtsalt võimalus ühe tehnilise vidinaga meelt lahutada, üks järjekordne mänguasi. Aga kas see on kõige tähtsam? Rahva vähesuse ja vaesuse tõttu on Eesti suurim väljakutse riigikaitse, aga e-residentidest pole mingit abi, kui on vaja ühiselt oma maad vaenlase eest kaitsta.

Inno ja Irja kommenteerivad presidendi vastuvõttu

Väljavõte Postimehe veebist.

Irja: Ma ütleksin seda, mis ma tahaksin positiivse külje pealt öelda, et tegemist on sobiva paariga. Nad väga hästi sobivad ja täiendavad teineteist. Kersti ise tundub väga õnnelik.

Inno: Noo, ka Evelin tundus algul väga õnnelik.

Irja: Nüüd pole heeroldit. Kätlemine käib kiiremini. Mailis hakkab vist varsti sünnitama.

Inno: See on tore, et üks lätlane juurde sünnib.

Irja: Liiga kiiresti inimesed käivad. Seda ei jõua jälgida. Pea hakkab ringi käima. Heeroldist loobumine oli viga mu meelest. Pole võimalust külalistel presidendipaariga sõnu vahetada. Kõik on väga asine.

Inno: No ametnike värk. Rahvas tahtis ametnikku ja sai ametniku.

Irja: Märksõnadeks on optimeerimine ja efektiivsus. Rahvas ei tahtnud, rahvas ei valinud Kersti Kaljulaidu.

Inno: No aga kes siis? Rahva võim on ju. Rahvas paneb kõik paika. Siin pole süüdistada kedagi teist.

Irja: Kleite on ka väga halb näha. Näed ainult kleidi ülaosa.

Inno: No aga mis neist kleitidest ikka vahtida nii palju. Ise ütlesid ju, et peavad lihtsad olema. Aga see tütardega tulek näitab ka ühte koma teist.

Irja: Et siis mida?

Inno: Noo. Ma panin tähele, et Tsahkna ja Boroditš olid tütardega seekord.

Irja: Samas on positiivne see, et Toomas ja Evelin näitasid selgelt välja, kellesse nad põlgusega või hästi suhtusid, siis Kersti kohtleb kõiki ühtemoodi.

Inno: Ma arvan, et ta lihtsalt ei tunnegi kedagi veel. Ta nii-öelda alles õpib elu, nagu väike laps. Ta näeb seal paljusid esimest korda, ma kujutan ette.

Irja: Vau! Laine Randjärv on leidnud endale uue mehe! Ühel teisel vastuvõtul ta käis Alo Murutariga.

Inno: Murutar läks nüüd pankrotti. Ilmselt ta ei sobi enam Lainele. Tegelt oleks olnud põnev, kui Laine oleks tulnud Kati Murutariga.

Irja: Miks?

Inno: Noh, niisama.

Irja: Kaja Kallasel on ka uus elukaaslane - Ardo Hallik.

Inno: Ta on võibolla sealt sellest Hallikute pagarisuguvõsast. Need kuulsad leivameistrid Hallikud.

Irja: Julia Laffranque on ainult ühe pojaga.

Inno: Ma arvan, et ta prantslasest mees keeldus nii külma ilmaga välja tulemast. Või kes teab ...

Irja: Kersti kohta võib veel seda öelda, et need on esimesed presidendikõned. Ta rumal inimene pole, lihtsalt ta peab õppima lihtsas keeles rääkima. Liiga palju on kantseliiti. Ta lihtsalt ei kõneta inimesi ja jääb võõraks. Aga miks on Georgi-Renel toas müts peas? Kuidas see etiketi reeglitega kokku käib.

Inno: Minu meelest võib rahvariide müts olla peas ka toas.

Irja: Aga kas soni ei või või? Või kauboikaabu?

Inno: Aga kauboidel ongi kogu aeg müts peas. Ainult magamise ajaks võtavad ära.

Irja: Aga mul on veel üks küsimus: kas Georgi-Renel on ka handsa põues? Ja kui juba seto rahvarõivas, miks pole kirmaskit? Kus on kirmask?

Inno: Aga võibolla kirmask tuleb, afterparty või nii. Ja siis tuuakse ka handsa lauale. Ja sinna saavad kutse ainult need, kes on setod. Inara ja kes seal veel on. Priit Sibul. Tegelikult võiks Kersti ühe asja läbi suruda - see oleks anda setodele õigus oma handsat toota ja müüa. See tooks kõvasti raha sisse.

Irja: Jah, presidendi handsa. Ossinovski viin on juba olemas. Aga kellel oli kõige ilusam kleit sinu arvates?

Inno: Ma ei pannudki tähele. Mind need disainerikleidid väga ei huvitagi, need on kõik nagunii ühesigused. Aga Kersti kleit meeldis mulle.

Irja: Jah, ma nõustun. Kersti kleit jäi kõige rohkem meelde.

Inno: Kersti rahvarõivaste taustal tundusid need disainerkleidid nagu mingid prostituutide riided, nagu need TV3 saatejuhid seal, kelle kohta öeldi, et nagu kliendi ootel oleksid. Minu meelest peaks riigiametnikel olema pidulikel üritustel rahvarõivaste kandmine kohustuslik, kui just pole mundrit seljas.

Inno ja irja kommenteerivad presidendi kõnet

Väljavõte Delfi veebist.

Irja: Minu meelest näeb Kersti nendes seto rahvariietes väga hea välja välja. Ja Georgi-Rene on samuti samuti väga väärikas. Meenutab seto ülemsootskat. Siit mõte: äkki tasuks järgmisel Seto Kuningriigil valida Georgi-Rene ülemsootskaks ja olekski tal väärikas roll. Siis ta ei peaks mingite kaheldavate lasteküladega jamama.

Inno: Jaa. Minu meelest on ka väga julge samm kanda seto rahvarõivaid.

Irja: Mõtle, kuidas setode prestiiž praegu tõusis. Presidendi ametikett seto rahvariiete peal.

Inno: Pole midagi öelda, ten points!

Irja: Ilmselt ei kulunud ka mitte sentigi riigi raha presidendipaari riiete peale, sest ma arvan, et rahvariided olid juba kodus olemas. Samamoodi oleks võinud Evelin käia igal aastal vastuvõtul mulgi rahvariietega. Väga väärikas oleks olnud.

Inno: Jaa. Näiteks Ingrid Rüütel on kogu aeg rahvariietes.

Irja: Samuti ei kulunud pennigi juuksurile, sest Kerstil on kogu aeg ühesugune soeng. Ja meigi peale samuti mitte. Ma tahan rõhutada seda, et minu meelest on Kersti Kaljulaid suureks eeskujuks kõikidele eesti naistele. Ta on nagu anti-Saagim. Loomulik ilu on kõige ilusam. Pole vaja end kunstlikult kaunistada.

Inno: Minu meelest on ka eesti naised loomulikult kõige ilusamad. See on mingi vene komme end ära mukkida. Nagu kuusepuud käivad ringi.

Irja: Kujuta ette, et seda kõnet peaks Marina Kaljurand või Mailis Reps. Jumal hoidis Eestimaad. Eriti selles valguses, kuidas Reps valetas. Milline häbi!!!

Inno: Minu meelest Kerstikese hääl veidi väriseb.

Irja: Mina ei tea, ma nagu ei saa aru. Samas tuleb märkida seda, et ta räägib peast. Võibolla sellepärast väriseb, et ta otse suhtleb.

Inno: Või loeb monitorilt maha.

Irja: Aa, selle peale ma ei mõelnudki.

Inno: Tehnika areneb. Aga natuke puine on. Ta võiks vabamalt rääkida. Ta on muidu päris sorav rääkija.

Irja: Ütleme nii, et küllalt igav kõne ikkagi. Palju võõrsõnu on, tavalisele eesti inimesele ei ütle mitte midagi. Null.

Inno: Ütleme nii, et on arenguruumi. Ta on veel noor ka. Ses mõttes, et tal pole midagi öelda rahvale. Sellepärast võiks president olla veidi vanem inimene. Veidi elukogenum. Kerstil pole tegelikult mingit kogemust elus. Ta on olnud eluaeg tubli ametnik, viimased paarkümmend aastat. Aga see on ka kõik.

Irja: Mind oleks väga huvitanud Siim Kallase kõne.

Inno: Kersti puhul jääb ikka tunne, et ta esitab kellegi teise mõtteid.

Irja: Pole seda rääkimist südamest südamesse. Tema kõne ei puuduta. Milleks e-residendid, keda see huvitab?! See on Eesti Vabariigi aastapäev, ta peaks Eesti inimesele midagi ütlema.

Inno: Mind ausalt öeldes on ka see IT-jura ära tüüdanud. Ilves rääkis sellest kogu aeg, nüüd Kersti. Kaua võib?! See IT-värk on kõigile teada ju. Seda ei pea korrutama üle kogu aeg. Nüüd võiks sealt kuhugi edasi minna.

Irja: Appi, kui igav.

Inno: Ta nagu tahaks nutma hakata. Milleks selline matusemeeleolu. See ei sütita ju kedagi. Näiteks Trump on kogu aeg selline positiivne ja energiline. Ta oleks võinud ikka vabalt rääkida, nagu ta räägib raadiosaadetes. See kukub tal paremini välja. Nüüd on mingi tõsine jura. Miks ta ei räägi näiteks Eesti maapiirkondade ja väikelinnade väljasuremisest, kuidas seda protsessi peatada?! Või mis üldse teha?

Irja: Ta pole sellega kursis. Siin tulebki välja tema nõrkus presidendina, kuna ta pole Eestis elanud pikka aega. Tal pole tegelikult eesti rahvale midagi öelda.

Inno: Rahvas räägib praegu haldusreformist ja Rail Balticust, millega rahvast teerullina üle sõdetakse. Aga preisdendil näib olevat sellest täiesti savi. See näitab, et rahva arvamus talle tegelikult korda ei lähe. Ta on lihtsalt selline manitseja. Ses mõttes täpselt sama nagu Ilves. See on sama olukord nagu 1939. aastal, kus president oli lihtsalt tööriist, et rahvast oleks kergem üle sõita. Ses mõttes on Eesti tõesti olnud järjepidev, et mitte midagi pole muutunud.

Irja: Mul ei jäänud midagi meelde sellest. Mitte ühtegi sõnumit.

Inno: See tuleb sellest, et see kõne polnudki sulle mõeldud. See oli lihtsalt siseringi kõne, neile, kes saalis istusid.

Irja: Saalis istujad olid ka osavõtmatute nägudega. Neid see ka ei paistnud puudutavat.

Inno: No siis oli see kõne Eesti riigile.

Irja: Kellele? Mis mõttes riigile?

Inno: Riigile, noh!

Irja: Riik on lihtsalt juriidiline konstruktsioon.

Inno: No sellele konstruktsioonile oligi see kõne pühendatud.

Irja: Mitte inimestele ühesõnaga.

Inno: No aga kas sa näed Eestis inimesi, pole ju suurt midagi alles jäänud. Aknad on kõik pimedad. Polegi varsti enam, kellele kõnesid pidada. Siis ongi, et kõned lähevad sellele konstruktsioonile. E-residendid on ju ka selle konstruktsiooni residendid, virtuaalsed kodanikud.

Irja: Minule jäi ka mulje, et president peab kõige tähtsamaks e-residente. Nende vajadustest oli pool kõnet.

Inno: Ma olen kindel, et varsti ongi Eestis rohkem e-residente ja siis läheb võim neile sujuvalt üle. Eesti rahva osaks saab olla eksponaadid muuseumis. Muuseum juba ehitati valmis ju. Mis veel vaja?

Irja: Sa oled nii peassimistlik.

Inno: Ma olen realist. Räägin sellest, mis on.

Irja: Nüüd võiks lõpetuseks midagi positiivset öelda. Vähemasti riietus oli ilus.

Inno: Aga seda me juba ütlesimegi. Asi algas positiivse noodiga, lootusrikkalt, aga lõppes ikka nagu alati. Aga üks positiivne noot on eesti rahva jaoks. See on Soome. Soome päästab eesti rahva kõige hullemast. Seal on võimalik eesti keelt ja kultuuri edasi arendada, pärast seda, kui e-residendid Eesti üle võtavad.

Irja: Võibolla oleks siis paslik Kaljulaidi kutsuda e-presidendiks.

Inno: Või siis lühemalt esidendiks.

Mida Inno täna õhtuks sööb?

Leidsin Inno köögist endale toitu valmistamas. Mida siis Inno täna õhtul sööb? Aga palun - jasmiiniriis sojakastme ning tuunikala, roheliste ubade ja avokaadoga. Päris hea tundub, teen vist endale ka!

Mis me aasta tagasi Vabariigi aastapäeval Portugalis tegime?

Tšekkasin vanu pilte, et näha, mida me aasta tagasi Portugalis Eesti Vabariigi aastapäeval tegime. Ja kus olime. No näiteks see selfie siin on tehtud 25. veebruaril Tejo jõe ääres. Oli päikeseline, aga tuuline ilm, mistõttu meil kõigil olid joped seljas.

Juulike hakkas sel ajal järjest aktiivsemalt püsti tõusma. Siin harjutab ta seismist jõe ääres, teel Belem'i poole. See pilt on samuti 25. veebruaril tehtud.



Nüüd seisab väike Juulike juba kindlalt ja sirgelt. Oehh, kuidas aeg lendab :).

Mõnusat Eesti Vabariigi aastapäeva teile kõigile!

Nonii, siin see heerina, punase sibula ja hapukoorega võileib, mille Innole just natuke aega tagais serveerisin. Gluteenivaba leivaga. Inno, tõsi, sööb tavaliselt rukkileiba, aga kuna ma ise söön gluteenivaba, siis tegin temale ka samasuguse. Võrus on gluteenivaba leiba küllaltki raske saada, ainult Timmi poes on rõõmustavalt suur valik Schari tooteid, ja sealt ma seda täna ostsingi. Hind on muidugi küllaltki krõbe tavalise leivaga võrreldes - üle kolme euro. Aga maitse on hea, Schari tooted on üldse head.

Lisaks võileibadele sõime täna üle hulga aja sülti. Mul tekkis poes mega süldiisu (tea kas sellepärast, et Vabariigi aastapäev on?) ja seepärast ostsin ka seda.

Siis on külmkapis veel kilu, muna, avokaadosid, tomateid, erinevaid rohelisi salateid ja juurvilju, veisesinki ja fetajuustu... Kapis ootavad veel gluteenivabad makaronid, pastakaste, jasmiiniriis, oad... Apelsinid, viinamarjad, õunad, banaanid... Ja magustoiduks tofujäätis, mis maitseb meile kõigile. Eriti just pohlamoosiga. Oehh, seda ei saa öelda, et näljas oleks. Saame lõpuks jälle tervislikult toituda, mis on ülioluline, kui tahad olla terve (suur tänu Võru linnavalitsusele, mis toetab sügava puudega lapsi väärikalt, 200 euroga kuus!).

Eestis ei olegi nii kehv elada ;). Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti Vabariik!

Kumb siis on kole, kas Anu Saagim või Maria Veitola?

Päris huvitav skaandaal on lahvatanud Soome meedias. Eile kirjutas sellest ka Õhtuleht. Nimelt sõimas Eesti seltskonnastaar Anu Saagim tuntud Soome saatejuhti tema saates Yökylässä Maria Veitola ruma'ks ehk koledaks ning kordas seda nüüd jälle läinudreedeses Yle1 vestlussaates Perjantai ehk Reede. „Onhan se ruma, sori, sori,” („No ta on ju kole, sorri, sorri”) ütles Saagim saatejuht Pekka Vanhanen'ile, kui too temalt Veitola sõimamise kohta aru päris.

Veitolat ennast häiris, et saate publik Saagimi sõnadele kaasa plaksutas ning ta kirjutas sellest ka oma Facebooki postituses, kus ütles: „Katsoin eilen Yle Areenasta Perjantai-ohjelmaa jossa Anu Saagim kommentoi taas kerran minua ja Yökylässä-ohjelmaa. Tviittasin siitä, että oli jännä fiilis kun Saagim haukkui ohjelmassa mua rumaksi ja studioyleisö nauroi ja taputti sille. Siis se yleisön reaktio oli todella häkellyttävä. Se nauru ja taputus. Eikö niiden olisi pitänyt buuata? No, ei siinä mitään.
Iltalehti teki nyt tästä episodista uutisen. Mitäpä minä? Nyt oottelen että sen uutisen alle alkaa tippumaan kommentteja missä mun rumaksi haukkuminen jatkuu. Vittu tätä maailmaa :D Naurattaa ja itkettää!”

Ühes teises kommentaaris ütles Veitola, et kujutas ette, et temast ja Saagimist saavad sõbrad ning talle oli täielikuks üllatuseks, kui Saagim teda tema saates kohe karmilt arvustama hakkas.

Saagim jälle rääkis nii Perjantai's kui Õhtulehele, et on oma sõnade tõttu tapmisähvardusi saanud ning pelgab seetõttu Soomes ringi liikuda. Saagim Veitolalt vabandust paluda ei kavatse ning ütleb, et  ka teda ennast võib igatepidi haukkua ehk sõimata. Saagimi arvates puudub soomlastel lihtsalt huumorimeel. Enda kohta arvas Saagim Perjantai saates, et ta on „kaunis ja fiksu” ehk ilus ja arukas.

Oma tuska Facebooki kaudu jaganud Veitola sai inimestelt tohutult toetusavaldusi, talle jäeti lausa 1218 kommentaari, põhiliselt soovitusega Saagimi sõnu mitte tähele panna. Mariale öeldi, et ta on, vastupidi, hoopis ilus ja tark, ning osa kommentaaritest leidis, et kole on hoopis Anu Saagim. Paljud Maria toetajad olid arvamusel, et Saagimit ei võeta enam ammu tõsiselt. Tuletati meelde, et Yle2s jooksvas saates „Märjad säärised”, mida juhivad kaks saami tüdrukut, sõimas Saagim hiljaaegu KÕIKI Soome naisi koledateks.

Mida teie sellest asjast arvate? Ja - kumb on ilusam, kas Anu Saagim või Maria Veitola? Panen üles ka vastava küsitluse.

Pildil Soome üheks stiilseimaks naiseks peetav ajakirjanik ja telesaatejuht Maria Veitola, kujutis Wikipediast.

Ülal Anu Saagim läinudreedeses Yle1e saates Perjantai, pildistatud teleekraanilt. Siin aga Maria Veitola, kujutis Wikipediast:

Ülemuse ja alluva suhe. Minu kogemus

Seoses Tartu Ülikooli seksiskandaaliga hakkasin mõtlema, kas ülemuse ja alluva suhe on alati ahistamine. Ülemusepoolne siis. Ühelt poolt jah, sest alluv on alati ülemusest mingis mõttes sõltuvuses ja tema heaolu oleneb ülemusest. Isegi sellisel juhul, kui alluv on suhtes agressiivsem pool nagu nüüd tolle naisdoktorandi saadetud sõnumitest välja tuleb. Ülemusel on alati võimalik suhe lõpetada ja temaga ei juhtu midagi. Vaevalt too naisdoktorant oma väljaütlemisi m... mahalõikamise kohta tõsiselt mõtles - nagu Ekspressi loost välja tuli, siis järgnes ropule sõimule sageli kirglik seks.

Küll on palju kaotada alluval - ülemusel on rohkem võimalusi talle s... keerata, ta karjäär ning üldse elu ära rikkuda. Alluv saabki ainult politseisse minna ja avalduse teha, sellega tema võimalused piirduvad.

Olen ise samuti alluv olnud ja mul on olnud meessoost ülemus. Seksisuhet meil ei tekkinud, küll aga sõprussuhe. Tema pidas lugu luulest ja mina olin luuletaja. Käisime vahetevahel kohvikutes kohvi joomas ja maailma asjade üle arutlemas. Too mees oli minust oma kakskümmend aastat vanem, sama palju kui mu isa minu emast. Lähenemiskatseid ta mulle ei teinud või kui tegi, siis nii delikaatselt, et ma sellest aru ei saanud :). Ühesõnaga - oli täielik džentelmen. Meie sõprus kestis edasi ka pärast seda, kui ma töölt ära tulin ja uuesti ülikooli läksin. Käisime ka pärast seda kohvikutes kohvi joomas ja maailma asju arutamas. Meie vaikne soe sõprus kestis, kuni ma Joáoga tuttavaks sain ja Portugali kolisin, tema elas ja töötas selleks ajaks juba välismaal. Mul on sellest sõprusest head mälestused. Ma ei teagi, kas teised kolleegid midagi kahtlustasid, aga arvan, et pigem mitte.

Nii et ülemuse ja alluva soojad suhted ei pea tingimata tähendama seksisuhet.

Mis puutub tollesse professorisse, siis ma arvan, et ta oleks võinud ennast tagasi hoida, kui tal tolle naisdoktorandi vastu sügavamaid tundeid polnud. Lihtsalt seksisuhte pärast ei ole mõtet enda ja teise elu ära rikkuda.

Ülal pilt ajakirjast „Stiil”, kus minust ilmus 2002. aasta juulis persoonilugu „Õrn kaamlite markiis.” Loo kirjutas Margit Kilumets ja pildid tegi Hele-Mai Alamaa. Ülemine pilt on tehtud Tallinna loomaaias kaamlite juures. Ma päris kartsin neile lähedale minna, aga suutsin sellest hoolimata naeratada :).

Ja siin mina viimaseid kordi kohtusaalis. Panin sama aasta mais oma otsese ülemuse Dilaila lauale lahkumisavalduse.

Muidugi peab Mailis „Valetaja” Reps tagasi astuma!

Reformierakond nõuab Mailis Repsi tagasiastumist, sest too valetas Vene kanalile Sputnik intervjuu andmise kohta. Reps valetas, et Sputniku ajakirjanik ei tutvustanud end talle, kuid nüüd on välja ilmunud video, kus on selgelt näha, kuidas ajakirjanik end Repsile tutvustab, öeldes selgelt, et on Sputnikust. Seega Reps valetas inimestele suu sisse.

Probleem ei ole selles, et ta Sputnikule intervjuu andis. Isegi kui ta teadis, et see on Sputnik. So what!  Probleem on selles, et ta selle kohta valetas. Valetas, et ei teadnud, et tegemist on Sputnikuga, kuigi ta seda täpselt teadis. Valetas ajakirjaniku peale, näidates sellega, et väänab fakte sama hästi või isegi osavamini kui vene propaganda.

Juhin tähelepanu, et Reps on HARIDUS- ja TEADUSMINISTER. Meil on niisiis haridus- ja teadusminister, kes valetab. Moonutab fakte lähtuvalt sellest, kuidas see temale endale kasulik on. Milline „eeskuju” kõikidele õpilastele!

Valega vahele jäänud minister peab lahkuma, sest teda ei ole enam võimalik tõsiselt võtta. Vahet pole, kas vabandas või mitte. Tegemist ei ole ju ometi mingi seakarjusega, kes valetas, et ei tea, kuidas sead paha peale pääsesid, vaid ministriga! Ratase Repsi õigustamist on samuti vastik vaadata ja see sunnib küsima, kas Ratas ise ei peaks koos Repsiga tagasi astuma. Valetajast ministrit õigustav peaminister on sama jäle kui valetanud minister.

Pildil haridus - ja teadusminister Mailis Reps, kujutis: Vabariigi Valitsuse kodulehekülg.

Dr. Inno Tartu Ülikooli ahistamisjuhtumi kohta: Tarkadel inimestel on tihti armastusega probleeme

Viimastel päevadel on kerkinud esile ahistamise juhtum Tartu Ülikoolis, kus professoril oli doktorandiga suhe ja väidetavalt ahistas professor doktoranti, kui too soovis doktoriõppe kõrvalt teist eriala omandada. Suhe susises 8 aastat, samal ajal oli doktorandil kodus elukaaslane ja professoril naine ning lapsed.

Kurjad keeled räägivad, et see professor võis olla Dr. Inno. kas see oli nii? Mida arvab asjast Dr. Inno kui kõigi haiguste spetsialist, kas siin on tegemist tavapärase suhtedraama või millegi enamaga?

Dr. Inno (mokaotsast): Ah see asi. No mis te pärite. Kolleegid meil siin veidi hullasid.

Aga et mina? Ja see professor? No andke andeks, aga ei! Hippokratese nimel - veelkord ei! Mina pole ühegi doktorandiga, ptüi-ptüi-ptüi (sülitab kolm korda üle vasaku õla), ma pole ühegi doktorandiga voodisse roninud Aitähh!

Aga mis antud kaasusse puutub, siis, no ütleme siis nii, et see asi on meil siin kolleegide ringis juba ammu teada ja läbi arutatud. Ja tegelikult on see asi juba läbi. Kõik. Finito. Nii et mis sest enam arutada. See on käidud tee. Vähemalt on minul selline arusaamine. Mina seda teemat igatahes ei taha enam arutada. Kõik! Pealegi on doktor Anna, nimetame teda nii, kolinud juba ära teise linna ja on üldse teise ameti peal. Ja professor Mart, nimetame teda nii, teeb oma viljakat teadustööd Emajõe Ateenas edasi.

Eks neil midagi oli, seda ei saa eitada. Ja nagu arvata võib, läks suhe käest ära. Ma olen alati öelnud, et tarkadel inimestel on tihti suhetega probleeme. Siin oli tegemist klassikalise sõltuvussuhtega, kus naine kasutas ära meest, et oma doktoritööd kaitsta ja mees kasutas ära naist, et seksuaalset rahuldust saada. Aga see on ka loomulik, et sellega asi ei piirdunud. Naised on meil siin Eestis ju temperamentsed. Ega nemad niisama ei jäta. Loomulikult tahtis naine mehelt last, kui nad olid aastaid kokku elanud. Mees oli oma jutu järgi valmis lausa oma pere maha jätma. Aga ma saan ka naisest aru - ta tahtis meest endale, kas läbi lapse või abielu. Ja kui mees seda ei soovinud, viimasel hetkel alt ära hüppas, siis tundis naine ent petetuna. No kes ei tunneks! Nii et soovis mehe kastreerida. Selles pole midagi ebatavalist, paljud mehed lasevad end kastreerida vabatahtlikult, ja on nõus selle eest peale maksma. Antud olukorras oleks kastratsioon toimunud täiesti tasuta, nii et mees poleks pidanud selle eest midagi maksma.

Meil mõned kolleegid on lasknud end kastreerida, üks lausa enda peal kohaliku tuimestusega, sest kastreerimine tõstab enamikul meestest vaimset võimekust. Siin on just oluline märkida, et väheneb seksuaalne kihu ja sundmõtted. Sellest siis ka meie doktor Anna soov oma professor ära kastreerida, et vabastada mees sundmõtetest. Ma tean seda, vahel võib mees päris hulluks minna. Eriti, kui mees end ise ei rahulda või ei tee lingam massaaži, mille spetsialist Eestis on Urmas Sõõrumaa, siis võib asi päris hulluks minna. Kuni selleni välja, et härra ronib mööda majaseina läbi akna oma daami juurde. Ka selliseid asju võib ette tulla. Kujutate ette, kiimaline ja kõhukas professor ronib mööda majaseina aknast sisse! Selline mees võib tekitada judinaid küll. Eriti kui ilmub nõnda, Aadama ülikonnas mõne naisterahva juurde. Siis pole sageli muud lahendust kui kastreerimine. Mina oleks sellisel juhul pooldanud kastreerimist in domo ehk kohapeal. Kastreerimiseks pole tavaliselt vaja erilisi riistu, piisab käepärastest vahenditest, tavalistest köögikääridest või lauanoast. Esialgu suguelundeid palpeeritakse, leitakse õige koht, vahendid desinfitseeritakse ning siis tehakse lõige. Eelistatud variant on teostada lõige kas tuimestusega narkoosi all või kui see pole võimalik, siis une pealt. Pärast seda lõigatud koht desinfitseeritakse ja seotakse. Varem pandi peale Višnevski salvi, eriti suvisel ajal mädaniku vastu, aga see haiseb hirmsasti, nii et mina seda ei soovitaks. Haav paraneb ära ka ilma salvita.

Me oleme professor Mardi küsimust kolleegidega arutanud ja leidnud, et tema puhul oleks kastreerimine kõige sobivam variant. Tänapäeval on see protseduur küllalt ohutu ja kestab lühikest aega, hommikul on lõikus ja õhtul võib patsient suunduda juba kodusele ravile. Kui tekivad komplikatsioonid, mida tuleb ette haruharva, siis saab kõike kirurgiliselt korrigeerida.

Nii, (Dr. Inno vaatab kella), nüüd ma pean küll kiirustama, mul on lõikus pooleli. Ma loodan, et sain teid aidata. (Dr. Inno lahkub).

Pildikesi minu tudengipõlvest ;)

See Tartu Ülikooli ahistaja-professori juhtum tõi mulle meelde minu enda tudengiajad õigusteaduskonnas. Mõtlesin, et panen sellest ajast mõned pildid üles, kuni doktor Inno kommenteerib :).

Kes ei tea, siis õppisin aastatel 1995- 2000 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpetasin 2000. aastal ja läksin pärast seda kohe Tallnna prokuratuuri tööle.

Esimese boyfriend'i leidsin oma kursuselt, juba esimesel sügisel. Tema kolis minu korterisse (sellesse samasse majja Võru tänaval) elama ja meie kooselu kestis kaks aastat. Tema nimi las jääb saladuseks, olgu öeldud vaid nii palju, et tegu on minuvanuse juristiga :).

Okei, pildid! Ülal mina Keemia ringis loengut kuulamas.



Ohoo. See on enne pittu minekut! Kui ma ei eksi, siis tegu oli ühe minu peika sõbra sünnipäevaga :).



Veel üks peopilt ;).



Ega ma mingi rokitšikk ei ole, aga kuna mu peika oli Nirvana fänn, siis sai see pilt tehtud tema rõõmuks :). Püksid on mõistagi tema omad!!!



Eks vahepeal sai õpitud ka ;). Siin mina ja mu peika eksamiks valmistumas.

Doktor Inno on ahistaja-professoril jälil!

Don't fret! Doktor Inno on lõikuselt tagasi ning oli lahkesti nõus Tartu Ülikooli ahistaja-professori juhtumit kommenteerima. Nii et natuke kannatust ainult ja tõde selgub!!!

Inno ja Irja õigusbüroo alustab uuesti tegevust. The lawyer is in!

Mäletate, meil oli kunagi õigusbüroo, millest kirjutasid isegi Äripäev ja Eesti Päevaleht? Vahepeal vajus tegevus soiku, sest meie põhiliseks kliendiks sai Savisaar, keda igakülgselt, 24/7 nõustasime, ja koos temaga terve Keskerakond. Lisaks temale sai aidatud ja nõustatud veel mõnd inimest ning võidetud isegi üks protsess haldus- ja ringkonnakohtus. Nüüd on koostöö Savisaarega lõppenud ning meil on aega üle. Käed sügelevad uute väljakutsete järgi.

Nüüd hakkasin seoses Sandra juhtumiga mõtlema, et võiks ju vanale ideele uuesti elu sisse puhuda. Küllap on teisigi selliseid inimesi, kellele ametnikud on ülekohut teinud ning kes on kaotanud usu, et nad kuskilt abi saada võiksid.

Kuidas meie saame teid aidata? Esiteks saame teie loo Kohvikus avalikustada. Teiseks saame teid kiusanud ametnikule (või mõnele teisele jõupositsioonil olevale isikule) kirjutada ja temalt aru pärida ning selgitust nõuda. Ametnikud on inimestega suheldes ülbed seepärast, et neile on esiteks kätte antud suur võim, ja teiseks seepärast, et seda võimu naljalt miski ei ohusta. Seepärast on ametnike vastused teile lakoonilised ning te ei saa oma murele mitte mingisugust lahendust. Sageli ei viitsi ametnik teie muresse süvenedagi. Miks ta peaks? Teie ei saa teda ju mitte millegagi ohustada. Kaebate ülemusele? No eks kaevake. Asuge aga järjekorda.

Kuid on üks asi, mida ametnikud kardavad nagu tuld. See on AVALIKKUS. Seepärast hakkavad ametnikud seitsme ahvi kiirusel liigutada, kui sekkub ajakirjandus. Nagu nüüd viimati, kus Tallinna linn naisele ja tema puudega tütrele imekähku sotsiaalkorteri leidis, kuigi enne ei soovinud abilinnapea Merike Martinson isegi naise ja tema tütrega rääkida. Seda ei oleks juhtunud, kui Eesti Päevaleht poleks asja avalikustatud.

Seega - kui teil on mure, kui teil on tunne, et teile on tehtud ülekohut (ükskõik, kas siis mõne ametniku, või mõne teise teist tugevama või teiega võrreldes jõupositsioonil oleva inimese poolt) ja te ei ole kusagilt mujalt abi saanud, siis võtke julgesti meiega ühendust ja vaatame, mis me teha saame. Räägime teie loo ära ausalt ja objektiivselt, teie enda sõnadega. Ja võtame teile ülekohut teinutel piltlikult öeldes natist kinni.

Ühendust võite võtta ka siis, kui elate mõnes teises riigis, näiteks Soomes, ja teile on seal liiga tehtud (töö eest tasu maksmata jäetud vms).  Valdame lisaks eesti keelele ka soome ja inglise keelt ning saame ka nendes keeltes suhelda. Kui teile on tehtud ülekohut Soomes, siis saame lisaks Kohvikule kirjutada teie murest ka portaalis Eestinen.fi.

Meiega saab ühendust, kirjutades meiliaadressil: irja.tahismaa ät gmail. com.

Pildil: Kohviku entusiastlik jurist. Kohvikul oma doktor - doktor Inno! - juba on, nüüd on ka oma jurist-asjaajaja. The lawyer is now officially in! 

Kuni surm meid lahutab - võib võtta ootamatuid pöördeid

Kui inimesed paari lähevad, siis lubavad nad teineteisele jääda kokku, kuni surm neid lahutab. Mis iseenesest on ilus tõotus - armastada teineteist kuni surmani.

Aga see lubadus võib võtta ootamatuid pöördeid, kui armastust pole või on teda vähevõitu. Ma tean, olen seda ise kogenud, nimesid nimetamata, aga kui armastust pole, siis on tunne, justkui teine soovib sind hauda ajada. Kuni otseste ähvarduste ja vägivallani välja. Märkad järsku, et abikaasa ära lahutada ei taha, aga soovib sinu surma.

Küllap saate aru, mida ma mõtlen. Üks, või mõlemad hakkavad teineteist hauda ajama, et mitte oma lubadust murda. Ja see asi võib areneda päris jubedaks. Olen näinud kõrvalt vanapaare, kes päevast päeva närivad teineteise kõride kallal. Kumbki ära ka ei sure ja otseselt tappa kumbki teist ei julge. Ja kui neil tullakse küsima, mis on pikaealise kooselu saladus, siis räägitakse midagi umbes sellist, et on vaja teineteisele ruumi anda, või umbes nii. Aga seljataga käib teineteise vaikne surnuks piinamine.

Loomulikult võib siin olla tegemist ka isiksuse häirega, kus inimesele meeldibki teist piinata või midagi sellist. Aga ma arvan, et palju tõenäolisem on ikka see teine variant, ühelt poolt soovimatus lubadust murda, aga teiselt poolt soov inimesest vabaneda. Stiilis, et lahutus saab tulla ainult läbi ühe osapoole surma. See on ka põhjus, miks, ma arvan, on vene peredes palju vägivalda - nad on sügavalt usklik rahvas ja Jumala palge ees lubadust murda ei taha, seetõttu tekib soov teisele haiget teha, et lõpp kiiremini saabuks. Aru saamata, et seeläbi tehakse veel suuremat pattu. Laiemas plaanis võib selline mõtteviis olla vägivalla katalüsaatoriks terves ühiskonnas - näiteks miks Venemaa on nõnda agressiivne oma naabrite suhtes.

Registreerisime ennast ka blogiauhindadele!

Nonii, registreerisime ennast ka Blogiauhindadele. Esimest korda. Arvamusblogi kategoorias. Inno oli alguses natuke kahtleval seisukohal, aga mis seal ikka. Lahe üritus minu meelest. Arvamusblogi seepärast, et me kogu aeg arvame midagi ja kui on üks asi, mis meil ALATI olemas on, siis see on OMA ARVAMUS :).

Nii et võite kõik meie poolt hääletada. Kui me teile meeldime :).

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab Kohviku küsimustele

Parem hilja kui mitte kunagi! Lõppude lõpuks ehk täpsemalt 16. veebruaril (tähtaeg oli 10. veebruar) saabus Kohvikule  ka vastus sotsiaalministeeriumist Kaia Ivalt. Kohviku küsimused olid järgmised:

Oleme sügava puudega last kasvatavad vanemad ja meil on teile järgmised küsimused:

1. Kas peate normaalseks, et olukorras, kus lastetoetused on tõusnud, on puuetega laste riigipoolne toetus jäänud samaks? Kas teie arvates on puudega lapsele makstav riiklik toetus - 69, 04 eurot keskmise puudega lapsele ja 80, 55 eurot raske ja sügava puudega lapsele - piisav või tuleks seda tõsta? Kui jah, siis kui palju?

2. Hetkel makstakse nii raske kui sügava puudega lapsele riigi poolt 80 eurot kuus. Kas peate ühist summat normaalseks, arvestades, et sügava puudega laps vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja ühel tema vanematest on keeruline, praktiliselt võimatu tööl käia? Võrdluseks - Soomes on riiklilku puudetoetuse määrad 92, 215 ja 416 eurot ehk puude raskusastmetel tehakse selget vahet. Eestist võib positiivse näitena tuua Võru linna, mis maksab raske puudega lapse vanemale 80 ja sügava puudega lapse vanemale 200 eurot. Kas sügava puudega lapse riiklik toetus ei peaks samuti olema vähemalt 200 eurot?

3. Kas ja mida kavatsete ise ette võtta selleks, et puuetega laste toetused Eestis suureneksid ja õiglasemaks muutuksid?

Kaia Ivale saadetud küsimustele kõlas vastus järgmiselt:

Lugupeetud Irja ja Inno Tähismaa

Puudega laste ja nende perede mitmekülgne toetamine on üheks Sotsiaalministeeriumi prioriteediks. Käesoleval aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele 2.65 miljonit eurot raske ja sügava puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks, kusjuures sügava puudega lastele on ette nähtud 1 miljon eurot, kuna eeldatavasti on nende puudega seotud vajadused suuremad. Tulenevalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 156 lg 32 on riigi poolt antav toetus suunatud raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Ka on nimetatud teenuste eesmärgiks toetada puudega lapse vanemate toimetulekut või töötamist. Teenuste pakkumisel peame oluliseks puudega lapse ja tema pere tegelike vajadustega arvestamist, mistõttu sõltub pakutavate teenuste maht iga lapse ja tema pere hinnatud abivajadusest. Antud teenuste taotlemiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavatele sotsiaalteenustele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi toel tugiteenused raske ja sügava puudega lastele. Projektist ette nähtud summa (2017. aastal kuni 4918 eurot lapse kohta) eest on võimalik taotleda ühes aastas maksimaalselt 983 h tugiisiku teenust (ühes kuus umbes 81 h teenust) või 702 h lapsehoiuteenust (ühes kuus umbes 58 h teenust). Kui laps kasutab ka transpordi teenust, siis väheneb selle võrra tugiisiku või lapsehoiu teenuse maksimaalne maht. Täpsemat infot antud teenuste osas leiate Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt http://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puudega-laste-tugiteenused

Mis puutub peretoetuste tõusu, siis jõuavad ju ka need puudega lapseni ning aitavad seeläbi katta puudega lapse kasvatamisega seotud kulusid. Kuna puudega lapse vanemad on erinevate küsitlusuuringute raames välja toonud, et nende jaoks on esmatähtsaks sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine, olemegi seadnud eesmärgiks võimaldada puudega lastele ja nende peredele vajadusepõhiste sotsiaalteenuste pakkumist. Sellest lähtuvalt ei ole puudega laste toetuste summad suurenenud, ent kasvanud on puudega lastele suunatud teenuste maht, mis omakorda sõltub iga konkreetse lapse ja tema pere vajadustest.

Sotsiaalministeerium peab oluliseks suurendada ka tulevikus vastavalt riigieelarve võimalustele puudega laste ja nende perede toetamist eraldades selleks vahendeid kohalikele omavalitsustele.

Nõndaks. Mida arvate teie ministri vastusest? Kas olete sellega rahul või mitte?

Siiamaani ei ole Kohvikule vastanud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Marika Tuus-Laul (Keskerakond), Dmitri Dmitrijev (Keskerakond), Monika Haukanõmm (Vabaerakond), Jüri Jaanson (Reformierakond), Viktor Vassiljev (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond) ja Tiina Kangro (IRL), kellele ilmselt puuetega laste olukord korda ei lähe. Vastanud on sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (Reformierakond), kes näeb lahendust lausalise lastetoetuse maksmise lõpetamises, ning sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE), kelle arvates võiksid puuetega laste toetused suureneda vastavalt 200 (sügav puue), 150 (raske puue) ja 100 euroni (keskmine puue). 

Trump võitleb naiste õiguste eest

Donald Trumpi pöördumine ameerika rahva poole.

Donald Trump saatis ameerika rahvale järjekordse pöördumise. Selles rääkis ta, mida nädala jooksul on teinud - et võitles söekaevuritele välja paremad tingimused ning asus võitlema naisettevõtjate õiguste eest, selleks kohtus koguni Kanada peaministri Justin Trudeau'ga, et luua USA-Kanada ühisnõukogu naisettevõtjate toetuseks.

Hea töö!