pühapäev, 7. jaanuar 2018

Eestlased võiks Kalevala ka enda eeposeks kuulutada

Soome rahvuseepose Kalavela peategelane Väinämöinen (Vanemuine), vikipeedia veebist.

Teadaolevalt on vähemalt pool Soome rahvuseepose Kalevala algmaterjalist kogutud Eestist, kuna Soomes oli vastavat pärimust vähe säilinud. Ja mis huvitav, selle põhjal on peategelane tark ja musikaalne mees Väinämöinen (eestipäraselt Vanemuine), kes oli kaval, nutikas, mängis pilli ja laulis.

Millegipärast on aga sama materjali põhjal kokku pandud Eesti eepose kangelane Kalevalast pärit Kullervo prototüüp Kalevipoeg. Kalevalas kui Kalervo poeg. Kes on vaimselt haige ja kättemaksuhimuline ning lõpuks tapab enda.

Minu küsimus: miks on võetud selline idioot Eesti rahvuseepose kangelaseks? Kui on olemas palju asjalikum tegelane Vanemuine. Ja üleüldse, kui Eesti on üle võtnud Soome hümni, miks ei võiks kasutada Soome eepost, kui arvestada, et materjal selle kirjutamiseks on kogutud Eestist. Kalevala puhul on selgelt tegemist Eesti-Soome eeposega.

Kalevipoeg (Kullervo) on nagu mõnitus eesti rahvale. Või mis?!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kalevipoeg ongi mõnitus eesti rahvale. eepos on ju samuti sümbol nagu hümngi :D aga kreutzwald oli tänapäeva kriteeriumide järgi väga saksameelne ja ilmselt oli ta ka pooleldi sakslane.
iseenesest kirjeldab "kalevipoeg" keskmist eestlast küllaltki täpselt. tänapäeval muidugi ei läheks kalevipoeg venemaalt laudu tooma, vaid joonelt lätti viina järele.
sa inno loe parem lacplesist, sealt võid mõndagi huvitavat leida. näe jälle ei saa me läbi lätita! :DD

Inno ütles ...

Et Lacplesis sai jagu Eesti vägilasest Kalapoisist, või oli see Kalevipoeg? Ja et liivlased olid reeturid, kes sõlmisid liidu Rooma paavstiga?

Mingis mõttes ajalugu kordub - eestlased reetsid 1939. aastal soomlased, kui sõlmisid liidu venelastega. Ja mis on reeturi palk?

Anonüümne ütles ...

Keerukas on selgitada, mis vahe on liidul ja lepingul ... juhul kui teine pool neist muhvigi aru ei TAHA saada. Oli baaside leping venelastega ja meil ei jäänud vähimatki võimalust sekkuda sellesse mis neis baasides tehti - Helsingi pommitamine näiteks.
Mingit Eesti-Soome sõjalist abistamise lepingut pole iialgi olnud (no see millest Inno soiub nagu röstrise kinni kiilunud sai) , kuigi eestalsed käisid uurimas ja maad katsumas, et ehk kuidagi ikka. Soomlased leidsid, et mingit liitu nad ei vaja. Meie poolt pakuti isegi välja, et Lasnaäe majakast saab selge ilmaga juhtida Soome rannakaitse kahurite tuld.