neljapäev, 1. märts 2018

Eesti valitsus sülitas Juulile teist korda näkku



Sain siis täna sotsiaalkindlustuselt, täpsemalt Liivi Evartsonilt vastuse selle mähkmevaide osas, kus ma taotlesin Juulile 120 mähet kuus, nagu tal oli enne. Ja teate, ma ei ole tundnud end kunagi nii alandatuna kui seda otsust lugedes. Angelmani sündroomiga lapsed on oma arengult beebi tasemel ja mina, Juuli ema, pean siis hakkama nüüd SKAle nagu lapsele rääkima sellest, miks beebi päevas nelja mähet vajab. Kahe asemel. Peaksin siis nüüd nende vastu kohtusse minema. Aga ma ei lähe. Mitte seepärast, et ma ei jaksaks, aga mul on paremaid kohti, kuhu oma energiat kulutada. Nii et võtke oma riik ja pistke see omale p...., sest ma saan ka ilma temata hakkama. Panen vastuse täies mahus üles:

VAIDEOTSUS NR 1.1-12.3/43 28.02.2018, Tallinnas

Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-st 83 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-st 36 vaatas Sotsiaalkindlustusamet läbi Julia Eveliina Tähismaa (ik 6120207xxxx, seaduslik esindaja Irja Tähismaa) vaide Sotsiaalkindlustusameti 08.01.2018 otsusele nr 10-6/2668-2.

RESOLUTSIOON:
Juhindudes haldusmenetluse seaduse § 85 punktist 4, otsustas Sotsiaalkindlustusamet:

1. Jätta vaie rahuldamata.
2. Teha vaideotsus teatavaks vaide esitajale ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja

sotsiaalteenuste osakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD:

Vaideotsusega mittenõustumisel on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

FAKTILISED ASJAOLUD:

21.12.2017 esitas Julia Eveliina Tähismaa Sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotluse abivahendi ISO-koodiga 09.30.21 - mähkmed piirlimiidi suurendamiseks. Taotlusele oli lisatud arstitõend.

08.01.2018 tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr 10-6/2668-2, millega otsustati mitte rahuldada Julia Eveliina Tähismaa taotlust abivahendi piirlimiidi suurendamiseks.

26.01.2018 esitas Julia Eveliina Tähismaa Sotsiaalkindlustusametile vaide Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 10-6/2668-2 peale. Vaidele oli lisatud arstitõend, dokument geeniuuringu kohta ja puude raskusastme tuvastamise otsus. Puudused vaides kõrvaldati 30. 01. 2018.

VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUS:

Vaide esitaja nõuab otsuse kehtetuks tunnistamist ning uue otsuse tegemist.

Vaide esitaja seaduslik esindaja selgitab, et tema lapsel on geeniuuringuga tuvastatud Angelmani sündroom, millega kaasneb eluaegne sügav vaimne ja füüsiline mahajäämus, millest tingitult laps ei suuda kontrollida oma põit ning teeb pidevalt alla. Kuna laps ei suuda sellest samast geeniuuringuga tuvastatud Angelmani sündroomist tingituna käia ning vajab kõikide toimingute, sealhulgas hügieenitoimingute juures ööpäevaringset kõrvalabi, siis ei ole ta ka võimeline ise poti peale minema.

Vaide esitaja seaduslik esindaja selgitab, et tema lapsel kulub seetõttu vähemalt neli mähet päevas. Üksnes kahe mähkme kasutamine päevas põhjustab lapsel intiimpiirkonna haudumist, millega kaasneb äärmine ebamugavustunne.

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI SEISUKOHT:

Vaadanud läbi Sotsiaalkindlustusameti menetluse, tutvudes tõenditega ning vaide esitaja põhjendustega, leiab Sotsiaalkindlustusamet vaide lahendamisel järgmist.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 47 lõige 1 punkti 1 kohaselt on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist alaealisel isikul.

Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (määrus) § 7 lõige 1 punkti 4 kohaselt on isikul õigus taotleda tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel erandi tegemist, kui isik taotleb piirlimiidi suurendamist.

Määruse § 7 lõike 4 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet erandkorras abivahendi kasutusaja jooksul piirlimiiti suurendada, kui isikul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud vajadus piirlimiidist suurema koguse kasutamiseks.

Taotluse põhjendatust hindab Sotsiaalkindlustusamet, võttes arvesse eriarsti hinnangut, taotleja poolt taotluses toodud põhjendusi ning muid kättesaadavaid ja asjasse puutuvaid asjaolusid (sh eelarvelised vahendid). Eeltoodust tulenevalt peab Sotsiaalkindlustusamet põhjendatuks erandkorras abivahendi ISO koodiga 09.30.21 - mähkmed piirlimiiti suurendada, kui isikul on diagnoositud täielik pidamatus ning selline asjaolu leiab kinnitust.

Julia Eveliina Tähismaa taotlusele lisatud arstitõendi kohaselt vajab ta mähkmeid määrusest suuremas koguses, 120 tükki kuus. Arstitõendil ei ole märgitud, millisest diagnoosist tulenevalt on põhjendatud mähkmete suuremas koguses kasutamine. Taotlusele lisatud geeniuuringu kohaselt on Julia Eveliina Tähismaal analüüsiga kinnitatud Angelmani sündroomi diagnoos. Lisaks on märgitud, et Angelmani sündroomile on iseloomulikud järgmised probleemid: psühhomotoorse ja vaimse arengu mahajäämus, kõnehäired, ataksia ja treemor jäsemetes, ebatavaliselt rõõmus käitumisviis, krambid, vähenenud kuumataluvus, unehäired, kõhukinnisus, skolioos, hüperfaagia ja ülekaal. Geeniuuringus ei ole märgitud, et nimetatud sündroomi üheks probleemiks on täielik pidamatus. Samuti ei kajasta Julia Eveliina Tähismaa kehtiv rehabilitatsiooniplaan pidamatusega seotud asjaolusid.

Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendatud, et Julia Eveliina Tähismaa vajab määrusest suuremas koguses mähkmeid tulenevalt asjaolust, et tal on diagnoositud pidamatus. Eeltoodust tulenevalt oli Sotsiaalkindlustusametil õigus jätta taotlus rahuldamata.

Sotsiaalkindlustusamet leiab, et otsus nr 10-6/2668-2 on kooskõlas kehtiva õigusega ning seega vaiet ei rahuldata.


(allkirjastatud digitaalselt) Liivi Evartson
nõunik
kvaliteediosakond

Pildil Juulike

18 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sihukesed nõunikud tuleks utiliseerida, sest kvaliteet jätab soovida.

Anonüümne ütles ...

Aga miks te Juulit poti peale ei pane? Iga ema ju kujutab enamvähem ette, kui kaua aega pärast söömist-joomist laps pissile tahab, ja kakamine käib ikka enamasti kord ööpäevas ja ka üsna kindlal ajal. Piltide peal istub Juuli ju küll, miks ta siis potitoolil ei saa istuda? Pealegi olete te ju kahekesi kodused oma jutu järgi just põhjusel, et on vaja laste eest hoolitseda. Kas Juuli aeg-ajalt potile panemine ja seal vajadusel tema toetamine ei kuulu hoolitsemise alla? Ka haudumise ärahoidmine nõuab muidugi aega ja vaeva, aga käib ju samuti hoolitsemise alla.

Inno ütles ...

Me olemegi pannud potile. Ja lasknud ka ilma mähkmeta olla, kui kõik on nö ok. Kakamisega on lihtsam, aga pissimisega on raskem, sest ta sortsutab täiesti spontaanselt ja siis on kõik kohad märjad. Raskem on aga siis, kui kõht on lahti ja laps kakab iga tunni aja järel täiesti kontrollimatult, siis on kõik kohad kakat täis. Ja siis kulub ca 10 mähet päevas või isegi rohkem. Samuti on raske, kui on vaja sõita kuhugi, siis peab ikka mähe olema, ja ka siis on keeruline, kuna erivajadusega last Eestis tee ääres kakatada on võimatu, selleks puuduvad vastavad kohad. Avalikus kohas, kui laps kõik täis kakab või pissib, siis on tänitamist kui palju. Bensiinijaamad võiks olla, aga neist on enamus automaatjaamad, tavalisi jaamu on väga hõredalt Eestis. Tegelikult võiks Eesti end tunnistada erivajaduste osas läbikukkunuks, mis on ka tõsi, ja öelda, et minge ära kõik erivajadusega inimesed, sest teid pole siia vaja. See oleks aus ja otsekohene suhtumine, sest mujal Euroopas on olukord sootuks teine ja inimesed teaks ja oskaks oma elu paremini planeerida. Põhjamaad kuuluvad erivajaduste osas lausa maailma tippu, kust Eesti on valgusaastate kaugusel ja nii ilmselt ka jääb, kuna suhtumine on väga negatiivne kõige kõrgemal riigi tasemel. Praegust Eesti olukorda arvestades ma ei usu, et Eesti kunagi Soome tasemele jõuab. Eesti jääb selliseks vaeseks perifeeriaks nagu on põlisasukate kolooniad USA-s, kus valged noored aeg-ajalt lihtsalt joomas või metsas püssidega kõmmutamas käivad, kuna seal on odavam ja kord on lõdvem.

Anonüümne ütles ...

Aga miks te siis ei lähe Soome või mujale Põhjamaadesse elama? Kunagi ju kogu aeg rääkisite, et Irja on soomlane ja tal on sugulased Soomes ja need kogu aeg ootavad teid ja et teil on õigus sinna ümber asuda. Ega siis Eesti ei kao teie jaoks kuhugi, patrioodid olla ja blogi pidada saate ka seal, nagunii vaatate ju siingi peamiselt Soome TV-d, kõik Eesti uudised saate seal kätte neti kaudu ja võite iga asja kohta arvamust avaldada. Mähkmeid antakse seal kindlasti rohkem ja kõike muud. Nii et mis teid ikkagi siin kinni hoiab? Isegi kinnisvara pole, millel peaks silma peal hoidma. Sugulastega ei näikse te ka suhtlevat (Irja emast ja vendadest pole midagi kuulda, Inno isast ka mitte, esivanemate haudade peal käimine on kukepea laevaga ega maksa ka suurt midagi). Nii et mis ometi teid siin Võrus kinni hoiab, kus pealegi Irjal on suvel palavaga raske. Isegi järgmiste valimisteni on veel kaua aega, kui kavatsete uuesti kandideerida linnapeaks.

Triin ütles ...

Kas olete lugenud viimast Puutepunkti ajakirja? Seal Angelmanni sündroomist pikk lugu.
http://www.puutepunkt.ee/ajakiri2018.html

Inno ütles ...

Soomega on see asi, et meil on varem võimalusi olnud, aga oleme neist loobunud, kuna lootus oli, et Eestis lähevad asjad paremaks. Aga nüüd, kui see lootus on kustumas ja võiks justkui minna, on jälle Soomega keerulisem, kuna selleks on vaja veidi vaba raha, mida parasjagu pole. Nii et oleme ilmselt määratud veel Eestis mõnda aega vaevlema. Samas oleme muidugi avatud kõigile pakkumistele. Soomega on ka see asi, et seal on võimalik töötada ehitusel või koristajana, mis pole päris see, mida oleme ülikoolis viis aastat õppinud. Kutsumus on veidi teine ja me poleks ilmselt koristaja-tööl eriti õnnelikud, kuigi palk on seal päris hea. Samas niisama parasiteerima ei tahaks ka Soome minna, kuigi paljud seda teevad. Mingil hetkel tuleb Eestis sõda, nagu see on igal pool mujal endises NLiidus juhtunud, kus Venemaaga läbisaamine kehvem, nii et mingil hetkel tuleb see minek paljudel ette võtta. Ses mõttes oleme valmistunud ja kõigest üleliigsest materiaalsest vabanenud. Soome annab ilmselt eestlased venelastele välja, nii nagu see oli pärast teist ilmasõda, nii et sõja korral pole Soome ka kõige parem variant. Kui minna, siis juba kuhugi kaugemale. Praegu pakutakse Lõuna-Euroopas lastega peredele eluasemeid suisa tasuta ja makstakse veel peale ka. Soomes makstakse samuti peale ja igal pool mujal, välja arvatud Eestis, kus lastega peredelt viimane elumahl välja pigistatakse, et kirbutsirkust üleval hoida. Aga iga tsirkus saab ükskord otsa, nii ka see. Senikaua tuleb kuidagi hakkama saada ja ära kannatada.

Irja ütles ...

Selle nõuniku nimi on LIIVI EVARTSON.

Anonüümne ütles ...

Alati lendavad sellistel puhkudel kohale õpetajad, tänitades: "Kui leiba pole, miks te siis saia ei söö...?"

Masendav. Masendav mentaliteet siin Eestis. Külm ja tuimapanev.

a.

Inno ütles ...

Puutepunkti ajakirja oleme lugenud ja mured-probleemid kõigil samad. Jaburus on see, et Eestis peavad erivajadustega laste vanemad küla pealt kerjama seda, mis on neile SEADUSEGA ETTE NÄHTUD. Aga erivajadustega laste osas riik sülitab seadusele, kuseb vanematele otse näkku. Euroopa Liidult võetakse miljardeid, aga vastu ei anta midagi, kuigi erivajadustega inimeste ees on kohustused võetud. Ja keegi ei vastuta, kuna keegi kaitse erivajadustega laste huve. Eestis pole isegi lastekaitsevolinikku, või see tähendab, et justkui on, aga ta ei tee mitte midagi laste heaks. Eeldatakse, et vanemad lähevad iga mähkmepaki pärast kohtusse, kuna teatakse, et vanemad on nii ära kurnatud, et nad seda kunagi ei tee. Ja pole ka organisatsioone, kes seda teeksid. Eesti käitumine sarnaneb puuetega inimeste osas Natsi-Saksamaaga teise ilmasõja ajal või kohati on veel hullem. Ainus võimalus ongi erivajadustega laste vanematel Eestist lahkuda, nagu kunagi juudid lahkusid Saksamaalt ja seda tuleb teha enne, kui inimesi hakatakse ahju ajama. Kui vaadata Eesti arenguid, siis see aeg pole kaugel, mil inimesi hakatakse ahju ajama, sest piinamisega ollakse jõutud juba viimase piirini ja sealt edasi pole kuhugi enam minna.

Anonüümne ütles ...

Euromiljonite teele on tõesti taskud õieli end sättinud igasugu nilssonid ja sulikud...
Nende rahade saatus on teada.

Anonüümne ütles ...

Mina saan sellest otsusest niimoodi aru, et peate lihtsalt paluma arstil pidamatuse diagnoosi tõendile märkida ja on teie probleem lahendatud.

Anonüümne ütles ...

"Eeltoodust tulenevalt peab Sotsiaalkindlustusamet põhjendatuks erandkorras abivahendi ISO koodiga 09.30.21 - mähkmed piirlimiiti suurendada, kui isikul on diagnoositud täielik pidamatus ning selline asjaolu leiab kinnitust."
Paluge arstil teha tõend pidamatuse kohta ja on teie probleem lahendatud.

Anonüümne ütles ...

Ka mina saan asjast nii aru, et dokumentides oli vastav pidamatuse märge puudu. Okei, see on norimise koht, iga terve mõistusega ametnik peaks taipama, et selline laps tõesti ise potil ei käi ja kahe mähkmega ööpäevas proovigu see ametnik ise üks päev hakkama saada; kuid teile ju lihtne ülesanne, paluda raviarstilt spetsiaalselt selle kohta tõendit, et laps ei pea puhtust ja ise potil ei käi. Ajage ikka edasi seda asja.

Inno ütles ...

Tegelikult sai juba võetud arstitõend, kus oli vastav vajadus välja toodud. SKA kirjast võib välja lugeda, et nüüd tahetakse geneetikult vastavat kinnitust, siis rehplaani ringi tegemist jms. Ehk siis paari mähkmepaki pärast tuleb terve kadalipp uuesti läbi käia. Asja iroonia on see, et see kadalipp läheb riigile rohkem maksma kui need paar mähkmepakki. Aga noh, ju siis Eesti riik ehk maksumaksja on nii rikas.

Anonüümne ütles ...

"Arstitõendil ei ole märgitud, millisest diagnoosist tulenevalt on põhjendatud mähkmete suuremas koguses kasutamine." Pöörduge ikka otse selle ametniku poole. Äkki piisab ikka ainult arstitõendi ümbertegemisest. Neile on vaja tõendada pidamatust (pidamatuse diagnoos tõendile märkida) ja seda saab tõendada ju ka perearst, mitte ainult geneetik.

ann ütles ...

Mitte välja lugeda, et ma pooldan seda amatnikku, otsust vms. Aga nagu juba mitu eelnevat on soovitanud, siis mina teie asemel läheneksin külmalt ja ratsionaalselt, hangiksin geneetikult selle kinnituse, teeksin plaani ringi jne.

Sest Irja tekst (ma teegi, ma ei tahagi, kärts-mürts-pamm!) on taas üks emotsionaalne otsus. Emotsionaalsete otsustega kipuvad asjad hullemaks kerima.

ann ütles ...

Ametniku käest võiks isegi täiesti neutraalselt küsida, millist ja millise sõnastusega paberit tal kausta vahele vaja on.

Anonüümne ütles ...

Mina ei loe SKA otsusest välja, et on vaja ümber teha ka geeniuuring või rehplaan. Piisab arstitõendi muutmisest. Iseasi, kas on tõesti vaja halduskohtusse minna, või saaks ehk uue taotluse esitada sama küsimuse lahendamiseks? Või ei saa?
Ise vist kaaluksin ka asja ajakirjandusse andmist, sest tegelikult ei ole ju normaalne, et ametnik ei selgita asjaolusid välja enne lõpliku otsuse tegemist (juhul kui seda saab nüüd vaidlustada ainult kohtus), vaid käitub nagu robot.
Ametniku loogika järgi võiks mähkmed üldse ära võtta, sest pole tõendatud, et 6-aastane laps teeb püksi.