Geneetika on huvitav asi. Viimased uuringud näitavad, et ligi 1000 aastat tagasi asus Soome elama suur hulk inimesi, kes tõrjusid senised põliselanikud, saamid põhja poole. Soomes pole veel selgusele jõutud (või ei juleta seda tunnistada), kes need uued tulijad olid.
Samas Eestis tehtud uuringud näitavad, et eestlased on geneetiliselt lähemad lätlastele, leedukatele ja poolakatele kui soomlastele, kuigi palju sarnasust on ka soomlastega.
Mis sellest välja lugeda? Esiteks oli suur muutus, mis võis panna ligi 1000 aastat tagasi rahva liikuma muistne vabadusvõitlus, ristisõjad. Seni levinud teooria järgi kõik eestlased hukkusid, kuna nad võitlesid „põlvepikkuse poisikeseni”. Aga kas see ikka oli nii?
Võibolla olid just eestlased need, kes asusid Soome aladele elama pärast seda, kui ristisõdijad nende alad Eestis vallutasid? Soomes elavad inimesed on palju sitkemad, nad pole end lasknud kunagi orjastada. Soome kultuuri juured on samas Eestis, Soome eepos Kalevala on kokku kirjutatud Eestist kogutud muistsete pärimuste põhjal. Kalevala peategelane Väinämöinen on Vanemuine.
Märkimisväärne on ka see, et soomlasi on palju rohkem kui eestlasi, kuigi looduslikud tingimused on Soomes palju kehvemad kui Eestis, valdav osa Soomest on elamiskõlbmatu. Ehk siis: suure tõenäosusega asus Soome elama suur hulk inimesi, kes enne elasid kusagil mujal.
Huvitav nüanss on näiteks see, et lõunapoolne võru keel on palju lähedasem soome keelele kui põhjapoolne eesti keel, mis justkui viitaks ajaolule, et võru keele kõnelejad on kunagi otse Soome liikunud. On võimalik, et lõunaeestlased liikusidki Peipsi tagant ümber Soome lahe otse Soome. Peterburi linna siis veel ees ei olnud.
Tõenäoliselt Eesti päris tühjaks ei jäänud, alles jäid mõned inimesed, mõned pered, kes ei tahtnud või ei saanud minna. Aga kuivõrd maa jäi tühjaks, siis on loogiline, et uued maaomanikud-ordurüütlid tõid Eestisse rahvast juurde Poolast, Leedust ja Lätist. Eestis hakati ju aktiivselt põldu harima, metsad põletati maha ja rajati põllud, nii nagu seda olid tehtud Saksa- ja Prantsusmaal, kust ordurüütlid pärinesid. Ning kohaliku elanikkonna muutsid nad ajapikku enda teenriteks, orjadeks. Ning tõid lisaks sõdades orjaks võetud inimesed Eestisse. Kes hakkasid rääkima kohalikku keelt ja kellest said eestlased. Sellest geneetiline sarnasus poolakatega.
Tuleb ka arvestada, et Eestit praegusel kujul ei eksisteerinud ligi 1000 aastat, oli üks suur Liivimaa, mis hõlmas suurema osa Eesti ja Läti aladest ning kus räägiti mitmeid erinevaid keeli. Alles 1920. aastal tõmmati keelte umbkaudse jagunemise kohalt piir, pärast mida tekkisid Eesti aja Läti vabariigid.
Ehk siis kokkuvõttes: eestlasi ei hävitatud vabadusvõitluse käigus, nad liikusid edasi Soome. Ja nad ongi praegused soomlased. Eestlased aga on suures osas mujalt sisse toodud orjad, sellest tulebki eestlaste nn orjameelsus.
Või mis?!
4 kommentaari:
Inno, Sul ju niisugune poolsoomlasest vabadusvõitleja kodus olemas !
"Seni levinud teooria järgi kõik eestlased hukkusid, kuna nad võitlesid „põlvepikkuse poisikeseni”." Khm. Milline teooria täpselt ütleb, et KÕIK eestlased hukkusid?
Fantaasia lendab sul kõvasti!
Eesti keelt ja kultuuri ja ajalugu õppinud inimesena pean su hoogu siiski tagasi tõmbama.
1) Soomlased ei viksinud "Kalevala" eestlaste pealt maha. Neil olid need muistendid ja jutud seal ikka endalgi liikvel. Lönnrot korjas need kokku ja oli juba ammu "Kalevala" välja andnud, kui jõudis oma otsaga Eestisse ja avastas, et ka siinmail räägitakse samadest kangelastest ja kohati samasisulisi lugusid. Siis hakkas Lönnrot ka eestlasi utsitama (eriti Faehlmanni), et kirjutage te ka oma eepos enne valmis, kui memmed ja taadid hauda viivad need lood. Ja Soome "Kalevala" EESKUJUL kirjutasid Faehlmann ja Kreutzwald "Kalevipoja" kokku.
2) Muistne Vabadusvõitlus toimus 1200. aastate alguses, seega kuskil 800 aastat tagasi. 800 aastat ei ole 1000 aastat. Soomlased on omaette rahvas ja eestlased omaette rahvas. On seda alati olnud.
3) Lõuna-Eesti keel arenes aeglasemalt kui Põhja-Eesti keel. Põhja-Eestis olid sakslastest pastorid-keeleuuendajad aktiivsemad (andsid esimestana välja katekismuseid ja testamente, tõlkisid selle tarbeks). Põhja-Eestis juurdus luterlus (seega vajadus kohalikus keeles usukirjanduse järele) kiiremini. Lõuna-Eesti oli katoliikliku Poola mõju all kauem ja seetõttu polnud seal erilist vajadust ka kohaliku keele arendamisega tegelemiseks. Põhja-Eesti murretel on rohkem saksa keele mõjusid kui Lõuna-Eesti murretel.
Seega Soome ja Lõuna-Eesti murded jäid oma arengus seisma ühel ja samal perioodil, Põhja-Eesti keelt tuunisid sakslased väga agaralt. See ongi põhjus, miks soome keel ja Lõuna-Eesti murded on sarnased, sest nad on algelisemale läänemeresoomlaste keelevariandile mõlemad lähemal.
Keegi ei rännanud massiliselt kuskilt kuhugi.
Lihtsalt soomlaste ja eestlaste ajalugu on olnud erinev. Soomlaste isandad olid vabameelsed rootslased, keda huvitasid vaid soomlastelt kokkukogutud maksud, oma kultuuri ja mentaliteeti soomlastele nad väga peale ei surunud. See on ka põhjus, miks nt soomlased on eestlastest matslikumad. Eestlastele asusid sakslased kohe tsiviliseeritud kombeid õpetama ja sõna otseses mõttes peksid eestlastest matslikkuse ja metsikuse välja. Seetõttu tunduvad eestlased enamikule soomlastest siiani liiga snoobilikud.
Ka Vene aeg oli soomlastele lihtsam kui eestlastele. Soomlasi oli rohkem, venelased arvestasid seetõttu nendega ja andsid soomlastele suurema autonoomia. Soomlased ei mäleta sellist mitmesaja aasta pikkust venestamist nagu eestlased.
ja miks soomlasi rohkem on? Nad elavad kõvasti suuremal territooriumil kui Eesti! Kui Soomes on suurem osa maast elamiskõlbmati, siis kuidas need norrakad seal põhja pool veel ellu jäid ja paljunesid?
Peale Põhjasõda segunesid eestlased tõesti poolakate ja lätlaste ja venelastega ja seetõttu on meie geneetika neile rahvastele lähemal. Soomlasi selles sõjas nii palju surma ei saanud, seetõttu säilis ka nende algupärane geneetika (mis tegelikult ei ole neile kasuks tulnud, sest soomlastel on eestlastest palju rohkem geneetiliste häiretega sündinud haigeid inimesi).
Nii et eestlaste ja soomlaste erinevustel on siiski pisut teised põhjendused, kui sina oma loos välja tõid.
Mulle nt meeldivad eestlased igas mõttes rohkem kui soomlased.
"Huvitav nüanss on näiteks see, et lõunapoolne võru keel on palju lähedasem soome keelele kui põhjapoolne eesti keel..."
Tegemist on tüüpilise keelemüüdiga. Keeleteadlased on praegu üksmeelel, et algläänemeresoome keelest eraldus kõigepealt lõunaeesti keel. Eestis on soome keelele kõige sarnasem järgmisena hargnenud ja praeguseks praktiliselt välja surnud kirderanniku murre, millele soome keelega ühisjoonte poolest järgneb põhjaeesti keel (keskmurre).
Postita kommentaar