reede, 30. november 2018

Eesti noormehed tuleks saata aastaks ülikooli, mitte sõjaväkke


Mis on Eesti peamine probleem? Õige! See pole mitte palgalõhe ega Vene oht, vaid asjaolu, et Eestis on kõrgharidus 70 protsendil naistest ja vaid 30 protsendil meestest. See asjaolu on ühiskonna täielikult tasakaalust välja viinud ja toonud kaasa protsessid ja muutused, millest igapäevaselt palju räägitakse.

Mis on lahendus? Õige! Tuleb noored mehed sõjaväe asemel saata kohustuslikus korras vähemalt aastaks ülikooli. Ma mõtlen päris tõsiselt.

Mis puutub kaitsevõimet, siis on tänapäeval eelis just neil, kelle tehnoloogia on parem. See on alati nii olnud, aga tänapäeval eriti, sest tänapäeva sõjad on kõrgtehnoloogilised sõjad. Ja kõrgtehnoloogilisi relvi suudavad välja mõelda ja kasutada AINULT kõrgharidusega inimesed. Ehk siis sõja võidab see pool, kellel on rohkem kõrgelt haritud inimesi. Nii lihtne see ongi.

Võtame ühe lihtsa näite. Tänapäeva robotite ajastul on võimalik toota selliseid relva kandvaid süsteeme, mis sarnanevad püssimehe, laeva või lennukiga, on võimalik selliseid toota lühikese ajaga miljoneid. Või kümneid miljoneid, kui soovite. Tuumarelv pole samuti midagi muud kui tehnoloogia. Eestis on tuumarelva toomiseks kõik vajalik isegi maapõues olemas.

Juba Jakob Hurt sai aru, et Eesti ei saa kunagi suureks oma arvult, küll aga suudab seda vaimult. Ja vaim on tänapäeval suurem jõud kui miski muu. Üks inimene suudab tänapäeva arvuti taga juhtida kümneid mehitamata lennukeid ning külvata nendelt lühekse ajaga tuhandeid pomme vaenlase territooriumile, ehk tekitada kahju, mida ei suudaks mitu miljonit püssimeest.

Või mis?!

4 kommentaari:

ann ütles ...

Teate, ma olen näinud neid "kohustuslikus korras" ülikooli saadetud noormehi. Ilmselt vanemate soovil astusid sisse ja kukkusid siis 1. kursusel hädaldama, kuidas tegelikult üldse ei huvita ja õppida üldse ei viitsi (teise kursuse alguseks olid nad kadunud). No milleks selline pealesurutud ülikooliaasta, kui ainult kaasõppurid peavad kuulama, kuidas teda ei huvita ja tema ei viitsigi?

Parem tehku siis peale keskkooli lõppu midagi muud ja kui natuke küpsemana äkki huvi ülikooliõpingute vastu huvi tekib - siis astugu ülikooli. Minu mees ka kohe peale keskkooli lõppu ülikooli ei läinud. Läks ülikooli hiljem ja siis õppis huviga.

Inno ütles ...

Ma ütleks, et see on seksistlik seisukoht. See on umbes sama, kui naistele öelda, et tehke enne lapsed valmis ning õppige pesu pesema ja kooki küpsetama, enne kui ülikooli lähete.

Anonüümne ütles ...

Eestis on kogu iseseisvusaja jooksul pigem püütud takistada inimestel hariduse saamist - arvestatavaid stipendiume ei ole, ülikõrged õppemaksud, mida õppelaen ei katnud, väga ebasoodus õppelaenusüsteem, mis mõeldud eelkõige pankade nuumamiseks, mitte õppurite aitamiseks jne.

Eriline katastroof oli viimane kõrgharidusreform, mis ühest küljest justnagu võimaldas tasuta hariduse kõigile tudengitele, aga teisalt muutis õppimistingimused nii jäigaks ja ebasoodsaks, et ülikoolis tasuta õppimist saavad lubada endale ainult 100% vanemate poolt rahastatavad üliõpilased, kes ei pea kooli kõrvalt tööl käima.

Anonüümne ütles ...

Et, siis seksistlik seisukoht on juba ob ovi vale seisukoht, vä?