laupäev, 29. detsember 2018

Kohviku nääriköök. No nüüd ei taha enam liha nähagi!



Toredat nääriaega teile! No nüüd on küll lihast täielik siiber. Jõulupühade ajal sai kolm päeva järjest igast erinevat lihakraami söödud ja nüüd enam ei jaksa. Mitte suutäitki ei jaksa. Isegi, kui peale makstaks.

Inno täna hommikul poodi minnes küsis, et mida poest tuua. Ma siis mõtlesin korra kana peale, aga see ajas ka südame niivõrd läikima, et paha kohe. Rasvane part või hani poleks samuti kõne allagi tulnud.

Ohhooo, aga mereannid, tuli mulle meelde. Sööme mereande! Inno, kel poole taldrikutäie hapukapsaste söömine veel siiamaani tunda andis, oli kohe päri. Muidugi mereannid!

Mõeldud-tehtud. Inno käis poes ära ja naasis kaheksajalaga. Mul oli selle üle väga hea meel, sest ausalt öeldes on ka kalmaaridest täielik siiber. Pani selle potti podisema ja pärast praadis ära. Nüüd ta oskas seda õieti teha. Ükskord varem lõi ta kaheksajala kohe pannile ja pärast imestas, miks sellest läbi ei olnud võimalik hammustada. Kui Portugalis olime, siis saime teada, et seda tehakse natuke teistmoodi - kõigepealt tuleb polvo potti pista ja paar tundi vähemalt keeta. Alles siis saab pannile panna.

Täna maitses Inno tehtud kaheksajalg igatahes ülihea. Tõeline polvo a lagareiro :) Lapsed, tõsi, krimpsutasid nina, aga meie sõime kahe suupoolega. Soovitame :)

Pildil minu taldrik pärast poole toidu ära söömist.