See, et kaks Eesti suusapoissi Seefeldis dopingukuriteoga haledalt vahele jäid ja Eesti sport üle terve maailma naerualuseks tehti, on eelkõige advokaat Aivar Pilve ja tema käsilaste „teene” selle eest, et nad on aidanud aastaid Eesti sportlasi dopingujuhtumites nö puhtaks pesta.
Tegemist on täiesti ebaeetilise tegevusega, millega advokaadid on teeninud suurt raha, seda teiste inimeste õnnetuste ja Eesti riigi ning rahva maine arvelt. Aivar Pilv peaks omal silmad peast häbenema, tal jätkus veel jultumust tulla rahva ette ja rääkida, et ehk õnnestub ka seekord dopingut tarvitanud sportlased puhtaks pesta. See näitab, et inimene on kaotanud täiesti reaalsustaju. Näitab, et midagi on ikka väga valesti ja korrast ära moraalse kompassiga.
Mis kõige hullem - noortele sportlastele jäeti mulje, et nii ongi võimalik tegutseda - tarvitada dopingut ja puhtalt pääseda. Olid ju Andrus Veerpalu ja Kristiina Šmigun puhtalt pääsenud - Aivar Pilvel ja tema käsilastel õnnestus leida nüansid, millega positiivsed dopinguproovid vaidlustada, must valgeks rääkida ja see läks isegi läbi. Võib arvata, et politsei ja võimuorganid olid seekord tegutsedes eriti ettevaatlikud - nagu öeldi, siis jälgiti sportlasi pika aja vältel ja mindi kindla peale välja, tegijad tabati otse teolt.
Võib ette kujutada Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärve olukorda, kus nad terve maailma ees naerualuseks jäid ja olid lõpuks sunnitud dopingu tarvitamise üles tunnistama. Kui tähele panete, siis oma elu raskeimal tunnil polnud arestimajas nende kõrval osavat skeemimeistrit Aivar Pilve. Ta on kadunud, nagu ka Andrus Veerpalu.
Loomulikult kannavad vastutust suusaliit, Olümpiakomitee ja teised spordiasutused, kes on vaadanud dopingu tarvitamisele läbi sõrmede ja jätnud mulje, et midagi hullu sellest pole.
Vastutust kannab ka Reformierakond, kes dopinguga patustaja oma ridadesse võttis, kiites sellega heaks dopingu tarvitamise ja aidates kaasa Eesti spordi maine määrimisele rahvusvahelisel areenil. Dopinguga patustaja koht pole Riigikogus, vaid süüpingi taga.
Teatud Eesti spordigrupeeringutel nagu Alaver-Veerpalu, Šmigunid ja nüüd Team Haanja on lastud tegutseda nö omaette. Nüüd on näha, mida see „omaette” tegutsemine tähendas ja milleni see välja viis. Märk pole küljes mitte ainult Eesti sportlastel, vaid Eesti spordil tervikuna. Terve maailm tuletab nüüd meelde ka Šmiguni ja Veerpalu juhtumeid ning kahtluse alla on pandud isegi nende võidud olümpiamängudel.
Eestis Norra sportlasi kirutakse, aga eeskuju võiks võtta just Norra koondisest, kus kõik treenivad koos ja tulemused on väga head.
Ehk oleks lõpuks aeg ka Veerpalul ja Šmigunil oma patud avalikult üles tunnistada. Andreas ja Karel on seda väärt.
P.S. Karelile tunnustus mehisuse eest. Kui tema oleks samuti vastutuse eest põgenenud nagu Veerpalu ja Alaver, siis oleks olnud väga näotu lugu. Ja on kummaline, et sellistele valelikele inimestele on omistatud riiklikud teenetemägid ja need on veel vastu ka võetud. Häbi peaks olema.
4 kommentaari:
Inno, naiivitar - terve lääne sport on ju üles ehitatud pettuse, dopingu ja raha peale. Seal kus esikohal raha, seal pole kohta ei kunstil, kirjandusel, spordil ega isegi teadusel.
Super kokkuvõte, Inno! Sinu artikkel võtab lühidalt ja tabavalt kokku kogu selle dopingusaaga, jättes kõrvale kõik üleliigse pahna.
Ei tunnista Veerpalu ega Kiku Anatoljevna mitte midagi üles ! Nad kaotaks ju kõik sellega . Olümpiamedalid võetakse ära, Eesti Olümpiakomitee olümpiavõitjate pensionid võetakse ära,( ja see on päris priske raha ),sponsorite antud toetused nõutakse tagasi . Praegu on nad jõukad inimesed,ühel on oma hotell,teisel kinnisvaraäri ja Riigikogu koht tulemas. Kõik see läheks kaduma. Mitte ilmaski ma ei usu seda,et nad midagi üles tunnistaks .
Ja ega Alavergi üles tunnistanud. Ta vaid ütles seda, et andis Tammjärvele dopinguarsti kontaktid . Seda oli Tammjärv ise politseile juba tunnistanud. Kõik muu ajas Alaver tagasi . Kuid see susserdamine dopinguga käis Eestis juba pikka aega. Millal hakkasid suusatajate tulemused hüppeliselt paranema ? 1998.a. olümpial ja järgnenud 1999.a. MM-il,kus Veerpalu sai teise dopingupatuse Myllyla järel hõbemedali . Enne seda olid vaid kohas kolmandas ja viiendas kümnes .
Niisiis võib arvata,et see susserdamine on käinud juba 20 aastat .
Norrakatest ei tasu kah eeskuju võtta, sest minu arust nemad sunnivad (lubavad) võistlema "haigeid" inimesi. Vaadake kellel peale distantsi lõppu suu vahutab ja lõug tatist tilgub... enamus nendest võiks või peaks osalema paraolümpiatel.
Postita kommentaar