Ülestõusmispühad Castelo de Vide'is

Nonii, ei ole mitu päeva bloginud :D Meil kõik hästi jätkuvalt. Üleeile sadas jälle hullusti, aga eile, vaiksel laupäeval läks korraga hirmus soojaks ja oli lausa 23 kraadi :) Otsustasime, et sõidame Castelo de Vide'i, mis on üks mu lemmikpaiku Portugalis. Üldse Alentejo on mu lemmik, aga Castelo de Vide eriti. Esimest korda sattusin siia aastal 2003, koos oma tollase elukaaslase Jga, kelle sõbrad olid siit pärit. J-l endal Castelo de Vide'iga mingit sidet polnud. 2005. aasta ülestõusmispühad, paar kuud enne seda, kui Innoga kohtusime, veetsin samuti Castelo de Vide'is. Käisime J sõbra Antonio vanemate juures lambapraadi söömas (siin see traditsiooniline ülestõusmispühade söök) ja ööbisime pärast seda ühes väikses maamajas.

Sellega on seotud ka üks naljakas lugu, mis mul alati Castelo de Vide'i sattudes meelde tuleb :D Nimelt maitses too lambapraad J-le väga ja ta sõi kohe mitu suurt taldrikutäit ära. Pärast seda läksime maamajja öömajale, aga J-l läks öösel kõht lahti. Õnnetuseks olin aga mina viimase õhukese WCpaberi rulli ära kulutanud :D Ja vaene J pidi seepärast, khm, näpuga tagumikku pühkima :D Või õigemini pesema, sest külm vesi - aga ainult külm! - oli õnneks majakeses olemas. Pidin siis terve öö kuulma WCs istuva J sajatusi, kuidas ma temast üldse ei hooli, sest viimase tualettpaberi ära kulutasin, kuigi ta oli mulle enne seda mitu korda öelnud, et ma seda ei teeks, sest ainult üks õhuke rull on järel. Ja oleks see vesi siis veel soe olnud, aga see oli külm. „Ma võiks kasvõi siin, hambad irevil, surnud olla ja sa ei paneks ikka mitte midagi tähele!” tõreles J minuga WCst. Mul oli tükk tegu, et naeru kinni hoida. Ma saan aru, et see ei olnud tema jaoks kuigi meeldiv olukord, aga naljakas oli sellegipoolest :D Hommikul tõotas J enam mitte kunagi lambapraadi süüa.

Aga meil oli Castelo de Vide'is väga tore. Roosi sai pikalt mänguväljakul mängida ja pärast seda tegime linna peal väikese jalutuskäigu. Kui tavaliselt on Castelo de Vide vaikne ja rahulik, siis eile oli ta paksult rahvast täis. Paistis, et kõik lapsed ja lapselapsed olid oma vanematele ja vanavanematele külla tulnud. Portugalis ongi lihavõtted üks tähtsamaid pühasid - kõik sõidavad siis maale ja on perega koos. Ka üks minu sõpru oli eile seal ja mul oli suur rõõm temaga üle pika aja rääkida :)

Ülal Roosike mänguväljakul ja siin mõned pildid meie päevast:



Castelo de Vide on ka hästi roheline linn, siin üks linnakese parkidest.



Inno ja Juulike Castelo de Vide'i uhke kiriku ees :)



Päike sirab taevas ja kastanid õitsevad :)



Ja siin üks lustakas pildike väikesest Juulist, kellele leidus ka mänguväljakul tegevust :)

Imeilusaid ülestõusmispühi teilegi!