Kuivõrd olen Tallinnas üles kasvanud, siis vaevab mind krooniline nohu ja põskkoopa (sinus) põletik. Suvel läheb paremaks, aga talvel ägeneb. Eriti hull on asi viiruste perioodil, mil nina on täiesti kinni. See on siis laias laastus pool aastat. Kaasnevad unehäired, peavalu jms. Põletik laieneb silmadesse ja hommikuti on silmad rähmased.
Lapsena sõin põletike puhul meeletutes kogusetes antibiootikume, aga see annab ainult ajutise leevenduse. Kui antibiootikumid ära jätad, tuleb põletik kohe tagasi. Lisaks on antibiootikumidel halvad kõrvalmõjud nagu seedehäired ja pikapeale kaotavad antibiootikumid oma toime.
Viiruste ajal on põskkoopa põletik hull veel seetõttu, et põletik laieneb hammastele ning lõualuudes on hirmus valu. Lümfisõlmed paistetavad üles. Olin varem seda leevendanud kange alkoholiga suud loputades, aga sellest polnud suuremat abi. Ärritas ainult suu limaskesti. Vahel hoidsin tavalist kraanivett suus, aga ka see oli ajutine leevendus.
Irja otsis veebist leevendust viirusega seotud hambavaludele ja leidis, et parim viis on soolveega suud loputada. Proovisin ära ja tõepoolest töötab. Soolal on väga hea põletiku- ja valuvastane toime. Lausa ime. Kuidas ma varem selle peale ei tulnud?! Ja see on täiesti looduslik ning lihtne, sool on väga kättesaadav ja odav. Soolveega suud loputades on võimalik hambapõletikke ravida ja ära hoida.
Siis proovisin soolalahust ninna tilgutada ja tulemus oli suurepärane. Põskkoopad läksid lahti nagu siis, kui olin pool aastat Portugalis elanud. Super! Öösel saab jälle magada ning enesetunne on palju parem. Ja näo paistetus, mis mind talvel vaevab, hakkab ka ära kaduma.
Proovige ka, nii nagu soomlastel on ka eestlastel enamusel krooniline nohu ja põskkoopa põletik, inimesed käivad paistes nägudega ringi. Hambad jäävad sellest haigeks, valutavad ja lagunevad. Lahendus on väga lihtne - soolane vesi.
See, kui kange soolvesi teha, sõltub igaühe enda soovist. Mina panin kaks teeluiskatäit soola ühe tassi vee peale. Umbes sama soolsus nagu kurke soolates. Töötab.
Apteekides müüakse ka vett ninna tilgutamiseks, aga selle soolsus on liiga väike ja see põletike vastu ei aita.
15 kommentaari:
Tundub, et see on küll õige jutt. Mäletan, et minu kadund isa Mart rääkis, kui oli olnud sõjas (saksa sõjaväes), et neil oli kohe kompaniiülema poolt komando - kes nohus või muidu kurgust-ninast tõbine - soolvett! Ja mäletan, et ta tõmbas ka ise seda aeg-ajalt ninna. Nii et - Inno paistab olema õigel teel.
Soovitan kasutada Capster ninaloputusseadet. See muudab soolveega nina loputamise palju mugavamaks. Teen lahuse tavalise meresoolaga ja kasutan suvalist pooleliitrist plastpudelit.
Adenoid on ära lõigatud või alles?
Adenoididega probleeme pole.
Aga seda,et on kõverdunud ninakäigud vms, ei ole öeldud?
Mingi füüsilien iseärasus peab olema, kuna ainult Tallinas üles kasvamises küll asi ei saa olla. Olen ise ka Tallinnas üles kasvanud, aga mingit kroonilist nohu ei ole.
Samuti ei ole neid kellegi minu päritoluperest. Enne lapsi käisin sügis/talv/kevad hooajal 3x nädalas jooksmas (et mitte olla talveperioodil liiga tubane ja füüsiliselt passiivne) ning olin terve nagu purikas - vahel talve jooksul 1 nohu, vahel ei sedagi. Nüüd, kus mul on 2 lasteaias käivat last, nemad ikka toovad köha-nohu viirusi koju. ning saan ka ise neilt neid külge. Sel poolaastal olen 2 nohu läbi põdenud. Need ei ole pidevad, aga on korduvad.
Mind uuriti-puuriti, mingeid probleemseid adenoide ei leitud. Nagu ütlesin, on nohu hooajaline, talvel tuleb, suvel kaob ära. Ja ilmselt oleme erinevates Tallinnades üles kasvanud, sest nii mina kui minu ümber kõik tatistasid. Bussipeatused on kõik tatilärakaid täis, inimesed bussides-trammides muudkui tatistasid ja köhisid. Isegi bussis sees olid tatilärakad maas. Ma ise tundsin end veel suht tervena. Lastel jooksis tatt lasteaias, koolis pidevalt ninast. Paljudel olid ninad nii kinni, et rääkisid kogu aeg ninahäälega. Helsingis täpselt sama lugu, kõik ümberringi tatistavad ja rögastavad. Olen käinud Helsingi soomlastega koos reisil, üks tatistamine käis kogu aeg.
Samas näiteks Lõuna-Euroopas, Portugalis pole mingit tatistamist. Mõned üksikud. Mul endal kadus seal igasugune nohu ära, nagu poleks olnudki. Eestisse tagasi tulles tuli uuesti tagasi.
NB! Nohu all pean silmas, et ninast voolab aeg-ajalt vedelikku ja nina on vaja regulaarselt nuusata. Hommikuti on ninas koorikud.
Tallinnas ei ole bussipeatused jm kohad tänavatel täis tatistatud. Kui Inno käiks vahel Tallinnas, siis ta näeks ja teaks seda. Ja äkki saaks aru ka sellest, et inimesed ei suitseta enam tänaval, ei viska bussi peale minnes koni maha ja ei pitseeri seda süljelärakaga. Lisaks on muulased, kes varem eriti usinasti tänavale tatistamisega tegelesid, kas ümber kasvanud või välja surnud. Kolmandat võimalust, et kliima on pärast Inno Tallinnast lahkumist oluliselt paranenud, on nagu raske uskuda... Aga vahet pole, Inno teab nagunii alati kõige paremini, kuidas asjad on, mis siin ikka vaielda. Ja nagunii olen mina ka ühes teises Tallinnas elanud (Innost kõvasti kauem), sest pole enda ümber, ei tööl, kodus ega puhkehetkel permanentselt kohutavat tatitõbe tuvastanud. P.S. koorikud ninas tekivad tavaliselt liiga kuivast õhust.
Olen Tallinnas käinud, veel hullem kui enne. Konid on ka tänaval, neid loobivad turistid ja lällavad, klaasikilde ja lebrat kõik kohad täis. Ainult augustikuu on enam-vähem talutav.
Noh, mis ma ütlesin, looooomulikult teab Inno alati kõike kõige paremini, ei temaga vaielda saa. MOTT. Aga tead, kui sa ei taha konisid, lebrat ja klaasikilde näha, ära siis öisel ajal, eriti nädalalõpus nn Bermuuda kolmnurgas kooserda, ükskõik kui meelitav see sulle muidu tundub.
Pool aastat kestev nohu (eriti, kui kaasnevad põskkoopa probleemid, peavalud jms) aga kindlasti tavaline ega normaalne pole. Ikkagi peab olema mingi terviseprobleem - kas siis hingamisteedes, imuunsüsteemis.
Kui Eestis inimesi vaadata, siis on enamusel näod paistes ehk siis põskkoopad põletikus. Samas Portugalis pole seda mitte kellelgi. Teine külma ja niiske häda on radikuliit, liigesed deformeeriuvad, inimesed jäävad küüru, seda Portugalis samuti üldse ei esine. Kõik vanainimesed on reipad ja tikksirged. Eriti hull on Tallinn, kuna seal puhub pidevalt külm meretuul. Tallinn on Eestis kõige ebatervislikum koht elamiseks, tagatipuks veel radoon, mis soodustab vähki.
Varem eestlased ei elanudki Tallinnas, see oli sakslaste sadamalinn. Viimsis olid ainult paadikuurid. Valdav enamus inimesi elas Lõuna-Eestis, vanal Liivimaal, kus on kliima kõige parem. Pole ime, et siis sündis ka palju enam lapsi. Kõik Eesti tippsportlased on tulnud Lõuna-Eestist, tänaseni välja, Tallinnast tulevad ainult haiged, kuigi Tallinnas elab valdav enamus inimesi.
Kalamajas on küll eestlased elanud ning seal on hea aura minumeelest. Mu vanaema, kes oli Kalamajas sündinud ja terve elu elaski seal, elas 90-aastaseks. Kusjuures tal polnud ka vanas eas mitte kunagi mingeid valusid (ei söönud ühtegi arstirohtu), käis sõbrannadega mööda kohvikuid. Üle 85 jõudes hakkas mälu nõrgemaks, samm töntsimaks jääma, aga voodis polnud ta päevagi, ka mitte surmapäeval (oli lihtsalt äkki diivanil istudes surnud). Kalamaja poiss Jaan Kross oli samuti pikaealine (hoolima sellest, et käis Siberis ära) ja sirge. Ja Pelgulinnas elas vist Eesti vanim mees (kes oli üle 100 jõudes veel üsna kõbus) lausa, kui ma ei eksi. Reipaid 80-tes tädisid mäletan hulgi ka teisest vanast asumist - Veerennist.
Need Kalamaja ja Veerenni kant ehitati 100 aastat tagasi tehasetöölistele. Enne seda polnud seal mingit asustust. ja nagu öeldakse, mõned erandid kinnitavad reeglit.
Kalamaja on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1374 Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul. Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid.
Jah, Inno, sul on õigus nagu alati - Kalamaja kant ehitati 100 aastat tagasi tehasetöölistele, enne seda polnud seal mingit asustust, isegi mitte keskajal. Ja needki vähesed, kes seal elada proovisid (erand kinnitab reeglit!), läksid näost paiste, tatistasid ja surid kohutavates piinades.
Kes seda rääkis? Linnade ääres elasid Keskajal pidalitõbised, kuna linna neid ei lastud. Pealegi oli siis maapind madalam ja linnamüür kohe mere ääres. Praeguses Kalamajas ujusid kalad (sellest ka ilmselt nimetus). :)
Postita kommentaar