Jälle ämmaemanda juures. Mis selgus?

Täna siis jälle ämmaemanda vastuvõtul ning lisaks sellele tehti mulle ka kolmas ehk viimane ultraheli  ning KTG. Selgus, et laps ilusti õiges asendis ning pole ka suur - 3, 2 kilokest hetkel. Mis puutub seda mu hirmsat sügelust, siis maks on mul nüüd üle kontrollitud ning kõik normis. Nii et maksahädaga too kratsimistõbi seotud ei ole. Ju siis ikka vürtsikas Hiina toit, mida ma vahepeal sõin. Igatahes mingeid probleeme ei tuvastatud, nii et kes minu pärast muretses, võib rahulikult välja hingata :D

Sünnituse tähtaeg siis endiselt 10. või 11. juuni. Roosi muidugi tuli nädal aega hiljem, nii et selle variandiga tuleb ka arvestada. Eriti ma oodata ei tahaks, see mööda tuba veeremine hakkab juba ära tüütama. Põrandalt ei saa ka enam ise püsti ning samuti voodist üles. Kummardada ei jaksa üldse. Või noh, võib-olla isegi jaksaks, aga nii mõnus on öelda, et ei jaksa, sest siis teeb seda mõni teine pereliige (loe: Inno) ning mina ise saan lõõgastuda :D

Et siis katsun selle viimase nädala kuidagi üle elada. Õnneks mu kõige suurem hirm ei realiseerunud - see, et pean kodus sünnitama, kuna koroona on tipus ning haiglad kinni ja arstid surnud :D Jumal tänatud, seda ei juhtunud. Inno vahepeal hirmutas mind, aga ta teebki sellist musta nalja. Alati ei saa aru, kas mõtleb tõsiselt või mitte :D

Hea on see, et nüüd saab sünnitusele mehe kaasa võtta ning üldse tunduvad arstid ning ämmaemandad kuidagi rahulikumad. Tõsi, enamikes haiglates kehtib endiselt maski ning testi kohustus. Astmaatikutele tehakse õnneks erand, mis on ka mõistlik, sest viimane kord, kui maski kanda üritasin, ma peaaegu et minestasin ja pärast oli kaks päeva raske hingata. Nii et piinama mind keegi ei hakka :)

Täpsemalt kirjutan ma oma sünnituskogemusest aga juba siis, kui see läbi, nii et püsige valvel :) Praegu olen hästi optimistlik ning enesetunne on reibas ning hea :)